" Eesti ja NATO " Keit Kaal MO10 Tartu 2013 1)Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel.
Muutlikkus keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiiru Keerukus keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist. Kapitalide käsitlused Inimkapital- mis ei ole selle `kandjast' eraldatav. Haridus ja oskused, Tervis; Motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum Sotsiaalne kapital- Võime tagada `kasu saamine', `tulu' tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000); Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll;
29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia. (Välisministeerium 2010) 2.2 Eesti ja NATO Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel (Välisministeerium 2013)
KAPITAL – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks INIMKAPITAL(teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum) –kapital, mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav – nt. haridus ja oskused; tervis (kehalised omadused); motiveeritus ja väärtused; mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides
nende välispoliitikat ning on toimunud ,,europaniseerumine". Nüüd võib juba öelda, et Rootsi välispoliitikas on selgel EL välispoliitika märke ja tunnuseid(Manners&Withman, lk 188). Lisaks on Rootsi elavdanud oma koostööd EL ja NATO-ga ning neutraalsus ei ole enam endisel tasemel ning tulevikus väheneb tõenäoliselt veelgi(Manners&Withman, lk 202). Ka Taanis on toimunud teatavad muudatused. Taani välispoliitika on muutunud tänu EL liikmelisusele. Kui algselt oldi selgelt Lähis-Idas Iisraeli poolel, siis nüüd see enam nii ei ole(Manners&Withman lk 234). Kindlasti leiab neid sarnasusi veelgi nii välispoliitikas kui ka üldises riigikorralduses ning poliitilistes vaadetes, aga teema on siiski erinevused nende kahe riigi välispoliitikas. Erinevused välispoliitikas Erinevuste osas alustaks sõjalisest vaatenurgast ja ajaloost. Nagu enne sai mainitud, siis II
4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 V Loeng – kapitalide käsitlused Kapital - ressurs, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital – kapital, mis ei ole kandjast eraldatav (haridus, tervis, väärtused) Sotsiaalne kapital – (I) Võime tagada “kasu saamine” ja “tulu” tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (II) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus Tihedad/tugevad sidemed – “siduv kapital” Normid, mis toetavad kollektiivset tegevust, liikmete ühtsetes huvides Usalduslikud sidemed üksikindiviidide vahel Põhineb teatud välistatusel Sots. solidaarsus ja kontroll põhineb homogeensetel ressurssidel
Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit. 7 oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse. Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja Venemaal Sveitsi vahendusel siiski kokku leppida. 2011 aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi Arkady Dvorkovits avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9. novembril
WTO liige siis ka kõik Euroopa Liidu riigid kuuluvad WTO-sse). 21.10.2009 teatati, et Venemaa,Valgevene ja Kasahstan hakkavad liituda WTO-ga üheaegselt ja kooskõlastatud tingimustega, mis lubab omakorda nii sisse astuda Euroopa Liitu kui ka säilitada oma tolliliit. 7 oktoobril aastal 2010 Brusselis oli läbi viidud kohtumine Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Enne kohtumist kirjutati alla memorandum Venemaa läbirääkimiste alustamiseks WTO-sse. Gruusia on Venemaa liikmelisusele veto pannud igal aastal alates 2008, mil toimus Venemaa ja Gruusia vahel. 2011 novembris õnnestus Gruusial ja Venemaal Šveitsi vahendusel siiski kokku leppida. 2011 aasta oktoobri lõpuks valminud lepingu tekst, oli kooskõlastatud Venemaa ja Gruusia vahel. 31 oktoobril aastal 2011 presidendi abi Arkady Dvorkovitš avaldas,et Venemaa liitub WTO-ga 15 detsembril aastal 2011. 4 novembril ilmusid andmed,et Ukraina loobub oma nõusoleku andmist Venemaa liitumisele WTO-ga. 9
Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse. 2 suund sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursis ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omad, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet)
Haridusjaoskused tervis(kehalisedomadused) motiveeritusjaväärtused SOTSIAALNE KAPITAL – teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum (E. M. Meyerson (1994) Sotsiaalse kapitali omamisest saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse (Johanson & Uusikylä 1998) Võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (La Grange & Yip Ngai Ming 2001) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus; ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). (Lin 2001) Sotsiaalse kapitali käsitluste rõhuasetused: indiviidi tasandil - juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt
direktiivina. Muidu kõik kriminaalõiguse otsused võeti vastu raamotsusena. Vastastikuse tunnustamise põhimõte: liikmesriikide vahel eksisteerib vaststikune usaldus üksteise karistusõiguse süsteemide suhtes ja et igaüks neist tunnustab teistes liikmesriikides kehtiva karistuõiguse kohaldamist, isegi kui nende siseriikliku õiguse alusel oleks lahendus teine. Vastastikune usaldus kohtu tõlgenduses: - Midagi, mida me eeldame, võtame iseenesestmõistetavalt; - Toetub liikmelisusele inimõiguste konventsioonis. Kohtu positsioon oli visiooniline ja andis kätte suuna kogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna arenguks. Tagajärg – koostöö ei sültunud enam reeglite ühtlustamise kiirusest ja ulatusest. Kohtu tõlgenduse kõrvalmõju – kriminaalõiguse ühtlustamine just pidurdus, selleks ei olnud otsest vajadust ja motivatsiooni, kuna teise riigi ptsuste tunnustamine pidi niikuinii toimuma.
tarvitajana, ning riigivõimu teostajana, ühena asutatud võimudest. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Üksnes Eesti kodanikel on õigus kaitsele välismaal (PS § 13 lg 1 lause 2), õigus kaitsele väljasaatmise ja välisriigile väljaandmise eest ning õigus asuda Eestisse (PS § 36), õigus veendumuste saladusele (PS § 42), õigus liikmelisusele erakondades (PS § 48 lg 1 lause 2), õigus osaleda parlamendivalimistel ja rahvahääletustel (PS § 57 lg 1) ja õigus kandideerida Riigikokku (PS § 60 lg 2). Õigus kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale on eriti eksklusiivne. See õigus on ainult sünnijärgsetel Eesti kodanikel. Peale selle on olemas arvukad põhiõigused, millel on isikuline seadusreservatsioon. Nende kehtimine Eesti
põhikirja ning määravad juhtorganite liikmed. Seejärel esitavad asutajad avalduse (millel olevad allkirjad peavad isikusamasuse huvides olema notariaalselt tõestatud) ühingu registrisse kandmiseks. Registripidaja kontrollib avalduse ning asutamislepingu ja põhikirja formaalset vastavust seaduse nõuetele ning teeb seejärel registrisse vastava kande. Oma õigusvõime saavad mittetulundusühingud registrisse kandmisega ja see lõpeb registrist kustutamisega. Mittetulundusühingu liikmelisusele ei näe seadus ette põhimõtteliselt mingeid piiranguid, mis ei välista loomulikult nende ettenägemise mittetulundusühingu põhikirjas. Nii võivad ühe ja sama mittetulundusühingu liikmeteks olla ka füüsilised ja juriidilised isikud koos. Sihtasutuse asutamine on mittetulundusühingu omast mõnevõrra keerulisem. Nõutav on notariaalselt tõestatud asutamisotsus, millega kinnitatakse nii sihtasutuse põhikiri kui määratakse juhtorganite liikmed.
annaabi.ee 
