selle tähenduse avamiseks. Analüüsipraktika ● Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ? Ajalooliselt on olnud žanri puhul oluline žanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, žnrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem žanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka žanrite paljusus. Üldiselt areneb žanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. ● Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned ? Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis Eepika: eepos, romaan, novell, muinasjutt, jutustus, essee, laast- võib olla nii luule kui proosa vormis. Jutustab kangelastest, kes mõjutavad maailma.
Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises
Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik
võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus.
ideede ja väärtustega, juurdleb, otsib uusi vaatenurki jms. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. • Žanr on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. • Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J
kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori
Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid,
sõnastamisest, interpreteerimise viisist jms. Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM
Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on zanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on zanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr - on kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stiililiste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? - on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Ajalooliselt zanripuhtus, tänapäeval zanridünaamika Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Lüürika (luule): sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, haiku. Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused, subjektiivne, isiklik. Dramaatika: tragöödia, draama, intermeedium(ühe-vaatuseline koomiline lavateos), libreto (ooperi, opereti kirjanduslik alus), stsenaarium, antiiktragöödia, keskaegne
struktuurist ja ainesest. 7.1. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt on olnud zanri puhul oluline zanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, znrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem zanridünaamikal (liikumine, arenemine, muutumine), kuidas kirjandusteosed neid modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil
Kriitiliselt vaadeldake pärimustes edasi antud teadmisi. 12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool
üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud lihaveisetõud: (hereford, aberdiin-angus, galloway , limusiin, sarolee , belgia sinine tõug, piemonti tõug). 7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Areng on organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organusmi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev
arengus ajaloolise arengu etapid. Seega isendiareng on liigiarengu lühike, kuid kiire kordamine. Ontogeneesis eristatakse kolme tüüpi arenguprotsesse: · diferentseerumine rakutüüpide ja kudede eristumine; 2) morfogenees vormiteke; · kasvamine mõõtmete ja massi suurenemine. Need arenguprotsessid on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad ning toimuvad tihti üheaegselt. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organismi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev.
materiaalne maailm eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd inimese mõistus suudab seda endale ette kujutada. Selle järgi on kõik objektid, nähtused olemas aprioorselt vaatamata sellele, kas inimene üldse nendele mõtleb. Vastandina materiaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarsed materiaalsed esemed ja teisene on mõte selle kohta, Materiaalse on objekt, mida inimene tunnetab. Comte arvas, et ühiskond areneb alati lihtsamatelt vormidelt keerulisemateks. Arengul on kaks seadust (kirjeldas sotsiaalseid nähtusi): 1. Sotsiaalsete funktsioonide orgaaniline diferentseerumine 2. Nende funktsioonide koordinatsioon Comte ei saanud populaarseks, sest tema ideoloogiline lähenemine võrdsuse/ebavõrdsuse käsitlemine polnud töölisklassile meeldiv, sest ta leidis, et sotsiaalse ebavõrduse vastu pole õige võidelda, sest need, kes siin ilma on rõhutud, peavad lootma, et
annaabi.ee 
