looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju inimestele rahaliselt), konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajaduse rahuldab ta taimse toiduga nagu näiteks marjadest ja kõrrelistest. LK 2 Toidupuudumisel esineb kannibalismi, mis tähendab, et ta sööb enda liigi kaaslasi. Hundile on lammas heaks toiduks, inimestele aga toob hundi jahtimised talumehe lammaste peale kahju. Sigimine Jooksuaeg toimub hundil jaanuari ja veebruari vahel. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub
. pesemine saastunud veega, muu salmonelladega saastunud . jääkuubikud jne toiduainega On see Jah, sülg, seemnevedelik, tupeeritis ja Jah, seemnevedelik, tupeeritis. On ka nakatav? ka rinnapiim. On ka erandeid erandeid. Huvitavat... • USA-s arvatakse, et iga teine kaupluses müüdav kana on salmonelladega saastunud. • Inglismaal peetakse saastunuks viiendikku müüdavatest linnumunadest. • Põhjamaades välditakse toidutoorme saastumist linnukasvatuses steriilse sööda kasutamisega ja lindude tapaliinil õhkjahutuse rakendamisega. • Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat. • igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksavähk). • Mul ei ole olnud kokkupuuteid nende haigustega. Kasutatud allikad: • www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/..
on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest hoolitsevad kik karja liikmed. Hunt toitub teistest saakloomadest. Suvel toitub hunt aga erinevatest koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt võib ka aegajalt haukuda, vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi
üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3..
Koostas: Kristel Mäekask Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: Väike aju (380 450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3.2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nimetati Australopithecus afarensis Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg. Australopithecus africanus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960. a. leiti skeleti jäänused
vihmametsade puudel. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Gibon toitub puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, väikestest selgroogsetest ja linnumunadest. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Gibonid elavad väikeste Teine tase Kolmas tase peregruppidena (26 Neljas tase isendit; isa, ema ja Viies tase erinevas vanuses pojad) Nende tiinus kestab 7 kuud.
Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Elupaik ja viis Kõige eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega. Elutseb ka metsades, soodes ja rabades. Suuri metsamassiive väldib. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Toitumine Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Sigimine Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10.
Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³
ÜKS, HARVA KAKS VASIKAT, METSAUHKUS KES ON KAETUD HELEDA TITEKARVAGA. REBANE REBANE ON SELJALT PUNAKASPRUUN, KÕHUPOOLTVALGE. KAALUB 4-10 KG, KEHAPIKKUS 50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST, HIIRTEST, JÄNESTEST, REINUVADER LINDUDEST, LINNUMUNADEST. VÄHESEL MÄÄRAL SÖÖB PUTUKAID, RAIBET JA TAIMI. REBANE APRILLIS SÜNNIB 3...10 POEGA. POJAD HAKAVAD NÄGEMA JA KUULMA KAHENÄDALASELT. HÄVITAB PISINÄRILISI JA KAHJURPUTUKAID. REBASEKUTSIKAD KASUTATUD MATERJALID Kasutatud tekstimaterjal Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/ [22.08.08] Kasutatud pildimaterjalid http://www.fws.gov/educators/images/images_educ/kodiakbrown bear.jpg [22.08.08] http://www
ÜKS, HARVA KAKS VASIKAT, METSAUHKUS KES ON KAETUD HELEDA TITEKARVAGA. REBANE REBANE ON SELJALT PUNAKASPRUUN, KÕHUPOOLTVALGE. KAALUB 4-10 KG, KEHAPIKKUS 50...90CM JA SABA PIKKUS 40...60 CM. REBANE TOITUB ENAMASTI KONNADEST, ROOMAJATEST, HIIRTEST, JÄNESTEST, REINUVADER LINDUDEST, LINNUMUNADEST. VÄHESEL MÄÄRAL SÖÖB PUTUKAID, RAIBET JA TAIMI. REBANE APRILLIS SÜNNIB 3...10 POEGA. POJAD HAKAVAD NÄGEMA JA KUULMA KAHENÄDALASELT. HÄVITAB PISINÄRILISI JA KAHJURPUTUKAID. REBASEKUTSIKAD KASUTATUD MATERJALID Kasutatud tekstimaterjal Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/ [22.08.08] Kasutatud pildimaterjalid http://www.fws.gov/educators/images/images_educ/kodiakbrown bear.jpg [22.08.08] http://www
Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Hunt on toitumistüübilt kiskja. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest, jänestest; suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga (marjad, kõrrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
ole harjunud nii tiheda inimasustusega. Siin ei psta teda jalad ja Venemaa soodes pitud kavalus. Hunti vib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja vsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu phjapoolkeral, vlja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jga kaetud aladel. Toitumine Hunt on toitumistbilt kiskja. Talvel toitub uluksralistest, viksematest kiskjatest, jnestest; suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga (marjad, krrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Toitumisterritooriumi suurus sltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100 120 km2, avatud maastikel vib territooriumi suurus kndida le tuhande ruutkilomeetri. ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade rnded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab viksemast territooriumist, talvel vib see oluliselt suureneda, sltudes saakloomade paiknemisest ja nende rnnetest.
toitumine. Inimahvid (Hominoidae) jaguneb kaheks sugukonnaks: Gibbonlased (Hylobatidae) ja inimlased (Moninidae). Tänapäeval elavate inimlaste alla kuuluvad: orangutang, gorilla, simpans, inimene. Arvatav lahknemine inimahvide sugupuu ja gibbonlaste vahel toimus umbes 24 miljonit aastat tagasi. Gibonid elavad Aasia vihmametsades, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, putukatest, selgroogsetest ja linnumunadest. 49) Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest. Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? Neandertaallast iseloomustab: aju suurenemine, kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi.
immuunsus madude mürgi vastu. Kui siile hoida vangistuses, võivad nad teiste loomadega hästi läbi saada, kaasa arvatud koerte ja kassidega. Harvadel juhtudel ohustavad need loomad siile, siil rullub palliks kuni oht on möödas. Kuigi traditsionaalselt on siilid märgitud nüüd hüljatud putuktoiduliste rühma, ei toitu nad ainult putukatest, vaid on hoopis segatoidulised. Siilid toituvad putukatest, tigudest, konnadest ja kärnkonnadest, madudest, linnumunadest, raipest, seentest, juurtest, marjadest, melonitest ja arbuusidest. Muide, marjad moodustavad suure osa siili toidust varajasel kevadel peale talveund. Siile märgatakse tavaliselt peale vihmasadu otsides toiduks vihmausse. Kuigi metsa siilid, kõige tuntumad eurooplastele, on tõesti põhiliselt putuktoidulised, ei pruugi see olla tõsi teiste liikide kohta. Piirkondades, kus siilid elavad vabas looduses, võetakse neid tihti vastu kui looduse poolt kingitud kahjuritõrje
ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on pojad
Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi. Australopiteeke iseloomustab: · Väike aju ( 380-450 cm) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht · Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Osav inimene Homo habilis 1960. aastatel leiti skeleti jäänuseid Tansaaniast, mis 1964. aastal nimetati Homo habilisi, kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 meetrit pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 meetrit ja kaalusid 32 kg. Osavamat inimest iseloomustab: · Suurem aju ( 460-800 cm) · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad
Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975 aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänust, mis viitab sellele, et elati grupina Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Väike aju Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest, linnumunadest Australopithecus afarenis ,,Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40 %) leiti 1974 aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr Johansoni ja Gray poolt. Lucy liik nim asutralopithecus afarenis. Lucy oli umbes 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Australopithecus africamus 3-2 miljonit aastat tagasi Australopithecus robustus 2,2-1,6 miljonit aastat tagasi Osav inimene Homo habilis 1960 aastal leiti skeleti jäänused Tansaaniast, mis 1964 a nim Homo habilis, kuna aju suurus
Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Rebane - Vulpes Enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Sobivaks elupaigaks on avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks ka soodes ja rabades. Üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab peamiselt videvikus. Rebane toitub väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Halljänes - Lepus Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. Karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge
Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10
Ühes pesas on 6 kuni 12 muna. Haudeperiood kestab 2 nädalat. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,5 aastat. Piirab kahjurputukate arvu. Pole looduskaitse all. Hunt: Levinud üle kogu Eesti. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte umbes 150 ja 200 isendit. Elupaigana eelistab avamaastikku. Talvel elavad karjana suvel aga paariti. Pesa rajavad veekogu äärde. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest ning suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga. Toidupuudusel esineb kannibalismi. Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62 kuni 75 päeva. Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt
INIMESE EVOLUTSIOON Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3
haruldane talikülaline. Ta pesitseb mägistel kaljunõlvadega metsamaastiktel, tihti ka soiste alade läheduses, samuti tundrates ja metsatundrates, eelmäestiku okasmetsades. Enamiku saagist püüab okasmetsades. Pesa sügavas lumehanges või kivisel mäenõlval madalas rohus. Ahm tegutseb nii päeval kui ka öösel 3-4 tunniste tsüklitena. Suvel enamasti öine. Talvel võtab ette rändeid. Päevas läbib kuni 45 km. ( Euroopa imetajad) Toitumine Toitub närilistest, lindudest, linnumunadest, selgrootutest, puuviljadest, marjadest. Vahel ründab põtru, põhjapõtru, rebaseid, eriti aga nende poegi. Suuremaid loomi sööb talvel raipena. Rüüstab jahimeeste panipaiku ja lõksulangenud loomi. ( Euroopa imetajad) Järglased Paaritumine toimub aprillist augustini, pojad sünnivad veebruaris- märtsis. Suguküpseks saavad teisel eluaastal, seejärel sigivad igal aastal. Järglased jäävad pessa mai alguseni. Pesakonnas 1-4 poega. Aastas 1 pesakond
ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on
annaabi.ee 
