OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon.
Linnades rajati terveid uusi linnajagusid (Pirita ja Merivälja Tallinnas, Tammelinn ja Tähtvere Tartus) Ehitati hulk moodsaid elamuid ja esindushooneid Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand Omavalmistatud kodusisustus vahetati välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikest ja valgusküllust Moodsates linnamajades olid tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, üha enam ka omaette vannituba Aina tavalisemaks muutusid mitmesugused kodumasinad Igapäevaseks said õmblusmasinad, veidi eksklusiivsemaks jäid elektripliidid, külmkapid ja pesumasinad Laialt levisid ka telefonid, grammofonid ja raadiod Linnades tõrjusid taksod ja liinibussid voorimehed järk- järgult kõrvale Maal soetasid inimesed endale jalgrattaid Need muutusidnoorte jaoks omalaadseks staatusesümboliks Kasutatud allikad www
Majasid iseloomustas kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja põrand. 1936. aastal käivitati ka kodukaunistamise üritus. Kodusisustuses vahetati rohmakas talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad. 1939. aastal kasvas raadio populaarsus. Ka rõivamoes toimusid muutused. Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud, 1930. aastatel ka pikad püksid. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks.
neutraalset tausta. Teise Maailmasõja ajal ning pärast seda hakkasid levima Skandinaavia firmade tapeedid, mis olid enamasti monokroomsed ning kujutasid lihtsustatud taimornamente, geomeetrilisi ja abstraktseid kujundeid. Okupatsiooni ajal toodi tapeete Eestisse kõige enam Moskva, Kiievi ja Riia paberivabrikutest, erikaubana ka Soome, Ritola & Pihlgreni modernse kujundusega seinakatteid. Eestis leidub ajaloolisi tapeete pea igal pool – linnamajades, taludes, mõisates, valitsejahoonetes. Arvestades meie külma kliimat, on tapeete kasutatud nii ruume isoleeriva materjali kui ka kujunduselemendina. Seetõttu on elu- ja pereruumid olnud enamasti tapetseeritud. Harvemini kasutatavates esinduslikes ruumides kaunistati seinu maalingute ja luksuslike tapeetidega. Käsitsitrükitud tapeete leidub paljudes mõisates ja jõukates linnamajades, kuid antud tehnikas
Saj. lõpul liigendati jõukamate majade fassaadid pilastritega. 17saj. on säilinud Kuressaare raekoda ja vaekoda. Barokkstiili silmapaistvaim puunikerdaja 17saj. 2 poolel oli Christian Ackermann, kes on teinud nt. Tallinna toomkiriku altari ja kantsli. Kadrioruloss. Barokkstiil oli eeskujuks jõukamatele baltisaksa mõisnikele oma härrastemajade ehitamisel, nt. Palmses. Baroklikke sisekujunduse osi on säilinud paljudes mõisates ja linnamajades. Rokokoostiili parim näide oli Põltsamaa lossi sisekujundus, kuid see hävis 2 MS. Mõisted: Stafaaz- teisejärgulised elemendid maali kompositsioonis, eriti inimesed v loomad maastikumaalis Keldriluugivalgus- 17. saj levinud võte maalikunstis, kus pildil kujutatud poolhämarust lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17
muusikakoore. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tekkisid spordi- ja noorteorganisatsioonid skaudid ja gaidid, Kaitseliidu tütarorg. Noored Kotkad ja Kodutütred. Ehitati modernseid elamuid ja esindushooneid. Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba. Kodumasinad: õmblusmasinad, elektripliit, külmkapp, pesumasin, telefonid, grammofonid ja raadiod. Seda jõudis ka maale. Rõivamood jõudis Eestisse filmide ja ajakirjade vahendusel. Dieet, poisipea, lühemad kleidid ja seelikud, pikad püksid. Meeste rõivastus traditsioonilisemaks. Moodsad bussid, veo- ja sõiduautod, taksod ja liinibussid, jalgrattad.
Kui poiss vahel ema käest maailma asjade kohta aru pärib, ei saa ta peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda., Mustamäel sündinud ja kasvanud laps oma mõnevõrra kummalise mõttemaailma ja omanäoliste aruteludega, Linnalapse maailm erineb suuresti teistsugustes oludes sirgunud laste omadest. Peetri arusaamad ülejäänud maailmast on kujunenud vaid raamatute põhjal. Loomadestki teab ta vaid neid, keda linnamajades või nende ümbruses leidub – hiirt, kassi, koera, mutte ja lindusid. * Theo – restoranišveitser – talle väga maitseb alkohol ning naised ei pidanud seda oma põhitööks/ sügavate huvidega tark mees. Teda huvitab sügavalt astroloogia. Kuid igal hommikul painab teda üles mõte, kes ta on. Tema arvates on ta korraga intellektuaal (ta on vaimsete huvidega – huvitub teosoofiast ja astroloogiast ning loeb hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl
suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand *Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spesiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu *Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm *Moodi läksid seinavaibad, linikud, diivanipadjad *Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikese- ja valguseküllust *Linnamajades muutus aina tavalisemaks kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, elektripliidid, pesumasinad *Laialt levisid ka grammofonid, raadiod, telefonid *Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt, ennekõike filmide ja ajakirjanduse vahendusel *Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, lühemaks muutusid kleidid ja seelikud. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks, kuigi tegi samuti läbi mõne uuenduse
Sageli kasutati eksootilisi motiive. Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana. Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam. Pigem kujundus stiil - avaldub rohkem sisekujunduses, tekstiilide kujunduses; arhitektuuris avaldub vähem. Rokokoostiil oli põhiliselt dekoratiivne vool, mis kujunes 18. Sajandi algul Pariisi aadlike linnamajades ja hotel`ides. Kuigi stiili aluseks on Versailles` rikkalik dekoo, väljendas see ka vastureaktsiooni kuningalossi formaalsule. Rokokoole iseloomulik: o Eeskujuks erinevad teokarbid, asümmeetria, loodusmotiivid looduse vahetu kujutamine o Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne, hõbedane. o Põhiplaan muutub, anfilaad (pidulikku perspektiivi taotlev ruumide rida, kus vaheuksed paiknevad ühel
Vaatamata sellele, et väikses kogukonnas elamine on suurest hooldekodust parem variant, on igati loomulik, et vanemad tunnevad hirmu, kas vaimupuudega inimeste erivajadustele pööratakse piisavalt tähelepanu ja nendega arvestatakse. Vanematele võib kindlalt öelda, et juhul, kui grupikodud on õigesti korraldatud, toimivad need suureparaselt. Väga paljud Downi sündroomi või mõne muu vaimupuudega inimesed elavad sellistes äärelinnades asuvates grupikodudes ja linnamajades üle kogu maa, tundes rõõmu inimväärikast elust ja vabadusest. See kehtib paljude erinevate võimetega inimeste kohta. Sellistes majades elab harilikult koos neli kuni viis vaimupuudega inimest. Igal inimesel on oma tuba ja isiklikud asjad. Nadala sees käib ta tööl, tegemist on kas avatud töökoha või spetsiaalse töökojaga. Majapidamistöid tehakse ühiselt. Downi sündroomiga inimesel on võimalik osaleda igasugustes kogukonnale korraldavates huvite gevustes
rahvakirik. Suured muutused toimusid igapäevaelus. Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid. Maal oli ehitustegevus sama vilgas kui linnades. Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand. Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spetsiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm. Seintel asendasid fotosid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud. Tavaliseks muutus grammofon. (Vahtre 2005: 190)
laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades. Puittaladel vahelae traditsiooniline konstruktsioon oli järgmine: - talad ristlõikega 10...12 x 20...25 cm paiknesid sammuga 90...100 cm, talade otsad toetati 25
eeskujuks on olnud puust kandetalade kunstiliselt töödeldud otsad. Paleekeskuste toetamiseks olid ilmselt 10 kuni 15 km vahemaa kaugusel üksteisest nn. härrastemajad, mis oma suuruselt kujutasid paleede ja eramajade vaheastet Kreetal puuduvad aga religioossed üksikehitised - templid. Väikesed, paleedesse ehitatud kultusrajatised paiknesid enamasti ühe suurema siseue phjaküljel (ka loodeküljel).Thera saarel tehtud väljakaevamistel avastatud linnamajades oli tenäoliselt samuti üks kultusotstarbeline ruum. Sellele vihjavad seinamaalingud, nt. naised kultustoimingute juures aga ka ilmselt kultuseanumate tarbeks seintesse ehitatud nisid. itsva kultuuri hävingu Kreetal phjustas läheduses asuval väikesaarel, Theral toimunud vulkaanipurse.(u.1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr
nimi, et seda nii järsku veerida pikema peamurdmiseta.» Salaja kirjutasin nime üles, sest keegi võis teinekord lasta mind seda veerida, -- siis pidin valmis olema ja tähed ette vuristama, nagu oleksin sellega ammu harjunud. Oli kangesti meeldiv perekond ja kangesti meeldiv maja ka. Ma polnud kogu maal veel näinud ühtki maja, mis oleks olnud nii meeldiv ja nii peenike. Eesuksel polnud raudkäepidet ega ka puukäepidet nahknööriga, vaid vasknupp, kust keerati, -- niisama nagu linnamajades. Elutoas polnud voodit, polnud jälgegi voodist, aga linnas on kole paljudes elutubades voodid. Seal oli suur telliskividest müüritud kamin, ja kivid peeti puhtad ja punased vett peale valades ning neid teise telliskiviga nühkides; aeg-ajalt küüriti kaminat punase vesivärviga, mida hüütakse hispaania pruuniks. Just niisama kui linnas tehakse. Kaminas oli suur vasest rest, mis tervet palki oleks kandnud. Keset kaminasimssi seisis
annaabi.ee 
