2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist.
Perestroika pooldajate leer lagunes. balti vabariikides oli keskne küsimus molotovi-ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseivsus, moldaavial asendus slaavi tähestik ladina tähestikuga. Presestroikast taheti vabaneda kas järk-järgult või üldse täielikult loobuda õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat 6.Saksamaa ühinemine, Berliini müüri langemine : 1989.a rohke põgenikevool sundis lõpuks avama saksamaa DV piire Lääne-Berliini ja Saksamaa Liitvabariigiga. Lammutati raudse eesriide sümbol-Berliini müür. algasid läbirääkimised SM taasühinemiseks. septemris 1990 Moskvas kiitsid ühinemise heaks mõlemad Saksa riigi juhid ja II ms võitnud suurriikide juhid. 3.oktoober ühineski Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 7.*DISSIDENTLUS- teisitimõtlemine *HILISSTALINISM-1945-1953 sotsiaalmajanduslik kaos, peaeesmärk aatomirelva loomine, kontrollis suurt territooriumi euroopas ja aasias,
1. 1992. Aastal lagunes Tsehhislovakkia ja jagunes kaheks uueks iseseisvaks riigiks Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada.
Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989 kuni 1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga (BRD) 3. oktoobril 1990. Sellega lõpetati üle neljakümne aasta kestnud Saksamaa jagatus kaheks riigiks. Saksamaa ühtsus muutus võimalikuks pärast Berliini müüri langemist 1989. a. ning DDR poliitilise süsteemi kokkukukkumist. Samuti oli vajalik nelja endise okupatsioonivõimu (1945-1949) nõusolek.Sõlmiti kaks-pluss-neli leping
Maailm muutuste tuules hirmud ja lootused 1990. aastate algul toimusid Euroopas olulised muutused, mis põhjustasid nii mõningategi kriiside ja sõjaliste kokkupõrgete tekkimist. Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti
all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati Lääne-Berliin majanduslikult Saksamaa lääneosale ning nurjus NLi plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult oma okupatsioonitsooniga. Seejärel sulges NL Lääne-Berliini maismaaühendused Saksamaa läänetsoonidega ning Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949. a maikuuni. NL saavutas, et Lääne-Berliini ei liidetud loodava Saksamaa Liitvabariigiga, vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber
iseseisvuse taastamise eest, kuna Balti riigid olid 45 a. Rasket kommunismiiket kandnud, kui rahvustunne ei kadunud. Balti riikides ei suutnud NSVL läbi viia täielikku venestamist, tihedalt suheldi Läänega. 8. NSV Liit rakendas impeeriumi kooshoidmiseks sõjalist jõudu *1991 rünnati Vilniuse teletori kaitsnud rahvamassi *20.01.1991 ründas lätis miilitsa eriüksus Riias siseministeeriumi hoonet. 10. 1989 sügis – Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 11. Gorbatšov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal. NSV Liidu juhina mõistis ta, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna riigi majandusareng oli pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa
Prantsusmaa mõju. 1961 suruti maha tagurlike ohvitseride organisatsiooni OAS-i mäss. Alzeeria sõda lõpetati Eviani kokkuleppega 18. III 1962. Prantsusmaa tunnusta Alzeeria iseseisvust. C. de Gaulle püüdis taastada Prantsusmaa suurriigiseisust ning luua Prantsusmaa juhtimisel ühinenud Lääne-Euroopast USA ja sotsiaal. riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas Hiina Rahvavabariiki, astus välja NATO sõjalisest organisatsioonist ning arendas koostööd sotsialistlieke riikidega. C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas
külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 1990. aasta 3. oktoobril liideti Ida-Saksa alad Saksamaa Liitvabariigiga. Saksa Demokraatilikust Vabariigist sai esimene idablokki kuulunud riik, mis leidis koha läänemaailmas. See toimus rahulikul teel teiste suurriikide sealhulgas ka NSV Liidu nõusolekul. Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990
Samuti sai ta KGB esinduse parteikomitee liikmeks. Perekond elas Stasi majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal Volga. Töökoht asus villas künkal Angelikastrasse 4 Elbe jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud. Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992
tuli tal hakata jälgima Läänest pärit välismaalasi Viidi üle välisluuresse Putin teenis aastail 1985-1990 Saksa DV-s Dresdensi. Putini enda sõnul tegeles ta informatsiooni kogumisega Lääne- Saksamaa poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase (NATO) plaanide kohta. Saksamaale sõitis Putin vanemoperatiivvolinikuna. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul 28. juuli 1983 abiellus Putin Ljudmila Aleksandrovna Skrebnjovaga Ljudmila töötas stujardessina 1985 sündis nende esimene tütar, nimeks Marija 1986 sündis nende teine tütar, nimeks Jekaterina Putin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal.
4. 1955 sõlmiti NSVL'i ja lääneriikide vahel nn Austria lepingud, mille kohaselt lõpetati okupatsioon, taastati suveräänsus ning Austria kohustus edaspidi säilitama neutraliteeti 5. muutus poliitika Soome suhtes: tunnustati Soome õigust eksisteerida neutraalse kapitalistliku riigina 6. muutus Jugoslaavia poliitika: tunnustati Jugoslaavia õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Idabloki ja NATO vahel 7. normaliseerusid suhted Saksa Liitvabariigiga; 1955 kehtestati diplomaatilised suhted 8. 1955 toimus Genfis NSVL'i, USA, UK ja PRM valitsusjuhtide kohtumine 9. muudeti ametlikku poliitilist retoorikat rahvusvaheline koostöö ja pingelõdvendus 1955 toimunud Bandungi konverentsil: · hakkas kujunema mitteühinemisliikumine · võeti kasutusele mõiste Kolmas Maailm
kõrgemat elatustaset kui USA-s · Nõukogude enesekindlus oli ka uue Berliini kriisi põhjus · Kaheks jagatud Euroopas mõjus Berliin tõelise anakronismina, sest piir Ida- ja Lääne-Berliini vahel oli ikka veel avatud. Suhteliselt lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste liikumine ja suhtlemine erinevate sektorite vahel küllalt vaba. Berliini läänesektoril oli ühendustee Saksamaa Liitvabariigiga, mis muutus idabloki maadele avatud aknaks läände · 1949. aastast saadik oli 2 miljonit idasakslast kasutanud seda võimalust, et põgeneda läände. See seadis Saksa Demokraatliku Vabariigi olemasolu otsesesse ohtu · 1958. aasta novembris esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid kuue kuu jooksul Berliinist ei lahku, annab NSV Liit juurdepääsu Lääne-Berliinile Ida-Saksamaa kontrolli alla.
selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.). NSVL kuulutas riikide rahumeelset kooseksisteerimist. 1955. aastal lõpetas NSV Liit Austria okupeerimise ning normaliseeris suhted Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariigiga. Militaristlikest ambitsioonidest siiski ei loobutud. Relva jõul lämmatati sõltlasriikide demokratiseerumiskatsed (nt. 1956 Ungaris). Kuuba juhi Fidel Castro reziimi toetamine tekitas Kuuba kriisi ajal (1962) maailmasõjaohu. Suhtlemine lääneriikidega rikkus vahekorda Hiina ja Albaaniaga. Jätkus forsseeritud relvastumine. Nõukogude Liidu mõjuvõimu seisukohast oli see suur viga, et Hrustsov läks tülli Mao Zedongiga. Hiina muutus sõbrast vaenlaseks
Loodi Saksamaa Liitvabariik. Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades. Suurimad linnad peale Berliini olid Leipzig, Dresen, Karl-Marx-Stadt, Magdeburg, Halle, Rostock ja Erfurt. Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp
Septembris kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3.oktoobril Saksamaa taasühines. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga DDR liitmisest Liitvabariigiga. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemine 11.märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva alustas majandusblokaadiga. 1990 aastal suurenes Gorbatsovi peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Kavatseti rünnata parlamendihoonet, kuid selle kaitseks oli kogunenud tohutu rahvahulk. 20
üleolek on siin selge, pikemas perspektiivis USA ja Läänemaailma kõige olulisema sõjalise org NATO pos-d nõrgenevad. Teatud mõttes Moskva enesekindlus tõi kaasa selle, et 70ndate algus pole mitte konfliktne, vaid on teatud mõttes ka pingelõdvenduse aeg ja mitmed olulised kokkulepped sõlmitakse. Edasi minnakse Sm küsimuses, mis ikkagi oli lahendamata jäänud. 1970 sõlmis NL Sm Liitvabariigiga lepingu piiride kohta, kus ka kirjasõnas öeldi, et omavaheliste suhete klaarimisel mingil moel sõjajõudu ei kasutata. 1972. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Sm LV ja DV. 1972-73 toimusid tipptasemel NL ja USA kohtumised. 1972 USA president Nixon tuli Moskvasse, mis oli välispol maailma kontekstis väga oluline sündmus ning see Nixoni käik sai järgmisel aastal jätku, 1973 külastas ametliku visiidi käigus USA-d ka Brežnev.
annaabi.ee 
