hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid • Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. MAAVÄRINATE ESINEMINE PAIKKONNITI Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Maavärinate epitsentrid, 1963–1998 3 TUGEVAMAD MAAVÄRINAD MAAILMAS 1. Tugev Tšiili maavärin (1960) 9,5-magnituud 2. India ookeani maavärin (2004) 9,3-magnituud 3. Tugev Alaska maavärin (1964) 9,2-magnituud AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1209157/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin • https://www.google.ru/search?q=maav %C3%A4rinad&newwindow=1&espv=2&biw=1920&bih=955
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist.
Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel. Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind. Fassaadiosade liitumiskohad tuleb hoolikalt läbi mõelda, kasutada veeplekke, alumiste otste ja servade veeninaks saagimist jt võtteid. Õige puit kestab õigel kasutamisel kaua, on ju meie vanades majades säilinud saja-aastaseid ja vanemaidki voodrilaudu. Puitfassaadide probleemid: Fassaadi lisasoojustamisel tehakse sageli ka vigu. Kas roovitis tagab fassaadi tuulutuse või mitte. Antud juhul pole sellel küll erilist tähtsust, sest kui tuulutusvahe on ka olemas, on ta alt kindlalt
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad
põhivormi, ruudu, suuruse ja kuju varieerimisega. Oluline on see, et kattuvate kujude küljed peavad alati jääma paralleelseks ning vormide vaheline nurk on alati 90 kraadi. Diagonaalteema puhul on tegu analoogiga täisnurga teemale, ent siin pööratakse täisnurkne kompositsioon 30, 45 või 60 kraadise nurga alla taustobjekti suhtes. Viienda kujundusteema näol on tegu kaar-tangentsiaalse teemaga, kus ühendatakse täisnurksed vormid ning ring. Vormide liitumiskohad ühendatakse omavahel kindla raadiuse kaarjoonega või täisnurgaga. Ning viimasena mittetäisnurga teema, mis on põhiidee poolest sarnane kaarja teemaga, sest tulemus on vabakujuline. Erinevate vormide ühendamisel tuleks arvestada mõningate põhimõtetega, nagu näiteks erinevate vormide sidumine vormi tsentri või teljega aitab luua harmoonilist ning seotud tervikut. Lisaks tuleks vältida teravnurki, kuna neid on raske teha ning hooldada
Kattuvate ruutude kasutamisel peavad erinevate vormide vaheline küljed jääma alati paralleelseks, kusjuures erinevate vormide vaheline nurk on alati 90 kraadi. Diagonaalteema on olemuselt analoogne täisnurkse teemaga. Teema idee seisneb täisnurkse kompositsiooni pööramisel 30 45 või 60 kraadi taustobjektide suhtes. Kaartangentsiaalne teema ühendab endas täisnurksed vormid ning ringi. Vormid liidetakse 1/2 .. 1/4 ulatuses vormide katmisega, kusjuures vormide liitumiskohad ühendatakse omavahel konkreeetse raadiusega kaarjoontega või täisnurgaga. Mittetäisnurga teema on idee pooles analoogne kaarja teemaga, kuna tulemust saab teatud mõttes võrrelda vabakujulise lahendusega. Kandilise teema raamistiku võib koostada ringilise teema arendusega, konstrueerides ringidesse üksteise suhtes 30, 45 60 või 90 kraadise nurga all erineva pikkusega kõõlud ning ühendades need. Erinevate vormide
buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. NT: korjati kapsaid. Erandid: 1
5.) Aseta tellis kohale vastu viimati laotud tellist 6.) Sea tellis ettevaatlikult kopsides õigesse asendisse, samal ajal mörti piisavalt kokku surudes. 26 7.) Eemalda liigne mört ja pane see pikivuugile 4.7.3 Müüri liitkohad Müüri ladumiseks telliste ühendamine on sidumine: · Täielik sidumine - müüri ots, - nurk, -toed · Keskmine sidumine - seinte liitumiskohad · Sammassidumine - postid 4.7.4 Müüriseotised · Poolkivi seotis · Päis seotis · Plokk seotis · Rist seotis 4.8 Müüri ladumise põhireeglid 1.) ära kunagi lao kahe rea püstvuuki kohakuti! 2.) ülekate peab olema vähemalt 4,5 cm 3.) ühe rea tellised peavad olema ühekõrgused 4.) nurkade, tugede ja liitekohtade ladumisel paigaldatakse esmalt lõigatud tellised (vt allpool). 5.) Kasuta nii palju lõikamata telliseid kui võimalik. 6
plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk epitsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Seismograaf - instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. Richteri skaala Skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks -3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus.
49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse fookuse kohal maapinnal Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Madalasse vette jõudes laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. 50. Kivimid, mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö
annaabi.ee 
