PS ise asub formaalselt õigusnormi hierarhia kõrgeimal astmel, omades sellest lähtuvalt suuremat õigusjõudu mis tahes seadusest või määrusest. Materiaalselt on põhiseadus õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Tähtsamad paragrahvid minule § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Üldkohustuslik käitumisreegel kõik õigusnormid kui üldise iseloomuga reeglis on teatud subjekti ringile täitmiseks kohustuslik 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused 5. Õigusnorm on formaalelt määratletud reegel õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas 32. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1) Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend
Lihtseadused - moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Lihtseadused võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega riigikogu poolt. Määrus - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, näiteks KOV annab normatiivaktina määrusi. Õigusaktide püramiid Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on ülimuslikud lihtseaduste suhtes. Madalama astme õigusakt peab lähtuma kõrgemal seisvast õigusaktist. Õigusaktid kehtivad selle riigi territooriumil, mille poolt on nad kehtestatud. Õigussuhted Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte tunnusteks on: Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel; Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib
(rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. Kirjelda põhimõtet, õigusaktil peab olema formaalselt õiguspärane sisu. Seaduse tunnused. on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Tunnustena Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses. Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et
(õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik
(õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik
direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused Seadus on kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. 41. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses: 1) Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. 2) Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad
formaalses tähenduses ning riigil võib olla ühe aktina kirja pandud Kn või mitme kirjapandud aktina Kn. Formaalses mõttes Kn kujutab endast ühte või mitut seadusandlikku akti. Harilikult on riikide kõrgema jõuga akt vastu võetud ühe dokumendina, mis kannab pealkirja Põhiseadus (PS) või Konstitutsioon (Kn). Mitmes dokumendis sisaldub Kn nt Rootsis, kus kehtivad 3 K-lise jõuga akti: valisemise korra instrument, pressivabaduse akt, kroonipärimise akt. Nende lihtseaduste vahepeal loetakse asuvat Rigkstavi akt. Prantsuse 1958. a K-le lisaks kehtivad K-liste aktidena veel 1946. a K-i preambul ning Põhiõiguste ja vabaduste alal 18.saj lõpul vastu võetud Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioon. Väga omapärastest komponentidest on koostatud Kanada Kn: 1) 1867. aastast pärit Briti-Ameerika seadus, millega Kanada sai dominiooni staatuse 2) nim seadust täiendavad umbes 30 Briti seadust 3) 1981
2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta
2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3)
tähenduses? Konstitutsioon tuleneb ladina keelsest sõnast constitutio (rajama). Konstitutsioonist saab kõnelda kas formaalses või materiaalses tähenduses. Õige on silmas pidada selle mõiste mõlemat tähendust. Formaalses mõttes on konstitutsioon üks seadus või seaduste grupp, millel on teiste seadustega võrreldes kõrgem juriidiline jõud. Formaalses mõttes on konstitutsioonile omane autonoomne terminoloogia, s.t konstitutsiooni terminoloogia ei pruugi kokku langeda lihtseaduste terminoloogiaga. Eesti konstitutsioon formaalses mõttes on traditsiooniliselt koosnenud ühest aktist, mille pealkiri on põhiseadus. Põhiseaduse rakendamise seadus ja üleminekuaja seadusi pole erilist vajadust lugeda konstitutsiooni moodustamise muudeks aktideks. Põhiseaduse täiendamise seaduse võib lugeda teiseks konstitutsiooniliseks aktiks aga seda võib lugeda ka USA eeskujul põhiseaduse parandamiseks.
Põhiseadus konstitutsioonilised seadused lihtseadused Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (§ 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses ette nähtud eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus (PS § 73) Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt (PS § 109) PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused (§ 109)
Seadused jagunevad põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Põhiseadus - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Konstitutsioonilised seadused - täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (PS § 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses nähtud ette eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine. Lihtseadused - moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus. Seadlus - ehk dekreet on riigipea, presidendi õigusnorme sisaldav õigusakt (üldakt), sisult seaduse jõuga õigusakt. Vabariigi Presidendi seadlusele annavad kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende
3) lihtseadused 1. Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. 2. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (§ 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses ette nähtud eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine 3. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus (PS § 73) Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt (PS § 109) PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused (§ 109)
annaabi.ee 
