hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. Keraliigesed on näiteks õla- ja puusaliiges. 5. Kirjelda luid, mis on omavahel painduvalt ühendatud. Nende luude liikuvus ei ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid ühenduskohad ei ole ka jäigad. Painduvalt on omavahel ühendatud näiteks selgroolülid.
Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi. Keraliiges on kõige suurema liikumisulatusega, kuna ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kus on võimalik teha ka ringikujulisi liigutusi. Keraliigesed on inimesel õla- ja puusaliiges. Veel on meil plokkliigesed, mis võimaldavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on meil põlveliiges ja küünarvarreliiges. Pööravaid liigutusi võimaldab Keraliiges teha meil silinderliiges. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja
Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid
Luude hõrenemistsaab vältida,kui sööd tervislikult,liigud rohkem,ei suitseta.Tuleb süüa ja juua asju,mis sisaldavad kaltsiumit piim,keefir ja jogurt. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav, nad kinnitavad lihase luudele; võimaldab luid liigutada. Punane luuüdi paikneb luude keskosas, mis on pehme; luuüdi on oluline kuna ta on vereloomeelund. Keraliiges,mille ümber liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas on kõige suurema liikumisulatusega. See võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi nt: õla ja puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks.
tekkivaid lööke kolvi jõudmisel piirasenditesse varustatakse silindrid amortisaatoritega, Amortisaatoritega kahepoolse toimega silinder seda kas ühes või mõlemas piirasendis. Tänu amortisaatoritele toimub kolvi liikumiskiiruse aeglustamine kolvilähenemisel piirasendisse. Kolvivarre läbipaindumine Suure kolvi liikumisulatusega silindrite kasutamisel tekib teatavaid probleeme. Nimelt tekib pikkade silindrite kasutamisel kolvivarre läbipaindumise oht. Silindri maksimaalse koormuse arvutamisel lähtutakse eeldusest, et kolvivart võib vaadelda kui peenikest elastset varrast ja kasutada selleks Euleri valemit.
*Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. *LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. *Liigestes on luude oytsad laetud sileda KÕHREGA ja NENDE vahele jääb liigesevedelikuga täidetud LIIGESEÕÕS. *Liigesest katab tavaliselt LIIGESEKIHN ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes. *KERALIIGESED, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. *PLOKKLIIGESTES saavad luud liikuda vaid ühes tasapinns edasi-tagasi. *SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. *Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu.
lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju) 23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26
kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. Koolieeliku arvuti taga istumise aeg võiks järjest piirduda 10-15 minutiga. Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks venima. Puhkepauside ajal peab tegema kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale. Silmade hoidmiseks tehakse harjutusi istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi valida soovi kohaselt kas üks või kaks, varieerida neid päeva jooksul. Lisaks peab arvutiga töötamisel teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda. Näidisharjutused kätele: Teha umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langetada käed lõdvestunult külgedele, raputada neid, pendeldada ette-taha, ringitada õlgu.
miiuti vältel. Suidliigutused oi ka suureamplituudilisi liigutusi iiig muuta ebamugavatest tööaseiditest või töövaheiditest ieed vahelduvateks ja kaarjateks. tiigitud lisaliigutused või liigesest suure Vältida tuleks kiiresti korduvaid liikumisulatusega liigutused. ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust iõudvaid liigutusi ja raidme pööramisliigutusi. Suidliigutuste puhul
Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid
eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. Harjutus 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1- 6. Tee seda 4-5 korda. 3
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. Näidisharjutusi arvutiga töötajale Näidisharjutused silmadele Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. harjutus 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1- 6. Tee seda 4-5 korda. 3
seega sellised lihased võivad sooritada ulatuslikku liigutusi, kuid väikese jõuga (füsioloogiline ristlõik on võrdne lihase ristlõikega). Sulgjatel, pennatus, lihastel kinnituvad lühikesed lihaskiud ühelt (unipennatus) või mitmelt (multipennatus) küljelt põiki pika kõõluse külge, seega sellised lihased on väga suure jõuga (füsioloogiline ristlõik tunduvalt suurem lihase ristlõikest), kuid väikese liikumisulatusega. Lihased võivad kulgeda mööda ühest (uniartikulaarsed), kahest (biartikulaarsed) või mitmest (multiartikulaarsed) liigesest. Lihaste tööd (funktsioone) kirjeldatakse kui toimet liigestele (ja muudele luudevahelistele ühenditele) s.t. lihas võib painutada või sirutada, eemaldada või lähendada, proneerida või supineerida liigeses, millest ta möödub. NB! Lihas saab liigeses teostada vaid neid liikumisi, mis on antud liigeses võimalikud ja ainult ühele poole (st
seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. Sele 46 - Tandemsilinder 42 5.1.3.3 Mitmepositsioon-silinder Mitmepositsioon-silinder koosneb omavahel seotud kahest tavalisest pneumosilindrist. Kuna silindrite juhtimine toimub kummalgi silindril eraldi, võimaldab selline konstruktsioon positsioneerida tööorganit neljas erinevas asendis, mis on ära määratud kolbide liikumisulatusega (sele 47). Sele 47 Mitmepositsioon-silinder 5.1.3.4 Lööksilinder Normaalsilindri poolt arendatav jõud ja liikumisenergia on mõningates kasutusvaldkondades ebapiisavad. Sellisteks juhtudeks sobib lööksilinder, mis võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel (sele 48). E=m×v2/2, kus m mass (kg) ja v liikumiskiirus (m/s) Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1- 2m/s)
seadme konstruktsioon ei võimalda kasutada suurema läbimõõduga silindrit. Sele 46 - Tandemsilinder 42 5.1.3.3 Mitmepositsioon-silinder Mitmepositsioon-silinder koosneb omavahel seotud kahest tavalisest pneumosilindrist. Kuna silindrite juhtimine toimub kummalgi silindril eraldi, võimaldab selline konstruktsioon positsioneerida tööorganit neljas erinevas asendis, mis on ära määratud kolbide liikumisulatusega (sele 47). Sele 47 – Mitmepositsioon-silinder 5.1.3.4 Lööksilinder Normaalsilindri poolt arendatav jõud ja liikumisenergia on mõningates kasutusvaldkondades ebapiisavad. Sellisteks juhtudeks sobib lööksilinder, mis võimaldab saavutada suurt liikumisenergiat kolvi liikumiskiiruse suurendamise teel (sele 48). E=m×v2/2, kus m ⇒ mass (kg) ja v ⇒ liikumiskiirus (m/s) Lööksilindri kolvi liikumiskiirus ulatub 7,5-10m/s (normaalsilindril ligikaudu 1- 2m/s)
kahjustab see hüppeliigest, põlve jne. Üks suurimaid jalalaba tüüpvigastusi on hallux valgus ld k. ehk maakeeli kukekannus, kus suur varvas pöördub järsult sisse ja pöiakont on sageli paistes ja valulik. Kui selline olukord juba tekib, on sageli ainus pääsetee kirurgiline sekkumine. Viimased näited iseloomustavad pikaajalisi tekkepõhjuseid põlve-, puusa- ning jalalabade venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed
3 tahvel vertikaalpind tahvli keskel 500 1.4.4.3 Arvuti, töölaua ja istme õige paigutus, mis aitab säilitada head kehahoiakut. 1.4.4.4 Võimalused kasutaja hea enesetunde tagamiseks arvutiga töötamisel: korrapärased sirutusharjutused, puhkepausid, silmade lõdvestusmeetodid. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. HARJUTUS 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 14, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. 3. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi ülesparemaleallavasakule ning
annaabi.ee 
