Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus 2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC,
Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Mida kahepaiksete kaitseks teha? Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi! - Mitte prahistada - Mitte kuivendada - Mitte pinnasega täita Mitte asustada tiikidesse kalu! Hoida tiigikaldad võsastumast ja väikeveekogud kinni kasvamast! Jätta põldude keskel olevate veekogude ümber ülesharimata puhveralad. Toetada ekstensiivset põllumajandust Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule. Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või
levila aheneb. III kategooria liigid - veel suhteliselt tavalised liigid, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Kahepaiksete kaitsekategooriad: I - kõre, rohekärnkonn II – harivesilik, mudakonn, III – tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajate kaitsekategooriad: II – kivisisalik III - arusisalik, vaskuss, nastik, rästik. Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule alla laaditavad keskkonnaministeeriumi kodulehelt). Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks).
rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis - 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982. - Mõisate loomapargid (18.-19. saj.) - Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad) - Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool) - 1910 Vaika linnukaitseala - 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse - Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel:
Mõisate loomapargid (18.-19. saj.); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets); zooloogilised kaitsealad (1910 - Vaika linnukaitseala, 1938 - Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS, Loomakaitseseadus, Jahiseadus, Kalapüügiseadus Liigikaitse põhimõtted: · Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine · Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine
-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003); Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine
Kui lendorav suudab paljudele inimestele isendida meelde jääda, pakkuda huvi ja 7 kultuurimällu tungida, seda kergem võib olla tema elupaikade päästmine – on näiteks rohkem inimesi, kes on valmis kaasa aitama nende uurimisele ja säilitamisele. Remm ning Absalon arvavad, et majandus ja kaitse saavad käia käsikäes. Majandustegevust ja liigikaitset tuleks koos planeerida, hoidmaks ära lendorava elupaikade eraldamist lageraietega. Kuna lendoravad ei satu peaaegu kunagi maapinnale: (ainult äärmuslikes tingimustes ohu korral) nad liuglevad puult puule ja ka nende pesapaigad on puudeõõnsustes, siis on tähtis, et neil oleksid ka pesapaiga ümber puud. Lageraied esiteks hävitavad nende pesitsuspaigad ja võivad ka lendorava jätta täiesti eemale teistes puudest, nendel liikumine on
Liigi legaaldefinitsioon: Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Ökoloogia leksikoni kohaselt on liik väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Säästva arengu seadus , Looduskaitseseadus, Planeerimisseadus , Jahiseadus , Metsaseadus, Keskkonnaministri määrus nr 65. Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid
omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on omavahel sarnased,liigile on iseloomulik teatud areaal (levila). Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused Liikide ohustatus. Nende elupaikade asukohta võib ohustada hävitamine inimtegevuse näol. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid Inimtegurid, teised loomad 1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted. Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Mõisted: Relikt – jäänuk,Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud., endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi)
Kui lendorav suudab paljudele inimestele isendida meelde jääda, pakkuda huvi ja 7 kultuurimällu tungida, seda kergem võib olla tema elupaikade päästmine on näiteks rohkem inimesi, kes on valmis kaasa aitama nende uurimisele ja säilitamisele. Remm ning Absalon arvavad, et majandus ja kaitse saavad käia käsikäes. Majandustegevust ja liigikaitset tuleks koos planeerida, hoidmaks ära lendorava elupaikade eraldamist lageraietega. Kuna lendoravad ei satu peaaegu kunagi maapinnale: (ainult äärmuslikes tingimustes ohu korral) nad liuglevad puult puule ja ka nende pesapaigad on puudeõõnsustes, siis on tähtis, et neil oleksid ka pesapaiga ümber puud. Lageraied esiteks hävitavad nende pesitsuspaigad ja võivad ka lendorava jätta täiesti eemale teistes puudest, nendel liikumine on
omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on omavahel sarnased,liigile on iseloomulik teatud areaal (levila). Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused Liikide ohustatus. Nende elupaikade asukohta võib ohustada hävitamine inimtegevuse näol. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid Inimtegurid, teised loomad 1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted. Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Mõisted: Relikt – jäänuk,Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud., endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga.(nt Saaremaa robirohi)
Liigikaitse Liik - niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigikaitse kategooriad: · kaitstavad liigid ehk looduskaitse alla võetud looduslikud liigid · jahiulukid (sh jahilinnud) ehk liigid, kes ei ole looduskaitse all · kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv
1935 – looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile: niidu kuremõõk kaunis kuldking siberi võhumõõk harilik näsiniin vareskold harilik talvik liigikaitset reguleerivad õigusaktid: o looduskaitseseadus (LKS, 2004) o loomakaitseseadus (LoKS, 2003) o planeerimisseadus (PlanS, 2002) o säästva arengu seadus (SäAS, 1995) o jahiseadus (JahiS, 2002) o kalapüügiseadus (KPS, 1995) liigikaitse põhimõtted: o võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilitamine o võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine
moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. (3) III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. (4) Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. 85. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud Peamiselt Looduskaitseseadus 2004, peale selle linnu- ja loodusdirektiiv. Rahvusvahelised lepingud: CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon; Ramsari (1971) konventsioon – rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse;
annaabi.ee 
