Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt
Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, sest Türgi suurvõim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kaugematesse Idamaadesse suunduvaid kaubateid. Seni olid need sidekanalid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, ent sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu karavelle, millega võis sõita ookeanil. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda .
Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima
Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle. Portugallaste esimesed retked : · 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta. · 1420. aastate keskel jõuti Maderia saarele. · 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460
Sealsetest hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi alla Makedoonia. Aastal 149 eKr saavutas Rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja liidendas seejärel nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Caesar, Antonius ja Octavianus Pärast Itaalia liitlaslinnade ülestõusu Rooma vastu kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi (,,kolme mehe liit"). Pompeius oli saanud kuulsaks vallutustega Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). Pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud, puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma
5. Rooma vabariigi langus: Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult. Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus rooma vastu, kõigile anti rooma kodakondsus. Pärast seda kerkis esile 3 võimsat riigimeest ja väepealikut: Crasus, Pompeius ja Caesar, esialgu tegid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu- triumviraadi. Pompeius vallutas Väike-Aasia ja Süüria, Caesar alistas Rooma võimule Gallia. Pärast seda kui Crassus oli langenud puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, Caesar purustas Pompeiuse väe, nii sai temast ainuvalitseja. 44a eKr tapeti Caesar senaatorite istungi ajal. 6
Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3. Vabariigi langus ja varane keisririik. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Mitmed võimunäljas väejuhid. Marius vs Sulla - 82 eKr kehtestas Sulla esimesena vägivaldselt ainuvõimu. Samal ajal ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kõikidele Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Crassus (hukkus Aasias) vs Pompeius (vallutused Väike-Aasias, Süürias) vs Caesar (vallutas Gallia). Caesar hõivas Rooma ja purustas Pompeiuse. 44 eKr tapeti. Antonius vs Octavianus. 31 eKr purustati Antoniuse laevastik. 30 eKr hõivas Octavianus Egiptuse - vabariigi lõpp. Varane keisririik (30 eKr - 300 pKr). Võimul olles Octavianus = Augustus (30 ekr-14 pKr). Järjekindel ja tasakaalukas
Kartaago meresõitja Hanno jõudis ekvaatori lähistele, Norra viikingid ja iiri-soti mungad asustasid 9saj Islandi. Suurte maadeavastuste põhjused: Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu. Kulla- ja hõbedavajadus kasvas ning see sundis pöörama pilgud Euroopast kaugemalt. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hisp ja Portug meresõitjad hakkasid ehitaa uusi kaugsõidulaevu karavelle. Portugallaste esimesed retked: Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, sest nad oletasid, et seal leidub kulda Atlandi ookeani suubuvate jõgede suudmealadel. Et Guinea lahe rannikujoon käändub järsult itta, võtsid portugallased oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse. 1486-1487 tegi B
väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk. Kuna väepealikud muutusid seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais järgnenud aastakümnetel mitmed pealikud. Esimestest võistlejatest Mariusest ja Sullast väljus viimane võtjana ning kehtestas eisemesena ainuvõimu. Itaalia liitlaslinnade ülestõusu mitte kordamaks anti kõigile Itaalia kodanikele Rooma kodakondsus. Pärast Crassuse surma pidasid endise triumvriaadi (Crassus, Pompeius ja Caesar) osalised Pompeius ja Caesar kodusõja, mille võitis Caesar (100-44), kellest sai ainuvalitseja. Sellega mitte rahul olevad senati liikmed tapsid ta. Tema koha eest võstlesid Antonius ja Octavianus, kellest merelahingus võitis viimane. Ta hõivas 30 eKr Egiptuse, mida peetakse ka vabariigi lõpuaastaks.
võimatu, hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, relvastuse said väepealikult, pikk teenistus, erru minemisel sai maatüki elukutseline palgaline sõjavägi. Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda. Marius Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult Sulla toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu Marius ja Sulla võistlesid omavahel, samal ajal toimus Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kuid rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele kodakondsus. Triumviraat Crassus, Pompeius ja Caesar, moodustasid riigi juhtimiseks liidu Pompeius vallutused Väike-Aasias ja Süürias Caesar alistas Gallia Crassus langes Aasias sõjakäigul, teiste vahel puhkes sõda, Caesar hõivas Rooma, purustas Pompeiuse väe, Pompeius üritas põgeneda, tema toetajad tapsid ta. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja, laskis end nimetada
järkjärgult kõik Egeuse mere äärsed ja suure osa Väike-Aasia lõunaranniku kreeka linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome
kodanikud. Perikles taotles Ateena hegemoonia laiendamist väljaspool Balkani-Kreekat ja kõigepealt Ateena mereliidus. Ateena suurriigipoliitika oma liitlaste suhtes viis selleni, et Deelose sümmahhia muutus Ateena arheeks, linnade sõjalis-pol. liiduks Ateena ülemvõimu all, kus liitlased olid tegelikult Ateena alamateks. Ateena hakkas ise määrama forose suurust vastavalt iga linna jõukusele. Teine viis, kuidas Ateena tugevdas oma võimu liitlaslinnade üle, oli nende kohtuõiguste piiramine. Oma võimu kindlustamiseks asutasid ateenlased liitlaste maadele kleruuhiaid. Võtnud linnalt ära mingi osa maad, jaotati see Ateena kodanikele. Liidus rahulolematus ja seepärast ka mitmed ülestõusud Ateena vastu, mis too oma võimsa laevastikuga edukalt maha surub. Suurim ülestõus Samosel. Sellega on seotud ka Periklese ekspeditsioon Mustale merele. Retk lõppes rea tugipunktide loomisega M mere äärsetes linnades
talvel sõlmiti nn Delose liit, mis edaspidi tuntud peamiselt Ateena mereliiduna. Selle peamine korraldaja oli Aristeides. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja panna ei suutnud või ei soovinud, kohustusid maksma andamit (phoros) ühisesse liidu-kassasse, mis paiknes mereliidu sümboolses keskuses Apollonile ja Artemisele pühendatud joonlaste ühispühamus Delose saarel. Seal pidi koos käima ka liitlaslinnade esindajate nõupidamine. Liitlased jätkasid edukat sõda, vallutades järkjärgult veel Pärsia võimu alla jäänud linnu Egeusel ja Väike-Aasia rannikul. Kuid üsna varakult ilmnes ka ateenlaste kindel võim teiste üle need, kes liidust lahku lüüa püüdsid, sunniti karmilt liitu tagasi. Peamiselt Ateena laevadest koosneva liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon (Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg), kelle juhtimisel saavutati Pärslaste vastu
annaabi.ee 
