elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult lääneriikides tõrjuvaid hoiakuid. Suhted Venemaaga olid näiliselt sõbralikud, tegelikult tahtis Venemaa kaasata Balti riike Saksamaa-vastasesse ühisrindesse, kuid see oleks halvendanud Eesti suhteid Saksamaaga,
Me tegutseme järjepidevalt ELi naabrite, eriti Gruusia ja Moldova, liidu tähelepanu keskmes hoidmise nimel. Me teeme kõik endastoleneva, et jätkuks Euroopa Liidu laienemise protsess. See kõik lisaks julgelt Euroopa-meelsele konstruktiivsusele on Andrus Ansipi arvates päris hea saldo. Selles osas olen temaga täiesti ühel meelel. Eesti Euroopa-poliitika keskmes on soov jõuda senisest veelgi tugevama Euroopa Liiduni, mis põhineks liikmesriikide solidaarsusel. Nagu me oleme ise tundnud, see eesmärk on käegakatsutav. Enne liitumist kartsime Euroopa Liidu suuremat rolli välispoliitikas ja igasugust ,,maksustamise" sõna mainimist. Kodanikud tundsid muret keele ja kultuuri kadumise pärast. Ettevõtjad küsisid, kas Euroopa Liit ei tähenda mitte sotsialismi naasmist majandusse. Liitumise järel kartsime üle meie pea tehtavaid otsuseid ja soovisime end iga hinna eest kehtestada
Afganistani valitsus oli nõukogudemeelne, sisemiste konfliktide lahendamiseks kutsuti NSV Liit appi. 1979 otsustas poliitbüroo teha riigipöörde seal ning asendada senine valitseja otse Moskvale alluvaga. Poliitiline situatsioon oli ebastabiilne ja Moskva otsustas seda ära kasutada. Samas oli Af lähedal Lähis-Ida naftaväljadele ja India ookeani sadamatele. Moskva tahtis samuti ka ``revolutsiooniprotsessi" kaitsta ja süvendada. Arvas, et islami- revolutsioon võis levida kuni NSV Liiduni. President H. Amin tapeti. Sinna saadeti üle 50 000 mehe Sõja mõju tõttu USA ei ratifitseerinud relvastuse vähendamise lepingut. Boikoteeriti Moskva Om- e. Samuti lõpetati vilja müük NSV Liitu. USA abistas ka Af-i mässulisi. Inimohvrite arv oli suur ning sõda oli ebapopulaarne kodus. Samuti lõppes see NSV Liidu jaoks tulemuseta. Sotsialistlik maailmasüsteem Kommunistide all oli hiigelterritoorium, kus asetses 13 riiki. Alguses nimetasid nad end
ja areng maakonna tasandil. Esialgu seda referaati koostama hakates tundus kõik selles loos Eesti Linnade Liiduga väga segane aga nüüd seda lühidalt kokkuvõttes oli see aeg pühendudes selle liidu ajaloo uurimisele kvaliteetaeg. Ma arvan, et kindlasti leiavad kohalikud omavalitsused ja nende liidud arenedes ja ühistegevust laiendades üha enam uusi töövorme ja võimalusi oma huvide ühtlustamiseks ja ühiseks esindamiseks-miks mitte kuni järgmise ühise liiduni välja. Tähtis on vaid meeles pidada, et nii omavaheliste koostöövormide otsimisel kui ka suhete arendamisel riigiorganitega jääks ikkagi peamiseks valla-ja linnakodanik. On ju inimene see, kelle nimel on kogu demokraatliku ühiskonna avalik sektor ellu kutsutud. Kasutatud kirjandus: Eesti Linnade Liit (1920- 1995); http://www.ell.ee 12
Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999 Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC) Kolmesambaline struktuur Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- ,,ood rõõmule" EFTA
Belgia poolt. USA tunnustus saadi aastal 1922. Liidud 1920. aasta augustis- septembris osalesid viie riigi ( Baltimaad, Soome, Poola) delegatsioonid Riia lähedal Bulduris, et sõlmida sõjalis-poliitiline liit. Kuid Poola ja Leedu vaheliste tülide pärast ei viidud seda plaani ellu. 1920. aasta lõpul soovis Eesti Soomega sõjalist liitu, kuid Soomes polnud sellel liidul küllalt toetajaid. Et kiiremas korras mingi liiduni jõuda, sõlmisid Eesti ja Läti 7. juulil 1921 omavahelise kaitselepingu, kuid seda ei ratifitseeritud. 1921. aastal õnnestus Eestil astuda Rahvasteliidu liikmeks. 1925. aastal sõlmiti Locarnos kokkulepe, kus Saksamaa tunnistas oma läänepiiride muutmatust ja lääneriigid andsid neile omapoolse garantii. Niisugune kokkulepe innustas püüdlusi nn. ,,Baltimaade Locarno" sõlmimiseks, kuid tulemusi ei saavutatud. Aastail 1928-1929 tekkis idee- luua Põhjariikide blokk
Hitleri välisministriks kuni 1938. aastani oli Konstantin von Neurath ja 1938-1945 Joachim von Ribbentrop. Alustuseks lahkus Saksamaa 1933 (nagu ka Jaapan) Rahvasteliidust. Märtsis 1935 teatas Berliin Saksamaa taasrelvastumisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa ei võtnud seepeale midagi ette. Samuti jätkus Saksamaa koostöö NSV Liiduga. Saksamaa olulisimaks liitlaseks kujunes Itaalia, mis Benito Mussolini juhtimisel oli kujunenud totalitaarseks fasistlikuks riigiks. Itaalia ja Saksamaa liiduni ei jõutud kergelt, tüliküsimuseks oli eelkõige Austria, mida Mussolini tahtis säilitada puhvrina Saksamaa ja Itaalia vahel. Samal ajal oli Mussolini huvides Vahemere idaosa kontrollimine, mistõttu ta tundis suurt huvi Albaania (sattus 1930.-te algul Roomast sõltuvusse) ja Liibüa (oli Itaalia koloonia juba 1911. aastast) vastu. Kevadel 1935 sõlmis Itaalia Stresa konverentsil leppe Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, millega tagati Austria suveräänsus
Tekkinud Ida-Euroopa : Idabloki lõpp (Uued riigid erineva arengutasemega, mõned rohkem, mõned vähem Euroopas. Kas riigid tahavad Euroopaga ühineda? Kas see on üldse võimalik?). Saksamaa ühendamine (1989-1990. Müür langeb, koostöö tihendamine ning lõpuks ühinemine, seega Ida-Saksamaa ühineb Euroopa Ühendustega. Väga suured erinevused ühiskonnas, majanduses, kõiges. Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit
Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust.
07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2.Euroopa võidurelvastus 3.Briti-Saksmaa võistlus rahvusvahelisel areenil (+merevägi) 4.Austria- Ungari probleemid (rahvusgrupid) 5.Venemaa Balkani poliitika (slaavlaste abistamine). Riikide huvid: Austria-Ungari impeeriumi säilitamine. Serbia soovis oma riiki. Venemaal rv konflikti hirm Balkanil. Inglismaa soov olla neutraalne või leida liitlane. Prantsusmaa- isolatsionismist kuni liiduni Venemaaga. Saksamaa soovis uusi valdusi Euroopas. Uued tehnoloogiad: Mürkgaas+gaasimaskid, allveelaevad (Inglismaa, Saksamaa, USA), lennuvägi (192 sõjalennukit), tankid. Tulemused ja Versailles Leping 1919: Uued riigid Euroopas. Saksamaa:-fikseeritud piirid, desarmeerimine ja maksud. Kahe maailmasõjavaheline periood: Versailles’ Leping, Püüdlused kollektiivse julgeoleku-süsteemi poole (Rahvaste Liit) Kahe indiviidi võimule tulek- Hitler ja Stalin
Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks. (1922 kukutavad ülestõusnud (rahulepingu tingimuste vastased) Türgis sultani ja kuulutavad 1923 välja vabariigi, mille presidendiks saab Mustafa Kemal (aka Atatürk). Uuenenud Türgil õnnestus rahuleping üle vaadata ja saavutas leebemad tingimused. Atatürgi reformid aga viisid Türgi Euroopasse) VENE KEISRIRIIGIST NÕUKOGUDE LIIDUNI Veebruarirevolutsioon Revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poolele üle või peeti kinni. Keiser kirjutas 3.märtsil 1917 alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele.
Teraseühingust. Eesmärgiks oli püstitada tollibarjäär Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba liikumist ning vahetust. Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda
tööjõu vabale ringlusele. Seetõttu koostas Euroopa Komisjon oma presidendi Jaques Delors`i juhtimisel ulatusliku aruande pealkirjaga ,,Valge Raamat siseturust", mis näitas realistlikku teed Euroopa Liidu poole ilma sisemiste piirideta majanduspiirkonna loomise, Euroopa tiheda poliitilise koostöö ja Europarlamendi õiguste laiendamise kaudu. Tolle aruande juurde oli lisatud ka rida soovitavaid meetmeid, et jõuda kiirelt ja efektiivselt Euroopa Liiduni. Viimane eeldas ligi 300 uue direktiivi kiiret rakendamist Euroopa Ühenduses. Selline ulatuslik aruanne sai väga hea vastuvõtu osaliseks Euroopa erafirmade poolt, mis omakorda hoogustas juriidilise raamistiku loomist Euroopa poliitilise koostöö süsteemile ning viis välja Euroopa Liidu lepingule allakirjutamiseni 7.veebruaril 1992. aastal Maastrichtis ja selle jõustumisele 1.novembril 1993. aastal. Kõnealune leping nägi omakorda
annaabi.ee 
