" kui palka ei tõsteta või tööaega ei vähendata, siis algab streik " aritmeetilise liitmise analoog loogikas. " ülemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees" ( Sümbol ' ' on siin ja edaspidi kasutusel tähenduses " on samaväärne" ) Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Loogikatehted lausearvutuses Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. tehtemärk tehte nimi ja selgitus Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadi kõikide operandiväärtuste kombinatsioonide korral (ehk määravad nende Ü ¯¯ loogiline eitus ehk inversioon "käitumise" kõikvõimalikes olukordades).
osad ja nende vahelised seosed). Lausele on keeleteaduses antud üle 200 erineva definitsiooni. Lause abil saame: 1. saame väita (Juhan luges lehte.) 2. küsida (Kas Juhan luges lehte?) 3. käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND
Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad
Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad
Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI- tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷↔𝑸 on nagu 𝑃→𝑄 ja samal ajal ka 𝑄→𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on
väljendada eitust. Kolmas loeng kaksikliigendus häälikud, millel pole tähendust (kuigi vene keeles on ka üksikfoneemil i tähendus, lisaks loodushääli matkivad häälikud) ja tähenduslikud üksused ehk morfeemid. Häälikuid on piiratud hulk, kuid morfeeme piiramatu hulk. Foneetika häälikud; fonoloogia häälikute ühendid; morfoloogia morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks; süntaks sõnade liitmine osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks; semantika keelelised tähendused; pragmaatika keele kasutus mitmekeelses kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne
Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷 ↔ 𝑸 on nagu 𝑃 → 𝑄 ja samal ajal ka 𝑄 → 𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed
üksusi. Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega. Keelte liigitusalus *genealoogiline (sugulus ja päritolu) Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle's. Üldkeeleteadused 22.09 · Foneetika-häälikud · Fonoloogia-häälikute ühendid · Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks · Süntaks sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. · Tekst · Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; · Pragmaatika keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid). Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika.
esinevad protseduuris. Täitmise järjekorda saab muuta spetsiaalsete juhtimislausete abil. Juhtmislausete kaheks põhiliigiks on valikulaused ja korduslaused. Lisaks lausetele esinevad protseduurides ja nende vahel ka kommentaarid. Kommentaaris võib olla suvaline tekst, mis ei avalda mingit mõju protseduuri täitmisele. Ta peab alati algama ülakomaga ning võib paikneda kas eraldi real või lause(te) järel rea lõpus. Struktuuri järgi jagunevad laused liht- ja liitlauseteks, mis sisaldavad teisi Liht-ja liitlauseid. Laused paigutatakse moodulilehe ridadele. Ühel real on üks või mitu lauset. Viimasel juhul eraldatakse nad üksteisest kooloniga a = Range("a") : b = Range("b") : c = Range("c_"): h = Range("h") k = 0: a = x/2 Üks lause võib paikneda ka mitmel real. Lause jätkutunnuseks on rea lõpus asuv allkriips. Allkriipsu ja temale eelneva märgi vahel peab olema vähemalt üks tühik. Näiteks paikneb järgnev If-lause kahel real
Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad
konkreetses ajas; o Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Mis keeles on Foneetika häälikud A-K-N-A-S-T T-U-L-E-B ... Fonoloogia häälikute ühendis > ak-nast tu-leb... Morfoloogia morfeeme, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks* Süntaks sõnade liitmine suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks* Semantika keelelised (=keeles väljendatud) tähendused 'aknast tuleb külma õhku' Pragmaatilka keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelistest konteksti 'aknast tuleb külma õhku' (vrd külma õhku tuleb aknast) Morfosüntaks akna--st tule--b külm-a õhk-u ** funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt bussi-s, on the bus Funktsioonist
konstruktsioonide abil liitlauseid: Samaväärsus (ekvivalents): " kui palka ei tõsteta või tööaega ei vähendata, siis algab streik " " P (siis ja) ainult siis, kui Q " P ↔ Q " ülemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees" Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise JA-tehte märgina kasutatakse ka sümbolit 'ampersand ' : & ( & ≡ ∧) konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. 4 sidumiskonstruktsiooni seovad igaüks kahte lauset (binaarsed Ekvivalentsitehte märgina kasutatakse ka sümbolit ~ (~ ≡ ↔) loogikatehted) ja 1 tehe on rakendatav üksikule lausele (unaarne loogikatehe)
m¨arkustega k¨ asikirja vormistamisel. Autor 5 0.2. Kasutatav s¨ umboolika ~ Oppevahendis esitatavad v¨aited koosnevad lausetest, millest iga kohta v~oib ¨oelda, kas ta on t~ oene (~ oige) v~ oi v¨ a¨ar. Liigitame need laused liht- ja liitlauseteks. N¨aiteks laused "x X" (x on hulga X element) ja "y Y " on lihtlaused ning lause " (x X) (y Y ) " (x on hulga X element ja y on hulga Y element) ehk l¨ uhidalt "x X y Y " umbolit kasutame selles kontekstis s~ona "ja" ning s¨ on liitlause. S¨ umbolit s~ona "v~oi" asemel. Olgu A ja B kaks lauset. T¨ ahistus AB (0.2.1)
Nt lauset „Mari ema on naissoost” võib pidada tautoloogiaks, sest termin ema juba sisaldab endas naiseks olemise olemuslikku omadust. Lauset „Mõni poissmees on abielus” võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”;
Nt lauset ,,Mari ema on naissoost" võib pidada tautoloogiaks, sest termin ema juba sisaldab endas naiseks olemise olemuslikku omadust. Lauset ,,Mõni poissmees on abielus" võib tavapraktikas pidada kontradiktsiooniks, sest termin poissmees on määratletud kui vallaline (mitteabiellunud) mees. Siiani käsitlesime liht- ehk üksiklauset, mis väljendab ühte propositsiooni ning mida pole võimalik jagada propositsioone väljendavateks osadeks. Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused):
annaabi.ee 
