kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett. Kett moodustati kokkulepitud ajal ja viisil ning tulemus hämmastas ka tegijaid endid. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, neist Eestis
Noorte tegemised on tihti kambapõhised. Koos tehakse, tugev meeskonnatunne on tähtis. Nii juhtub ka halbu asju. Tagajärgedele algul ju ei mõelda. Lihtsalt on koos lahe teha ja tunda, et sind on omaks võetud. Sel kombel on juhtunud mitmed koolivägivalla juhtumid või on kodustel peopidamistel kontroll käest läinud. Oma nooremast koolieast mäletan, kui kerge puudega tüdruk pandi enne kehalise kasvatuse tundi tibutantsu tantsima. Klassi liidrilt tuli idee ja nii jäigi, kes ei läinud kaasa oli kiusatavaga ühel pulgal. Oli vaid paar tüdrukut, kes julgesid vastu astuda. Tundsime kõik, et teeme valesti tol hetkel, kuid tunne oli ühtviisi mõnus ja valus. Pereelus tähendab vabadus eelkõige usaldust. On abielupaare, kus üks kaasadest kulutab pool eluenergiat selleks, et teise tegemisi ja käimisi kontrollida. On paare, kes on andnud teineteisele hingamisruumi ja teatud vabaduse. Eelnevalt on nad jällegi
........................................ 9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumisi. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja,
olulised raskemate muudatuste elluviimisel ettevõttes. Rutiinse töö juures on liider veidi tagaplaanil, seal on kõigi ülesanded selgelt jaotatud. Liidrile ei tuleks anda tööülesannete koormat, vaid ta peaks olema promootor, kes asja läbi viib. Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumist. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Miks see nii juhtub ja kuidas nad seda teevad? Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib eesmärkide seadmist, lahenduste otsimist ja tööülesannete täitmist. Teine hoolitseb koostöö ja hea emotsionaalse toonuse eest,
Antud essee ülesandeks ongi tuua välja tähtsamad tähelepanekud ning juhised, kuidas olla edukas liider, kelle kätes on suunata juhitav organisatsioon püstitatud eesmärgi suunas ning edaspidiselt juba juhtida organisatsioon oma valdkonna tippude sekka. Juht peab olema ühe organisatsiooni nii vaime kui füüsiline liider. Tema kõrge positsioon seab sellega ühtlasi talle ka kriteeriumid. Millised peaksid aga olema 21. sajandi eduka liidri isiksuslikud omadused? Edukalt liidrilt ei oodata mitte niivõrd uudsust ning ideede rohkust, kui seda, kuidas ta suudab oma ideed alluvate abiga ellu viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik
ilma teiseta. Võim võib olla nii varjatud kui avalik võim ehk keegi on alati võimul. Organisatsiooni tasandilt on tähtis, et juht oleks suure võimuajendiga, mida ta kasutaks organisatsiooni hea käekäigu mõjutamiseks. Selle vastand on võimutus, kus selgub, et see põhjustab ebatõhusa tegutsemise. Käesoleva referaadi tulemusena võib öelda, et hea juht peab valima endale võimu allika, mis oleks arendav mõlemale osapoolele. Asjatundlikus ja kompetensus on see, mida oodatakse liidrilt. Tavaliselt on ühe inimese võim kombineeritud mitmest allikast, tähtis on see, et juht neid ise teadvustaks. Samuti on tavapärane, et võimuvorme kasutatake erinevates kooslustes, mis on ka palju tõhusam. Nii näiteks on tihti omavahel seotud sümboolne ja seaduspärane võim. Kokkuvõttes võib öelda, et hea juht valib ise oma võimu meetodid, mitte ei lase end paigutada teatud positsiooni. Liider, kes tunneb võimu omadusi ja oskab neid kõige
olulisele. Neljanda grupi tegevused ei kuulu üldsegi juhtimise valdkonda ning nendega tegelemine toob kaasa juhi sõltumise teistest ning lõppkokkuvõttes juhi rolli mentaliteedi minetamise. Efektiivsed juhid ja liidrid hoiduvad 3. ja 4. grupi tegevustest, sest need pole olulised. Samuti nad vähendavad esimese grupi toiminguid ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate
Juhtide tegevus ebaõnnestub, kui nad näevad olukordi ühekülgselt ning on seetõttu võimetud aitama organisatsioonil muutuva keskkonnaga kohaneda. Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks. Tänapäeva kaootilises keskkonnas vajavad töötajad muutustele reageerimiseks ja otsustamiseks rohkem vabadust ja vastutust, mis nõuab ka juhilt ja liidrilt paindlikumat juhtimist. Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele. Nii tekib töötajates omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Eestvedamine muudab töö kutsumuseks ja sisaldab töötajate tõmbamist, tõukamise asemel, eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid selleks. Eestvedamise ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid
Passiivne Võõrandunud Tõhus Konformist Pragmaatiline ellujääja Järgija isiklikud mõjuallikad: Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: · Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. · Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. · Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas
Juhtide tegevus ebaõnnestub, kui nad näevad olukordi ühekülgselt ning on seetõttu võimetud aitama organisatsioonil muutuva keskkonnaga kohaneda. Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks. Tänapäeva kaootilises keskkonnas vajavad töötajad muutustele reageerimiseks ja otsustamiseks rohkem vabadust ja vastutust, mis nõuab ka juhilt ja liidrilt paindlikumat juhtimist. Tabel 3. Juhtimise ja eestvedamise erisused (Türk 2001:19). JUHTIMINE EESTVEDAMINE Planeerimine, eelarve ja Visioon, strateegia ja Põhisuund ressursid. Tähelepanu pikaajalised eesmärgid. põhiliinile. Tähelepanu tulevikule.
Pragmaatiline ellujääja Järgija isiklikud mõjuallikad: Teadmised Asjatundlikkus Pingutus Veenmine Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad: Asukoht Info Juurdepääs inimestele JÄRGIMISE STRATEEGIAD: Ole liidrile ressursiks Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist. Aita liidril olla hea inimene Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada. Loo suhteid liidriga kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. 21. D. Goleman: emotsionaalne intelligentsus Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. D
Liidri- ja juhiteema segunenud, kirju pilt. Mitteformaalne liider ja formaalne juht, juhtimine ja liidriksolemine. Otsitakse tunnuseid inimesest, situatsioonist, organisatsioonist ... Liidri mõju ja tulemuslikkus situatsiooni ja grupispetsiifiline Liidrite tootmine J.Moreno (1889-1974) Teema algas liidrist, enne Morenot. Tänaseks on siia tugevalt juurde tulnud (juht ja juhtumisteema). Nt juhipsühholoogia jms on palju rohkem kui liidri käsitlust. Liidrilt ---- Juhile Mis teevad head liidri? Häid liidreid napib tänapäeval üha rohkem. MORENO nimi jätta meelde! 47 12.SP ARENDUSED JA RAKENDUSED Sotsiaalpsühholoogiline inimesekäsitlus Sotsiaalne (vahendatud) taju. Stereotüübid ja eelarvamused Püsivad hoiakud, vastupanu muutustele Atributsioonid ja positiivne enesehinnang. Identiteet, rollid ja presenteerimine
annaabi.ee 
