Võimu püsimine väikese Pätsi seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal neile survet saavutamaks Nõukogude Liidul sõjaväebaaside toomiseks Eesti pinnale see on väga vaieldav küsimus, arvatakse et sellega kaasneski nõukogude võim uuesti Eestis. Mina arvan, et varem või hiljem oleks Venemaa oma võimu Eestis kehtestanud nagu neil see varem juba plaanis oli. Mingil määral aitas autoritaarne diktatuur Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu ning Eesti liidendati vägivaldselt nõukogude koosseisu. Sellest saigi Eesti uus pöördepunkt tuleviku.
maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu
hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 1720. aasta 21.jaanuaril sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720. Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 1720. aasta 29.veebruaril sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 1720. aastal 3. Juunil sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 1720. aasta 7. augustil võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. 1732. aastal sõlmisid ametliku rahu Poola ja Rootsi.
poliitilise isesesvusvõistluse prisma. Taanlaste, rootslaste, sakslaste, Venemaa tsaaririigi ning viimati NSVLi võimu all elanud Eesti sai iseseisvaks 1918. 1920 aastal vastu võetud esimene põhiseadus kehtestas parlamentaarse demokraatia ning rahva poolt valitud valitsus võttis ette ulatusliku maareformi ja rakendas meetmeid vähemuste kaitseks. Koolid muutusid eestikeelseks, kultuurielu puhkes õitsele. Iseseisvus kestis vaid 22 aastat. 1940 liidendati Eesti koos Läti ja Leeduga vägivaldselt Nõukogude Liidu koosseisu vastvalt II maailmasõja eel sõlmitud Saksa – Nõukogude salapaktile. Järmisel aastal asendasid NSVLi okupante Saksa okupandid. (Maailma riigid. (2006). Tallinn: KirjastusVarrak). Eestlased seisid tugevasti nõukogude võimu vastu ja pärast kommunismi kokkuvarisemist Ida- Euroopas kuulutasid 1990 end iseseisvaks. 1992 võeti vastu uus põhiseadus, mis arendas edasi 1920a konstutsuooni demokraatlikku vaimu
talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liideti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevstoopol, Herson, Odessa ja Jekaterinoslavl ( nüüd Dnepropetrovsk)- K. valitsemiseajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikuil ja nõuandjail G.Orlovil, G.Potjomkinil ja P.Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta heldelt raha ja maad ja talupoegi. K. oli andekas, tahtejõuline, võimuahne ja lõbuhimuline
araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. 1949 sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu-lepingu. SUESSI KRIIS 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a.
Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril (30. augustil) 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732
Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 21. jaanuaril 1720 sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720). Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril (30. augustil) 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732.
osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. PARIISI PARLAMENT: Kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. ALBILIASTE SÕJAD: albilased olid kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12-13. Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud ristisõjas nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati. Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilaste võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria
Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad - albilased kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12.-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria
Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve.Pariisi parlament kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad - albilased kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12.-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine äratas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond)( ). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria
Provintside olukord muutus stabiilsemaks, ta võttis endale mitmed asehaldurite kohustused. Augustuse valitsemise ajal toimus provintside jagamine kahte ossa: senati provintsid ja keisriprovintsid. Kui provintsid olid pärast vallutamist rahunenud siis leegionid toodi koju ning provints muudeti senatiprovintsiks, see aga ei tähendanud et keisrivõim seal enam poleks kehtinud, keisril oli kontrolliõigus provintside üle. Augustuse ajal tuli juurde mitmeid provintse nt Reini ja Doonau alad liidendati Rooma riigiga, viidi lõpuni Hispaania alade vallutamine ning ka tänapäeva Portugali ala langes Rooma võimu alla, see kandis nimetust Lusitaania. Augustus ka otsustas kindlustada Rooma piirialasid ning selleks võttis ta ette mitmeid sõjaretki germaanlaste suunas. Tõsi küll ta sai germaanlaste vastu ka ühe olulise kaotuse, 9pKr, see lahing toimus Teutoburgi metsas, Rooma väed hävitati seal täielikult, see oli üks suuremaid ja häbiväärseimaid kaotusi Rooma ajaloos
Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19
annaabi.ee 
