Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias.
OP-KUNST Marju Liidja 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; ruumilisi illusioone; joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; täiendvärvilisi järelkujundeid; lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Victor Vasarely Victor Vasarely (1908-1997, Ungari-Prantsuse maalikunstnik, op-kunsti rajaja). Vasarely varased tööd, kuigi figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Peter Paul Rubens Heinar Oja 11a klass Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2010 Peter Paul Rubens 28.06.1577-30.05.1640 Elukäik · Sündis 1577 Siegenis Saksamaale lahkunud juristi peres. · Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam van Noorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle.
temasse lugupidamisega. 1874.a. eksponeeritakse C.Monet maali "Impressioon. Tõusev päike.", mille järgi saab vool omale nime. Impressionistid asetavad pearõhu vahetu mulje, hetke edasiandmisele. (Kunst tuleb viia loodusesse loodus on tõde.) Tööd valmivad küllalt kiiresti, pintslitõmbed on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005 Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid
Kõige rohkem jättis mind külmaks Kadriorg, kuna seal polnud minu jaoks midagi nii erilist. Muidugi on seal kõik vapustavalt ilus, kuid näiteks Navitrolla maale vaadates tean, et need on eestlase poolt loodud ning see tekitab juba hoopis teise tunde. KUMUs näeb samuti palju eestlaste poolt loodud maale ning minu jaoks on need palju olulisemad kui näiteks vene rahvusest kunstnike teosed. Juhendaja : Marju Liidja Koostas: Kreet Treiberg Klass: 10.c
SEPT 1991 EESTI TAASISESEISVUS 20.A UGUST 1991 VENE VÄGEDE LAHKUMINE EESTIST 31.AUGUST 1994 MOSKVAS ALLKIRJASTATI EESTI JA VENE PIIRILEPING 18.MAI 2005 LEIA ÕIGED PAARID A. VIRGUMISAASTAD (MÄSS) 1980 KUNI 1986 B. LOOTUSEAASTAD 1954 KUNI 1968 C. SÕJAAASTAD 1940 KUNI 1945 D. GENOTSIIDIAASTAD 1945 KUNI 1953 E. S UMBUMISAASTAD 1969 KUNI 1980 EUROOPA LIIT VÄIKE KOKKUVÕTTE NIMETA VÄHEMALT 4 NIME, KES SAID TUNTUKS LAULUPEOGA. ANTS ÜLEOJA , LIIDJA RAHULA , ERI KLAS , GUSTAV ERNESAKS VALI ENDA TEEMA : EESTI TALUPOEGADE OLUKORD LÄBI SAJANDITE , 19.SAJANDI ESIMESE POOLE ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE , ROOTSIAEG EESTIS , EV TAASMOODUSTAMINE VALI ÕIGE VASTUS 1. RIIA LINNA RAJAMINE 1210, 1343, 1201, 1202, 1802 2. TARTU RAHULEPING 1310, 1920, 1918, 1716, 1816 3. REFORMATSIOONI ALGUS 1523, 1535, 1241, 1388, 1668 4. MAHTRA SÕDA 1856, 1340, 1208, 1858, 1700 5
pea vaatama konkreetse nurga alt ja see pole ka seotud ruumiga. Kokkuvõte Teose uuriminie oli huvitav ja intrigeeriv. Teos kuulub kindlasti selliste hulk, mis ei unune. Kahjuks ma ei saanud täiendavat infot, mis siiski toimub taustafoonis, aga selle kohta saab mitmeid hüpoteese siiski püstitada. Kasutatud materjalid 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Err%C3%B3 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Marilyn_Monroe 3. Kunstinäituse retsensiooni koostamise kavaleht. Koostaja: Marju Liidja ja Anneli Porri. 4. Enda tehtud fotod näitusest. 4
kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Art/03_Egyptian/2660-BC_Pyramid-of-Djoser.jpg Hauakambrite läbilõiked Tutankhamuni kaljuhaua plaan. Mastaba läbilõige. Mastabad. Cheopsi püramiidi skeem. Pildid: Marju Liidja Mööbel ja skulptuurid Anubise kuju. https://p2.liveauctioneers.com/1217/38582/16504 Tutankhamuni troon. 152_1_l.jpg http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Nefertiti. Sobekhotep V
21 Seda tapmist ei seostatud mitte mingil moel mõrvaga, see oli vaid katse peatada kurjus enne kui see jõuab korda saata mõne kuriteo. Juba see asjaolu näitab, kui vastuoluline oli keskaja inimese mõtlemine ning maailmapilt. Igale surmapatule püüti leida mõni seletus, mis aitaks kergendada inimeste hingevalu ja –koormat. 19 Samas, 50. 20 Ralls, Karen. Templirüütlid ja Graal. Rüütliretked. Toimetanud Tõnu Ehasalu. Tõlkinud Marja Liidja. Ersen. Tallinn 2004, lk. 28. 21 Le Goff 2002, lk. 91. 10 Daamide kultus rüütlikultuuris Daamidel oli rüütlikultuuris täita suur roll ning nende austamise kõrgaeg jääb 13.-14.sajandi vahetusse. Sellel ajal löödi naiseideaal ja teiselt poolt jällegi jäädvustati kultuuriajalukku nn “rüütellik” suhtumine nõrgemasse sugupoolde. Sellest hoolimata sulgevad järgnevad sajandid
Hermann Ferdinand Gotthard von Wetter-Rosenthali ja Olga Cäcilie Justine Viktoria von Roseni tütrena. Tema valmistatud on Aleksander I ja George Frederic Parrot pronksreljeefid, mille asukohaks on Tartu Toomemägi, sealsed sillad. Ta esindas esimest Eesti Vabariiki Berliini olümpiamängude võidukarikate konkursil skulptuuriga "Sihile". Kunstnik veetis nooruspõlve ja hilisemad eluaastad Pirgu mõisas. Kasutatud kirjandus: Marju Liidja, Baltisaksa maalikunst 19. saj. I pool, GAG 2007 Vikipeedia: Kategooria:Baltisaksa kunstnikud
ppt(16.09.2015) 15. Puhkus. Tarbija. Postimees. [WWW] http://tarbija24.postimees.ee/3122225/djenn-suur-mosee- vagagi-omaparane-ehitis(16.09.2015) 16. Spiral Mosque. [WWW] http://www.hotels-doha.com/spiral-mosque.htm(14.09.2015) 17. Glansey, J. Arhitektuur. Silmaringi teatmik. (2007) Varrak 18. Qubbat al-Sakhra or The Dome of the Rock. [WWW] http://artgazer.blogspot.com.ee/2011_01_06_archive.html(18.09.2015) 19. Liidja, M. Romaani stiil. [WWW] http://web.zone.ee/marjukodukas2/Romaanistiil.pdf(18.09.2015) 20. Aavik, S. Romaani arhitektuur. [WWW] http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/12- romaani(18.09.2015) 21. World.Pictures. nl. [WWW] http://www.world-pictures.nl/image.php?g=25&i=88 (18.09.2015) 22. Palma De Mallorca Cathedral
Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk
Tubaka, alkoholi ja keelatud uimastite kahjulikkus tervisele olgu üldiselt teada. See on tervisekasvatuse ülesanne, aga tervisekasvatus ei pea olema kuivade faktidega hirmutamine. Et uimastid on halb valik, saagu noortele inimestele selgeks muu elu see, mis pakub neile võimaluse ennast hästi tunda ja põnevalt aega veeta. KASUTATUD KIRJANDUS Jaanus Harro ,,Uimastite ajastu'', Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 Mike Haskins ,,Meelemürgid'', inglise keelest tõlkinud Marja Liidja, Essen, 2003 Anita Ganeri ,,Uimastid'', Egmont Estonia, 2000 Juri Uljas ja Thea Rumberg ,,Psühholoogia'', gümnaasiumiõpik, Koolibri, 2002
GAG Referaat Pablo Picasso Koostaja: Klarika Orav Juhendaja: Marju Liidja Klass. 12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Jüri Arrak, Eesti kunsti Suur Tõll Koostas:Triin Vaino Klass: 7.c Juhendaja: Marju Liidja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Jüri Arraku kunstnikuks kujunemine................................................................................4 1.1 Õppimine........................................................................................................................4 1.2 Venna mõju....................................................
teistsugused, kuid mitte paremad. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et veinid on väga populaarsed alkohoolsed joogid. Neid juuakse nii seltskonnas, kui ka lihtsalt toidu kõrvale. Paljudele inimestele on muutunud vein ja toit lahutamatuks ning neid sobitatakse omavehel. Veine on hakatud kasutama ka toiduvalmistamise juures. Paljudes retseptides on üheks komponendiks muutunud vein. KASUTATUD KIRJANDUS Veinientsüklopeedia. Toimetanud I. Aren. Tõlkinud M. Liidja. Sinisukk. 2004. www.prike.ee http://nammy.pbworks.com/Vein
Secondly, his music sounds Estonian. It is expressed through ties with Estonian folk tunes. These ties are not seen on the surface, but in a general mood, the means of development, in melody and in harmony… From an aesthetic standpoint Kangro has proclaimed: “…the main task is to depict our contemporary man, to express the emotions and thoughts of my generation.”2 1 Raimo Kangro, interview with M. Liidja. Õhtuleht 27 Jan. 1979. 2 Dina Daragan. On the music of Raimo Kangro. Teater. Muusika. Kino 8 (1987). Kangro’s compositions are extraordinarily lively and impulsive without in any way denying the musical character of his homeland. Openness to popular styles is an element of the composer’s self-awareness that plays an aesthetic role going far beyond the crossover philosophy. 1 XXIII. LEPO SUMERA: DEEP NATIONAL SPIRIT, EVOCATIVE AND PHILOSOPHICAL THINKING.
annaabi.ee 
