staatusega inimestele. Linnastumise esimene järk: Rahvaarv kasvab, inimesi jätkub nii linna kui ka male. Teine järk: rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti, inimesi jätkub ainult linnade jaoks. Paljud talud ja külad kaovad. Lõppjärk: Rahvaarv enam ei kasva. Küla inimesed hakkavad käima linnas tool, küladesse asub elama linlasi. Ülelinnastumine kui linnadesse asub rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Põhja riigid suuri linnu ja linnastuid on väga palju, väikelinnad on lülitatud linnastutesse. Kasvavad eeslinnad. Ülelinnastumist esineb harva. Riigid muutuvad üheks suureks linnastuks või linnastute liiduks. Arengumaad: Ladina-Ameerika palju ülerahvastumist, linnadevõrk hõre. Lõuna- ja Kagu Aasia tihe linnadevõrk, tekib vähe uusi linnu, ülelinnastumist vähe. Must Aafrika linnad noored, linnu vähe. Linnarahvast vähe, kuid pealinnad on ülerahvastatud. Ümberasumine toimub kiiresti.
Imikusuremus on Hispaanias väike 3,4 %. Sündimus Hispaanias on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on viimastel aastatel rohkem sündinud kui tüdrukuid. 2006: ;2007: ;2008: ; 2009 ; 2010: ; 2011: Kokku: Hispaania on jõudnud demograafilistest ülemineku edappidest kaasaegsesse rahvastiku tüüpi. Suuremad linnad ja linnastud: Hispaanias 77,4 % elanikest elab linnades. Enamus suuremaid linnu ja linnastuid on tekkinud veekogu äärde. Enamus linnu on tekkinud sinna kus on sobiv kliima, tasane maa-ala põlluharimiseks ning kus on piisavalt viljakas muld ning on tekkinud kohta kus leidub joogivett. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Kogu riiki imporditav kaup läbib Madridi või
· vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia) Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände. Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linnarahvastik kasvab arengumaades kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sissrände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub praegu kiire industrialiseerumine. Ülelinnastumine nimetatakse demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu. Põllumajandusajastu linnas avalikud asustused (kirik, kool), teenindus (turg).
eta ja näita kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid. 8. Nimeta ,,kaugtöö" eelised ja puudused. Eelised · Väheneb tööle ja töölt koju sõiduga seotud aja- ja rahakulu. · Suureneb tööga rahulolu. · Suureneb iseseisev otsustusvõimalus oma töö üle (töö tegemise koht, erinevate tööülesannete täitmise aeg, jne).
Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk algomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina, olles seotud inimeste igapäevase töö, äri ja muude sõitudega. Suurimate linnastute raadius on praeguseks kasvanud üle saja km. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA) megalopoliste piirkond on enamvähem laiuliselt asustatud üle 600km ulatuses. Linakeskusega on seotud ka lähedasemad maapiirkonnad, kust elanikud linna tööle käivad.
lihtsalt liikuda 10.Ülelinnastumine arengumaades, selle tekkimise põhjused ja tagajärjed. Põhjused: Põllumajanduslik tegevus ei võimalda äraelamist ; maakohas pole koole, kus õppida ; linnas parem transpordiühendus Tagajärjed: Paljud peavad elama slummides, sest pole tööd; kuritegevuse kasv; keskkond on väga saastunud suurlinnades; haigused levivad väga kergesti 11. Oskad kaardilt näidata maailma suuremaid linnu/linnastuid. Linnad: Buenos Aires; Rio de Janeiro; Mexico; Los Angeles; New York; Washington DC; Kairo; Istanbul; Moskva; Pariis Peking; Tokyo; Shanghai; Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud: Toronto - Buffalo (Kanada), Chicago - Pittsburgh; Boston - Washington; Lõuna- California; Portland - Seattle - Vancouver; Houston - New Orleans; (USA) Sao-Paolo - Rio de Janeiro; (Brasiilia) Lagos; Suur - Kairo; (Kesk- ja Põhja-Aafrika) Suur - London; Kesk - Euroopa; Barcelona - Lyon; (Euroopa)
kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad. 15 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Euroopa rahvastik elab enamasti hajusalt linnastunud ruumis, kus linnade ümbrus on tihedalt asustatud ja linnad moodustavad võrgustiku. Lõuna- Saksamaa linnade võrgustik Bodeni järve ääres 16 Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas Euroopas on ainult üksikuid linnastuid, kus nagu Suur-Londonis, Moskvas või Suur-Pariisis elavad koos mitmed miljonid inimesed. 18 Linnade areng toimub kontinentide lõikes erinevalt. · Põhja- Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas on mitmeid megalinnu: Sao Paolo, Buenos Aires, Mexico, New York, Los Angeles kõigis neis elab enam kui 15 miljonit inimest. · Aafrikas on linnade areng piirkonniti erinev, kuid siingi on elanikkond linnastunud. Näiteks suurtes
Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk aglomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina. Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega, need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks, millest eristuvad paarkümmend maailmalinna (new York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Frankfurt, Moskva, Rio de Janeiro jt).
Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis... I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks? Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning
sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine Maa-asulad: küla, alevik Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu Esimesed linnad tekkisid jõgede jm veekogude äärde -> hea transport.
Rändepoliitikas on peamiselt kasutusel soodustused kodakondsuse, elamis ja töölubade saamisel Suremise mõjutamine arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus, Asustuse areng Linnade kasv linnastumine Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid
) kaasnevad kiire linnastumisega arengumaades? Võrdle linnastumise kulgu Põhja riikides ja Ladina-Ameerikas. a) Linnarahvastiku osakaal on suur/väike. b) Linnarahvastik kasvab kiiresti/aeglaselt. c) Linnade võrgu iseloom on hõre/tihe ja ühtlane/ebaühtlane. d) Marginaalse rahvastiku suur/väike osatähtsus. e) Suuri linnu ja linnastuid on väga palju/võrdlemisi vähe Võrdle linnastumist Rootsis ja Mehhikos. Näitaja Rootsi Mehhiko Linnade kasvutempo (kiire, aeglane) Mis tegurite tõttu linnarahvastik kasvab? Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Mille poolest erineb eeslinnastumine tänapäeva Põhja ja Lõuna riikides?
palju tööjõudu. Eriti kiirelt kasvasid olemasolevad linnad. Kui varasemal ajal linnad valdavalt kasvasid, siis 1960. aastatel hakkas P-Ameerika ja Lääne- Euroopa linnades rahvaarv eeslinnastumise tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980. aastal algas koguni vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA). Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid
kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent: Maailm Eesti 1800 3% 1863 8,7% 1850 6,4% 1913 19% 1900 19,6% 1940 33,6% 1950 28,9% 1950 47,1% 1970 37,4% 1990 71,6% 1980 41,1% Tänapäeval arenenud maades 72%, arengumaades 34%. Jean Gottmann - prantsuse geograaf, kes on uurinud linnastuid. Ta nimetas neid MEGALOPOLISTEKS (suurlinn). Linnastutega võimenduvad niigi tuntud linnaelu probleemid. Seetõttu ei püüa linnade planeeriad nende tekket kiirendada. Tulevikus propageeritakse linnastumise vastand protsessi ruraliseerumist - inimeste maale tagasi pöördumist. Majandus Majandus ürg-, vana- ja keskajal Hellenismi periood - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuri periood Alexander Suure vallutustest nende maade alistamiseni Rooma võimudele.
Selle tõenäoliseks tulemuseks on alevike kadumine või muutumine tavalisteks küladeks. Ka talude arv ilmselt väheneb. Võib juhtuda, et püsima jäävad ainult need maa-asulad ja alevidki, mis haaratakse linnastute koosseisu. Sellistes taludes ja külades elab põllumeeste-kalurite kõrval juba praegu arvukalt linnas tööl käivaid inimesi, tulevikus aga ilmselt rohkemgi. See aga tähendab, et maaliste ja linnaliste asulate ajalooline erinevus võib lähemas tulevikus kaduda. Väljaspool linnastuid jäävad võibolla püsima vaid üksikud metsavahi- ja turismitalud ja suvituskülad. Igatahes Lääne- ja Põhja-Euroopa arenevad just selles suunas. Rahvastiku etniline koosseis Põlisrahvastik koosneb valdavalt eestlastest. Eestlased on selle ala tõeline põlisrahvastik, nende esivanemad ilmusid siia juba mandrijää sulamise järel. Kuid aastatuhandete jooksul on eestlased
annaabi.ee 
