TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2
Merenduskeskus Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele Kursusetöö Tallinn 2018 SISUKORD KURSUSETÖÖ LÄHTEÜLESANNE....................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED........................................................5 2
ja rulluiskudega sõita kui ka lihtsalt jalutada. Nii on jalakäiad, ratturid, rulluisutajad jne rohkem kaitstud suuremate sõidukite eest, mis omakorda vähendab õnnetuste riski. Ka ühistranspordiliiklus on suureks probleemiks linnades. Tipptunnil on ühistransport inimestest nii pungil ning võimatu on bussi ära mahtuda. Paljud jäävad ka seetõttu tööle või kooli hiljaks. Kõige lihtsam lahendus oleks panna liinidele, kus sõidab kogu aeg palju inimesi, rohkem liiklusvahendeid sõitma. See aga nõuab ressurssi. Liiklusohutus on siiski teema, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuna Eestis on liiklusõnnetustes vigastada või surma saanud inimeste arv väga kõrge. Oluline on teha teavitustööd ning muuta inimeste liiklemine võimalikult ohutuks ja mugavaks.
Tulekahju 7 Pealesõidud 6 Tabel 3.4 alusel koostasin joonise 3.6. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud madalpinge rikete põhjuste jaotus Rikke põhjuse Jäide all mõistetakse külmunud lume, lörtsi kleepumist liinide, isolaatorite, traaversite, elektripostide külge. Jäite raskuse all on oluliselt suurem tõenäosus, et liinid katkevad. Samuti langevad jäite raskuse all puud suurema tõenäosusega liinidele (joonis 3.7). Joonis 3.. Näide jäitest keskpinge elektripaigaldistel (foto: Ilmar Saabas [3]) Rikke põhjuse Linnud ja loomad all mõistetakse olukorda, kus elusolendid jäävad oma kehaga kahe faasi või faasi ja neutraali vahele, tekitades lühise. Samuti esineb üle Saare- ja Hiiumaa rähnikahjustuste ning kurepesadega elektriposte. Mandri Eestis põhjustavad ka koprad palju pahandust langetades puid liinidele. Rikke põhjuse Pealesõidud all mõistetakse olukorda, kus
Enne päikesetõusu hakkasid rootsi väed liikuma ning jõudsid kella kümneks hommikul lahinguväljale. Karl XII leidis kohe nõrga koha vene vägede paigutuses.Ta otsustas vene vägede liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et vene vägede liine seestpoolt rünnata.Kella kahe paiku algas pärast kahe signaalraketi märguannet rootsi väeüksuste tormijooks vene vägede liinidele: 10 500 rootslast ründasid rohkem kui 40 000 kindlustunud venelast (lahingus osales 24 000 venelast).Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest vene väed olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult
Üheks selliseks sündmuseks oli Indoneesias asuva Toba vulkaani purskamine 70 000 aastat tagasi, mis põhjustas tuumatalve taolise jahenemise. On arvatud, et selle elas üle vaid 15 000 inimest. Teise teooria kohaselt oli inimesi viimase kahe miljoni aasta sees pidevalt väga vähe, mõnikord ei elanud maailmas üle 10 000 paljunemisvõimalise indiviidi. Uues uurimuses keskendutakse pigem kogu genoomile, mitte spetsiifilistele geneetilistele liinidele, mida varasemates uurimustes käsitleti. Uut geneetiliste markerite uurimise meetodit kasutades said teadlased uurida mitte ainult tänapäeva inimeste geene, vaid ka meie esivanemate Homo erectus'e (keda peetakse suure tõenäosusega meie otseseks eellaseks), H. Ergaster'i ja arhailiseH. Sapiens'i geene. Teadlased leidsid, et vaid kahes inimese DNA järjestuses on piisavalt informatsiooni inimeste arvukuse määramiseks minevikus.
Enne päikesetõusu hakkasid rootslased liikuma ning jõudsid kella kümneks hommikul lahinguväljale. Karl XII ja kindral Rehnskjöld leidsid kohe nõrga koha venelaste paigutuses. Nad otsustasid venelaste liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et venelaste liine seestpoolt rünnata. Kella kahe paiku algas pärast kahe signaalraketi märguannet rootslaste tormijooks vene liinidele: 10 500 rootslast ründasid rohkem 40 000 kindlustunud venelast (lahingus osales 24 000 venelast). Rünnaku alguses algas ka tihe lörtsine lumetorm. See puhus venelastele näkku, tehes nende nähtavuse praktiliselt olematuks (mitte üle 20 sammu), ning andis rootslastele taganttuule. Rootslaste rünnak oli venelastele ootamatu, sest venelased olid sõdurite arvu poolest rootslastest kaugelt üle. Tänu lumesajule õnnestus rootslastel märkamatult läheneda Vene positsioonidele ning
Varem kaalusid vagunid 17 20 tonni, nüüd 60, 70 ja kuni 100 tonni. Oli jäänud ainult kohalik töö.» Seda teeb 30 töötajat. Edelaraudtee Eesti raudteede olukorra parandamiseks eraldati 1996. aasta 3. juunil Eesti Raudteest Edelaraudtee AS, mille aktsiad kuulusid riigile. Uue raudtee ülesandeks jäi riigisisene rongiliiklus ja kaubavedu TallinnPärnuMõisaküla ning LelleViljandi vahel. Edelaraudtee eesmärgiks sai korrastada teetrasse, jaamahooneid, tuua liinidele mugavaid ronge, võimalusel roobasbusse. Mõisaküla kaudu loodeti luua ühendus Riiaga. Räägiti väikese raudteetehase asutamisest Türile. 1997. aastal toodi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama. Jaama taha rajati parkla ja bussipeatused, murul leidis endale koha vana auruvedur. 7. novembril sõitis proovibuss jaama, lõigati läbi lint. Vana susla korstnast lõid välja tulekeeled. Kõlasid kõned, tänusõnad, tervitused. Vanasse rööpapaari löödi kuldne nael, viimane
lähenemine pinge all olevatele kõrgepingeseadmetele. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahenditeta ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepingeseadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohu tõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see energiaseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene
NB! Veenduge esmalt, et elektrikaitsmed olid välja lülitunud. Kui tegu on välise elektririkkega, teavitage sellest koheselt Eesti Energiat rikketelefonil 1343. Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral
tihedus arvutada vastava valemiga ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 14 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE EE 0,4…20 kV võrgustandard sätestab tuule normkiirused ja normtuulesur- ved märgatavalt teisiti. Baasväärtuseks on tuule kiiruse 2-minutilised keskväärtused kõrgusel 15 m ja piirkiiruse kordusperioodiks liinidele kuni 330 kV − 10 a. Seoses atmo- sfääriprotsesside ägenemisega on loobutud kordusperioodist 5 a. Seejuures on Eesti territoorium jaotatud nelja tuuletugevuse tsooni, mille jaoks on antud tuule kiiruse ja tuulesurve normväärtused (baasväärtused). Samas on toodud ka parandustegurid normväärtuste määramiseks baastin- gimustest erinevatel tingimustel. EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab tuule kiiruseks sisemaal kuni 25 m/s,
4.2.5. Kui vedaja avastab, et transpordivahendi ohutut liiklemist või sõitjate mugavust ja ohutust tagavad tingimused puuduvad, kui autoteed, juurdesõiduteed või peatused on halvas tehnilises seiskorras või lagunenud ega võimalda korraldada nõuetekohast ja ohutut sõitjate vedu, teatab ta ilmnenud puudustest kirjalikult tellijale, kes on kohustatud lahendama kujunenud olukorra, muutes ajutiselt sõiduplaani või korraldades bussiliikluse ümber, suunates mõned bussid teistele liinidele. 4.2.6. Tutvustama sõitjatele sõitjateveo eeskirja nõudeid ning nõudma neilt kehtestatud reeglite ja normide täitmist; selgitama sõitjatele, et salongis ei ole lubatud vedada lubamatut pagasit, samuti kaassõitjate riideid ning ühissõidukit rikkuvaid esemeid ja aineid, samuti loomi ning sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada ja häirida kaassõitjaid või viibida salongis alkoholi- või narkojoobes. Vedajal on õigus keelduda ülalnimetatud sõitjate teenindamisest. 4.2.7
asukohas kerkis esile just Moskva(asus Vladimir-Suzdalimaa lõunaservas). Põhjuseks soodne asukoht ja see et oli suhtelisel kaitstud ja seega polnud juba pea 100a rüüsteretkede ohvriks langenud. Asus kaubateede ristumiskohal- millest kasutoovaim oli see et vahendati Novgorodi vilja. See tõi hästi sisse võimaldades osta uusi alasid ja saada kingituste eest kuldhordist soovitud jarlõkke. Moskva oli valitseda tavaliselt V- S suurvürstide noorematele liinidele. Need aga ei tahtnud vaid Moskvaga leppida ja otsisid võimalusi suurvürstiks tõusta. Peale Aleksandr Nevski surma valitsesid Vladimiris tema vennad, kui neist viimane Vassili suri jagasid võimu A.Nevski pojad. Moskva sai Aleksanrdi noorim poeg Daniil, vanematevendade vahel aga puhkes võimuvõitlus Suurvürsti tiitli pärast. Noorem poeg Daniil aga vaatas tülisid kõrvalt, vallutas soodsat võimalust kasutades naabriks olevalt Rjazani vürstilt hea asukohaga
..35 kV. Ülaltoodud näitest selgub, et isegi üsna ulatuslikus keskpingevõrgus on ühefaasilised maalühisvoolud suhteliselt väikesed. Liinide rikete statistika kohaselt on suurem osa lühistest ühefaasilised (70 kuni 90 % kõigist lühistest) ja enamik neist on põhjustatud kas äikeseliigpingete tagajärjel tekkinud ülelöökidest või muudest ajutise iseloomuga isolatsiooni ülelöökidest. Paljasjuhtmetega keskpingevõrkudes on lühiste põhjustajateks sageli veel liinidele kukkunud puud. Kui lühisvoolud ei ole suured, siis ülelöögil tekkiv elektrikaar on ebastabiilne ja suure tõenäosusega voolu nullist läbiminekul kustub iseenesest. Seega taastub kiiresti elektrivõrgu normaaltalitlus, lühiste väljalülitamine võimsuslülititega ei ole vajalik ning tarbijate elektrivarustus ei katke hetkekski. Ka metalne lühis, mis ei võimalda võrku normaaltalitlusele taastuda, ei ole elektrivarustuse seisukohalt
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 31 Empiirilistest valemitest [Идельчик, 1989; Электротехнический справоч- ник, 1988; Справочник..., 1985], mis võimaldavad esialgselt hinnata opti- maalse pinge väärtust ülekande pikkuse l (km) ja perspektiivse edastatava võimsuse P (MW) järgi, on tuntud valem U N = 4,34 l + 16 P (1.4) mida soovitatakse liinidele pikkusega kuni 250 km ja edastatavate võimsuste puhul kuni 60 MW. Mitmetes kirjandusallikates ja käsiraamatutes soovitatakse ka universaalsemat valemit, mis sobib optimaalse nimipinge ligikaudseks hindamiseks alates pin- gest 35 kV ja üle selle 1000 UN = (1.5) 500 2500 + l P
inimsese või looma lähenemine kõrgepingeall olevatele kõrgepinge seadmetele. Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahendita ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepinge seadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohutõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see elektriseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsel on see, et lühisekorral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetika seadmed vajavad kaitset erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtike
Varem viljeles seda Peterson, ka Haava, Suits. 60-ndatel hakati Eesti NSV-s luulet uuendama ning vabavärsi eest võitlema Krossiga eesotsas. Autori vabaduse-sõnub kulmineerus kogus ,,Kivist viiulod" (1964), mis poetiseeris tollast kommunismi-ehitamise kampaaniat modernistlikul viisil. Eeskuju võeti saksa padukommunistist Brechtist. Kross ei olnud loomulikult nõukoguliku propaganda ruupor, sest autor proovis luuletamisel seda vältida, keskendudes muudele liinidele. Vabavärsi algatajate hulka kuulusid veel E. Niit ja A. Kaalep. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60-ndatel debüteerinud eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas ,,Noored autorid" nn kassettidena, kus olid mitme autori luulevihikud üheskoos. Luuletajaid ühendaski tegelikkuses vaid asjaolu, et nende loomingut avaldati kassettidel. Neil puudus ühine ideoloogia ning tegelikult olid nad pärit erinevatest põlvkondadest. Siiski
annaabi.ee 
