Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid. Oli selge, et pikemateks missioonideks on tarvis vastupidavamaid süsteeme. Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti kosmosejaama päikesepaneele, mistõttu ülejääkide välja juhtimine pole kuigi mõistlik tegevus.
Puitplatikud On toorikud spoonilehtedest kokkuliimitud plaadid, kus spoonilehed on eelnevalt immutatud termoplastselt tehisvaikudega. Plaadid liimitakse kokku 140-150kraadi ja survel 15-16mBa see annab tiheduse kuni 1330kg/m3 Kasutatakse masinaehitusel, liugelaagrite ja hammasrataste valmistamiseks. Liimid Liimid on vedelad või plastsed ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid
vastavatesse pesadesse. · Asetada püstol alusele. Püstoli otsiku alla on soovitav asetada papi- või vineeritükk, sest soojenedes võib hakata otsikust tilkuma liimi. · Asetada pistik normaalvooluvõrku (220 V) ja lasta püstolil soojeneda umbes 7 minutit. · Liimimisel reguleerige püstoli päästikuga vajalikku liimi kogust. · Orienteeruvalt kahe minuti pärast on liim hangunud ning liimimisprotsess lõppenud. Liimi hangumise aeg sõltub liimi kogusest, liimitavate pindade ja keskkonna temperatuurist. · Suurte pindade liimimiseks soovitame kasutada punktliimimismeetodit. · Vahtplastide liimimiseks soovitame liim kõigepealt kanda aluspinnale ja seejärel vahtplastdetail suruda vastu aluspinda. · Tekstiili või sarnaste materjalide liimimiseks kandke liim aluspinnale lookleva joana. · Väiksemaid liimitilku on kerge eemaldada peale jahtumist, suuremaid liimikoguseid aga kuuma noaga.
+ oht, laagritele suur telgjõud, vajadus kallite antifrisioonsete liidetavad detailed võivad olla erinevatest materjalidest, materjalide järele. Tigu on vadeldav kruvina, millele on spetsiifiline võimalik ühendada õhukesi detaile, liide on hermeetiline keermeniit, ühe või mitmekäiguline.Ühekäiguline on ja korrosioonikindel – madal kuumakindlus, liimikiht ei isepidurduv.Valmist terasest. U= w1/w2=z2/z1 talu lahtirebimist, vajab liimitavate pindade hoolikat 39 Kettülekande elemendid, iseloomustus ja keskmine ettevalmistamist, töömahukas ülekandearv. …………… ++ 17 Keermesliide ja selle iseloomustus. U=w1/w2=Z2/Z1=d2/d1. Elemendid:vedav ja veetav ketiratas, ……………………………………………
maksimaalselt mehaniseerida tootmisprotsesse Liimitud puitkonstruktsioonides on kõige enam kasutatav sileservseotis (sileda vuugiga). Sileservseotist kasutatakse detailide mõõtmete suurendamiseks nii pikkuses, laiuses kui ka paksuses. Joonis 3.1. Sileservseotis laiuses ja paksuses Joonis 3.2. Kaldlõikeline sileservseotis Ühest tükist puitdetaili ristlõige ei tohiks olla suurem kui 50x100 mm. Vajalik on liimitavate toorikute hoolikas sobitamine, korralik liimimissurve ja toorikute aastarõngaste õige asetus. Kõige paremaks loetakse radiaallaudadest kokkuliimitud detaili. Tooriku pikkuses jätkamisel kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist ja hammastappi. Mida pikem on kaldlõige, seda tugevama liite saame. Optimaalseks loetakse kaldlõike pikkust, mis on 5-8 tooriku paksust. Liimitud plaatdetailid tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks sisepingeid – detaili mõlemal
W- vahetuste arv tööpäevas 26 3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine. A= * *u*S*b *3600 = /spoonilehte tunnis A = 0,94*0,6*0,67*0,00143*1,6*3600 = 3,1 /spoonilehte tunnis = = 3,6 vineeri/tunnis o mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.) r liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.) 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem. Vineeri paksus 18mm Spoonilehtede arv 13tk. Spoonilehtede paigutus /-/-/-/-/-/-/ Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele. Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist.
W- vahetuste arv tööpäevas 26 3.1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine. A= * *u*S*b *3600 = /spoonilehte tunnis A = 0,94*0,6*0,67*0,00143*1,6*3600 = 3,1 /spoonilehte tunnis = = 3,6 vineeri/tunnis o – mitteliimitavate spoonilehtede arv plaadis (7tk.) r – liimitavate spoonilehtede arv plaadis (6tk.) 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem. Vineeri paksus 18mm Spoonilehtede arv 13tk. Spoonilehtede paigutus /-/-/-/-/-/-/ Pakettide formeerimine kujutab endast spooni lehtede valikut ja asetamist kindlaks määratud kihtide arvu ja sordilisusega. Vineeri leht koosneb paaritust arvust spooni lehtedest. Liim kantakse igale paaris lehele mõlemale poole või iga lehe ühele poolele. Pakettide väljahoidmise aeg sõltuvalt kasutatavast liimi margist.
imbumist puitu Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust Pindaktiivsed lisandid – paradavad liimi märgavaid omadusi . Liimliite eelised : Ühtlane pingete jaotus liites Vastupidavus löökkoormusele, vibratsiooni-le, väsimusele Hermeetilisus Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav Ökonoomselst teostatav Liimliite puudsed Vajab liimitavate pindade korrektset ettevalmistamist Suhteliselt pikk kõvenemisaeg Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus Liimliited on mittelahtivõetavad Liimide ajalugu Liimide kasutamine on tuntud juba väga ammu Juba 1500 a. Ema egiptuse seinamaalidel on kujutatud liimide kasutamist Egiptlased kasutasid liimina munavalget ja puiduvaikusid. Ajalooliselt esimesed liimid olid glutiinliimid
Kohesiivne purunemine liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: · Ühtlane pingete jaotus liites · Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, · väsimusele · Hermeetilisus · Välimus liimivuuk on liites vähe märgatav · Ökonoomselt teostatav Puudused: · Vajab liimitavate pindade korrektset · Ettevalmistamist · Suhteliselt pikk kõvenemisaeg · Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus · Liimliited on mittelahtivõetavad 2. Millistest koostisosadest koosneb liim? · Sideaine moodustab liimühenduse · Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et · võimaldada pealekandmist · Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni,
Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: • Ühtlane pingete jaotus liites • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, • väsimusele • Hermeetilisus • Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav • Ökonoomselt teostatav Puudused: • Vajab liimitavate pindade korrektset • Ettevalmistamist • Suhteliselt pikk kõvenemisaeg • Teatud juhtudel madal temperatuuri ja niiskuskindlus • Liimliited on mittelahtivõetavad 2. Millistest koostisosadest koosneb liim? • Sideaine – moodustab liimühenduse • Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et • võimaldada pealekandmist
12 3.1.3. Liimi kulu arvutus Aasta toodang vineeri plaatides leitakse valemiga Q 17000 N = tk = 0,054 = 314814.tk M Q aasta toodang, 17000m 3 M ühe vineeriplaadi maht, m 3 Liimi kulu arvutamiseks saab kasutada valemit Kl =L x S x k x N kg = 8*4,96*0,155*314814 = 1936232 kg. L liimitavate pindade arv 8 S ühe mitteformaatse spoonikihi pindala, 3.1*1,6 = 4,96 m 2 k liimi kulunorm, 150 - 160kg/ m 2 3.2.Spoonipakettide eelpressimine. Pakettide eelpressimine toimub selleks, et vältida spoonilehtede omavahelist nihkumist kuumpressi laadimisel ning lihtsustab pakettide transporti. Eelpressimisele mineva virna kõrgus sõltub seal olevatest pakettide arvust. Virna pannakse tavaliselt ühe kuuma pressi vahedesse minevate pakettide arv.
Kasutatakse liimi VIAMB-3, mis kantakse liimitavatele pindadele kahekordse kihiga. Klaaskiuga või vineeriga ühendamisel tuleb pinnad karestada. Seejärel kantakse esimene liimikiht ja 3 10 minuti järel teine. Monteerida ühendatavad detailid. Hoida surve all 4 -6 tundi. g) Kummi liimimine. Pinnad puhastatakse, karestatakse ja puhastatakse vedeldajaga. Kantakse 2 kuni 3 kihti sellega järgneva kuivamistsüklitega 15 - 20 min. Selleks, et eraldada liimitavate pindade vahele jääv õhk kasutatakse surverulli. Liimitud pinnad vulkaniseeritakse. Kummi liimimisel metalliga pind vasestatakse paksusega kuni 0,12 mm selleks, et tekitada rahuldatav adheessus kummi ja metalli vahel. Metalli pind kaetakse õhukese liimi kihiga. Kummi ühendamine metalliga toimub vulkaniseerimise käigus. 30. Anodeerimine. Anodeerimine on tugeva katte moodustamine materjali pinnale elektrolüüsi abil
lähteained peenestatakse, segatakse ja kuumutatakse. Klaasi keedetakse, ehk karbonaadid lagunevad ning tekivad silikaadid. Süsihappegaasist tekkinud mullikeste eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, millest tekkivad O2 mullid haaravad kaasa ka CO2 mullid, klaasimass selitub. Vaja hästi kõrget temp-i, et mass oleks võimalikult vedel ning toimuks iseeneslik segunemine. Pärast lastakse segul jahtuda pisut ja seejärel töödeldakse vajaliku kujuga tooteks. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liimide valik. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on head poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist
Määratletud on kruvide läbimõõt, omavaheline kaugus, süvistussügavus. Purunemisvõimalused: puruneb nael, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse. Klamberliide igas liites vähemalt 2 klambrit. Konstrueerimisel on oluline klambrite samm, läbimõõt, mõõtmed ning paigaldusnurk. Liimühendus töötab nihkele, kasutatakse laudade omavaheliseks ühendamiseks igas suunas konstruktsioonielemendi moodustamiseks (liimpuit). Määratletud on liimitavate lamellide paksus, liim, liimvuugi paksus, pindade niiskus ja puhtus, surve liimimisel, liimitavate pindade suurus. Ogaplaatühendus töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil. Purunemisvõimalused: - puidu ja ogaplaadi omavaheline nake puruneb - ogaplaat puruneb või nõtkub läbi
Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid.
annaabi.ee 
