................ 13 3 1. SISSEJUHATUS Reumatoidartriit (edaspidi RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. aastased) - sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks.
Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on
8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid. 9. Luustiku ülesanded Vastus: Lk. 18 10. Mis on nikastus? Esmaabi Vastus: Nikastus on liigesekapsli või liigesesideme tugev venitus või rebenemine. See tekib siis, kui liigesele mõjuv jõud on väga suur ja jõu mõjumise nurk väga ebaloomulik. Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi.
Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti
*Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20
toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi. Moodustub luupindu kattev pannus, mis tähendab kreeka keeles lappi/riidetükki. Pannus on liigesekesta sisekihi vohand. See on ääreni täidetud põletikurakkudest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukoe. Tekivad erosioonid ehk uurded, mis röntgenipiltidel on nähtavad augukestena nagu oleks luuservadest tükikesed "ära hammustatud". Pannus katab liigese pehme vetruva
arendavad spetsiaalselt võistluskiirust. Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel; ennetab lihaste düsbalansi teket; aitab kaasa kiiremale taastumisele; mõjutab psüühilist seisundit.
Sealihas on valku, vitamiine B1 ja B3, tsinki ja seleeni immuunsuse ning rauda elujõu tugevdamiseks. MAKS Maksast saab vajalikke vitamiine, tsinki, vaske, rauda, valku. Maksa soovitatakse süüa harva, sest seal on suures koguses kolestorooli. LIIKUMINE Hea painduvus on oluline nii igapäevases elus kui ka spordis ja tagab kõigi oluliste liigutuste õnnestunud sooritamise. Hea painduvus on sõltuvuses liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Eristatakse aktiivsest ja passiivsest painduvust. AKTIIVNE PAINDUVUS- on liigutuste ulatus, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid vastavat liigutst sooritavate lihasrühmade jõudu. PASSIIVNE PAINDUVUS- on liigutuste ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil, kasutades näiteks kaaslast, inertsjõudu või oma keharaskust. Venitusharjutuste hea toime: · Tagab liigutuste täpse sooritamise · Tagab kehaliste võimete optimaalse arendamise
Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks
arendamise;- oluline vigastuste ennetamisel;- ennetab lihaste düsbalansi (tasakaalustamatus) teket;- aitab kaasa kiirele taastumisele;- mõjutab psüühilist seisundit. 8.LOETLEGE LIIGESE LIIKUVUST MÕJUTAVAD TEGURID Liikuvuse mõjurid on ruumi temperatuurist, ööpäeva rütmist (hommikuti halvem liikuvus), liigese ehitusest, liigesetüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste ja liigesekapsli venitavusest,hormoonid. 9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga
2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket 5) Aitab kaasa kiirele taastumisele 6) Mõjutab psüühilist seisundit - Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil 2) Passiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse väliste jõudude abil: keegi teine inimene, inerts(keha säilitab liikumisoleku/suuna), oma keha raskus 3. Liigese liikuvust mõjutavad tegurid. Põhjendus.
3. nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid? Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid.
normaalne liikumine on piiratud. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta normaalselt, ilma nähtava pataloogiata, võimalikud leiud on lihasspasm, harvem lülidevahelise liigese põletik (artriit). Lülisamba Segmentaarse Düsfunktsiooniga kaasub aga sageli kanduva valuga, mis avaldub hoopis teistes keha osades. Seljavalu põhjuseks on 90%-l juhtudest lihaste, kõõluste, sidemete või liigesekapsli ülevenitus. Tugev pinge või trauma seljas vigastab lihaseid, lihaste rühmi ümbritsevat sidekoelist kirmet (fastsiat), toetavad sidemeid (ligamente) või kõõluseid ja see on üks kõige tavalisemaid nimmevalu põhjusi. Sellise seljakoe vigastuse puhul antakse kohaliku närvisüsteemi osa kaudu hoiatus kõigile selle ,,närvijaama" lihastele, et kaitsta vigastatud lihast. Tulemuseks on kramp, mis tõmbab pingule kõik antud närvivõrgustiku lihased, kuigi kahjustati vaid üht lihast.
liigesega. Liigest ümbritsevad liigesekapsel ja sidemed. Esmakordse õlaliigese nihestuse põhjuseks on trauma, kukkumine õlaliigesele või väänamine. Kordu- vate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe Nihestusi esineb lii- ebasoodsast asendist. Tavaline tekkemehhanism on käe jõuline eemaldamine gestest kõige enam koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa. Kõikidest just õlaliigeses inimkeha liigestest tekib nihestus õlaliigeses kõige sagedamini. Pärast nihestust tekib tugev valu, kätt õlaliigesest liigutada ei saa. Valu leevenda- miseks on käsi küünarliigesest kõverdatud ja toetatakse seda teise käega. Vigastu- se puhul esineb liigese piirkonna deformatsioon, õlanukialune on tühi, valu tekib
retransplantatsiooniks kasutuskõlbmatuks. 558 Lastel avaldub ähvardav šokk tahhükardias ja alles hiljem vererõhu languses. Lapse luu murdub sagedamini epifüüside liiduste kui luu piirkonnas. Verekaotus nende epifüsiolüüside korral on väiksem. Pilt 39.4. Hüppeliigese murd lahases ja peale operatsiooni VÕTMESÕNAD epifüsiolüüs fastsia ruumid kolmnurkrätik kompartmentsündroom kõõluserebend liigesekapsli rebend lihaserebend luksatsiooni sümptomid murru raskusaste reperfusioonikahjustus repositsioon subluksatsioon steriilne haavakile vaakumlahas žgutt Teadmiste kontrolli küsimused 1. Milliseid jäsemevigastuse liike te teate? 2. Milliseid jäseme pehme osa struktuure te teate ja mis on nende funktsioonid? 3. Millised meetmed on patsiendi seisundi esmasel hindamisel ja tema vigastuse hindamisel esmatähtsad? 4
annaabi.ee 
