(Häidkind, 2007). Selline ülesanne nõuab õpetajatelt loomulikult suurt vastutust, pädevust, aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid
Austria Õnnela Lilleoja Lihula 2016 Austria Vabariik ● Austria asub Kesk-Euroopas ja selle pindala on 83 858 km2 ● Austria pealinnaks on Viin ● Presidendiks on Heinz Fischer ● 2011.aasta seisuga on rahvaarv 8 402 900 ning rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus ● Üle poole hüvitisest moodustavad teenused ● Umbes 40% Austriast on kasutusel metsamajanduses ● Umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses ● Austria põhiline ekspordi ja impordi partner on Saksamaa Loodus ● Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa ● 70% pindalast hõlmavad Alpid ● Riigi kõrgeim koht on Grossglockner’i mägi (3...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest
SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni,
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE Essee Juhendaja: Lii Lilleoja, MA Tallinn 2014 Vanemliku käitumise mõju lapse arengule Iga laps on isiksus omaette. Isiksuse all võib mõista nii iseloomu või karakterit – inimesele iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides isiksuse arengust tuleb silmas pidada, et see on ühtaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine, kus tavaliselt keskendutakse laste füüsilisele, emotsionaalsele ja
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3
4. Kairi Prints, „Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05.2017 a. http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/spetsialistid-opetavad-mida-vajab-kaitumisraskustega- laps-ja-kuidas-aidata-tal-hasti-hakkama-saada?id=78081380 5. Lasteaed Pääsupesa „Erivajadusega laps“, 05.03.2018 a. http://www.paasupesa.edu.ee/lapsevanemale/oppetoo/erivajadusega-laps.html 6. Koostajad: Tallinna Pedagoogilise Seminari lektorid Lii Lilleoja ja Margit Konno „Emotsionaalsed ja käitumisraskused“, 30.11.2011 a. https://www.tlu.ee/opmat/tp/lapsed.pdf 8
47,94 Maidu Laht 2004 47,96 Indrek Tustit 2002 48,04 Lauri Birkan 2004 48,22 Andrei Oll 2002 2 Meeste 800 meetri jooks 2001-2004 1.47,84 U. Uusorg 2001 1.49,31 R. Fosti 2002 1.50,34 E. Leibak 2003 1.50,82 R. Mitt 2003 1.50,86 K. Lilleoja 2004 1.51,49 M. Soesson 2004 1.51,68 P. Põldmaa 2001 1.51,77 S. Treufeld 2003 1.51,78 P. Lehismets 2002 1.52,13 N. Vedehin 2004 Meeste 1500 meetri jooks 2001-2004 3.46,60 N. Vedehin 2004 3.48,99 R. Fosti 2002 3.51,23 T. Nurme 2004 3.53,10 R. Mitt 2003 3
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a.
- Kuulame oma kliente ja lähtume alati kliendi vajadustest - Tahame olla hea tööandja ja toetame oma töötajate arengut - Garanteerime müüdavate toodete turvalisuse ja kõrge kvaliteedi - Toetame tervislikke eluviise -Suhtume vastutustundega ümbritsevasse keskkonda Rimi juhatus Tegev direktor Edgar Sesemann tel. 6059415 Evelin Mägioja Turundus- ja kommunikatsioonijuht tel6817613 [email protected] Õrne Lainde Personalijuht tel 6817686 [email protected] Andrija Lilleoja Super- ja hüpermarketite formaadijuht tel 6817611 andrija.lilleoja@rimibaltic.com Regina Velberg Säästumarketite formaadijuht tel 6056339 [email protected] Dace Zundure Ostudirektor tel [email protected] 4 Peter Ranne Kinnisvara arendusjuht tel 6059424 [email protected] Raul Salumets Ärianalüüsiosakonna juht tel 6056366 [email protected]
Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel. Energiajookide tootjad on seisukohal, et kofeiini kõrge sisalduse tõttu ei ole alla 16aastastel noortel ja lastel soovitav energiajooke tarbida janu kustutamiseks ega ka toidu kõrvale (Kaukvere 2013). Aasta pärast energiajookide müügipiirangu kehtestamist on energiajookide soetamine Rimi kauplustest vähenenud ligi 16 protsenti. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja sõnul on tarbijad energiajookide sisalduse ja omaduste suhtes muutunud märksa teadlikumaks (Ärileht 2013). Anneli Sammel rääkis, et olukord energiajookidega on keeruline. "Kui me vaatame energiajooki, siis need koostisosad, mis on selles joogis, ei ole eraldi lahti võetuna ohtlikud, aga nende ainete koostoime võib olla ohtlik teatud tervisliku seisundi puhul, mida lapsed iseenda puhul ei oska
annaabi.ee 
