Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"likvideerijaks" - 15 õppematerjali

Äriühingute eristamine
4
docx

Äriühingute eristamine

vt. täisühingut Tabeli 1 järg Äriühingu Likvideerijateks on osanikud, vt. täisühingut Likvideerijateks on OÜ AS-i likvideerijateks on vt osaühingut. likvideerimine osaniku pankroti korral on juhatuse liikmed (ÄS, § 206). juhatuse liikmed (ÄS, § 369). likvideerijaks pankrotihaldur (ÄS, 1995, § 114).

Õigus → Äriõigus
52 allalaadimist
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
24
pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

Isikud jagunevad: 1. kodanikud 2. välismaalased 3. topeltkodakondsusega isikud 4. kodakondsuseta isikud Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja

Õigus → Asjaõigus
105 allalaadimist
Tsiviilõiguse konspekt
7
doc

Tsiviilõiguse konspekt

- eestkostealuse isiku kinnisasjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks; on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, eestkostjaks, - eestkostealuse isiku igat liiki vallasasjade kinkimiseks ja pantimiseks, eestkostealuse isiku jaoks erilist tähtsust omavate vallasasjade pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks. võõrandamiseks. Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus, pangandus, hasartmängud. 2 Juriidilise isiku teovõime Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31)

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
251 allalaadimist
Tsiviilõigus KT2
38
doc

Tsiviilõigus KT2

 Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel.  Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt  Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

Õigus → Õigus alused
19 allalaadimist
Õigusõpetuse eksami konspekt
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetanud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse organid. Pankrotivara ja selle valitsemine. Kompromiss. Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nim. pankrotiks. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja

Õigus → Õiguse alused
169 allalaadimist
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Õigusvõime tekkimine ja lõppemine · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register. Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet.

Kategooriata → Ühinguõigus
241 allalaadimist
Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
49
doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

Sihtasutusel pole liikmeid ning on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks, et saavutada põhikirjalisi eesmärke. Organid on nõukogu ja juhatus. 6. Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime? Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. · Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks · Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2) . · Äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register · Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet

Kategooriata → Ühinguõigus
344 allalaadimist
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

lg 2), avalik-õiguslik juriidiline isik aga seaduses ettenähtud ajast (TsÜS § 26 lg 3). · Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära Koosluse õigusvõime maht sõltub koosluse seotuse astmest oma liikmetega. Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks. Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus, pangandus, hasartmängud. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime ei ole seotud tema eesmärgiga (ei kehti ultra- vires õpetus). · Juriidilise isiku teovõime Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31). Eristada tuleb: a) sisemist tegutsemisorganisatsiooni (tahte kujundamine kõigi organite tegevuse tulemusel);

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
19 allalaadimist
Nimetu
77
doc

Nimetu

juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; muul seaduses sätestatud alusel. Likvideerimise kord Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse

Varia → Kategoriseerimata
61 allalaadimist
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

Võlausaldajad otsustavad, kas on võimalik võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus lõpetada või saab teda tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur lõpetamisotsuse esitama kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus.

Õigus → Õiguse alused
223 allalaadimist
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

Võlausaldajad otsustavad, kas on võimalik võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus lõpetada või saab teda tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur lõpetamisotsuse esitama kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus. Mis on kompromiss pankrotimenetluses?

Õigus → Õigus
38 allalaadimist
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

juriidiline isik; o seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; o tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt; o muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtuotsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, hoiustatakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate

Õigus → Õiguse alused
457 allalaadimist
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ka ühingute vabatahtlikul likvideerimisel võib likvideerimiskomisjoni ülesanded panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet. Sellest tulenevalt saab ühingu likvideerijaks olla kollegiaalne organ. Nimetatud kollegiaalse organi, komisjoni töövormiks on koosolek. Likvideerimiskomisjon võtab likvideeritava ühingu alaliselt tegutsevalt organilt üle kogu ühingu asjaajamise ning täidab talle seaduse ja üldkogu otsusega pandud ülesandeid. Likvideerimise käigus vastavalt mittetulundusühingute seaduse §le 32 lõpetab likvideerimiskomisjon ühingu toimingud, avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate

Õigus → Haldusõigus
201 allalaadimist
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ka ühingute vabatahtlikul likvideerimisel võib likvideerimiskomisjoni ülesanded panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet. Sellest tulenevalt saab ühingu likvideerijaks olla kollegiaalne organ. Nimetatud kollegiaalse organi, komisjoni töövormiks on koosolek. Likvideerimiskomisjon võtab likvideeritava ühingu alaliselt tegutsevalt organilt üle kogu ühingu asjaajamise ning täidab talle seaduse ja üldkogu otsusega pandud ülesandeid. Likvideerimise käigus vastavalt mittetulundusühingute seaduse §le 32 lõpetab likvideerimiskomisjon ühingu toimingud, avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate

Eesti keel → Haldusõigus
17 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Võlausaldajad otsustavad, kas on võimalik võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus lõpetada või saab teda tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur lõpetamisotsuse esitama kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande. 275. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb? Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine. 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus 276

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun