Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi.
sõlmes seotud ja masin pani seemne vakku sõlmede koha pealt. Hruštšov tutvustas uudismaadeprogrammi, mille käigus pidid tulema kiired tulemused viljakasvatuses. Selle käigus hariti aastaks 1954 ülesse vähemalt 15 miljonit hektarit maad Kasahstanis. Tänu uudismaadeprogrammile oli 1958. aasta viljasaak 30 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. 1958. aastal suurenes lihatoodang vaid viis protsenti. Larionov lubas 1959. aastaks suurendada lihatoodangut kolme kordselt Rjazani oblastis. Peaaegu kõik kariloomad tapeti, isegi lüpsilehmad ja sugupullid ning individuaalpõllupidajate lehmad ja sead. Loomi osteti kokku ka teistest oblastitest. Lõppkokkuvõttes andis Rjazani oblast riigile 30 000 tonni liha, kuigi lubatud oli 180 000 tonni. Kui tõde jõudis päevavalgele,
arusaama Eesti toorliha müügi välistamisest ning kinnitab, et Rimi omabrändi toorliha sortimendis jääb lisaks imporditud lihale müügile ka eestimaine toodang. · "On igati alusetud väited nagu me eiraks või boikoteeriks kodumaist toodangut, vastupidi, meie kauplustes tõuseb eestimaiste toodete osakaal pidevalt," kinnitas Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Christer Östholm. · Östholmi sõnul on kahetsusväärne, et Rimi enda brändi alt müüdav lihatoodang on Eesti tootjates tekitanud niivõrd palju arusaamatust ning sellest tulenevalt ka kõrgendatult negatiivse vastureaktsiooni. · Rimi Eesti Foodi juht täpsustas, et ettevõte tõi müügile oma kaubamärgi alt sea- ja veise toorliha, et tagada Rimi ja Säästumarketite müügimahtudele vajalik ühtlase kvaliteedi ja hinnaga kogus. · Rimi lükkab kategooriliselt ümber väite, nagu oleks Rimi hinnanud Eesti
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima
Toiduainetööstus ja kaubandus Toiduainetööstus annab Eesti töötleva tööstuse kogutoodangust 17%. Ligi kolmandiku sellest moodustavad piimatooted, 18% lihatooted, 15% leiva-, pagari- ja muud tooted ning 9,5% kalatooted. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel varusid piimatööstusettevõtted 2008. a 9 kuuga toorpiima 3,5% võrra rohkem kui aasta varem. Piimatööstusettevõtetes suurenes nende toodete tootmine, millele püsisid ekspordivõimlaused. Lihatoodang on alates 2002. aastast kõikunud Eestis 70 000 tonni ümber. 2007. a kaeti kodumaise lihaga 75% siseturu vajadusest. Kasvanud on liha tarbimine. Aastatel 1998-2002 toimus toiduainetööstuses suurem kontsentreerumine. Hõivatute arv on aga toiduainetööstuses pidevalt vähenenud. Kalasektoris on toimunud töötajate arvu vähenemine toimunud kõige märgatavamalt. Tegevuse keskmes on toote- ja turuarendus, rohkem kui veerand toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks
millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid. Ka seakasvatus võib olla kombineeritud: majapidamises on nii emiseid kui nuumsigu ja põrsad saadakse oma emistelt. Kassavoog ei tohi olla negatiivne. Kassavoo alusel saab hinnata, kas ettevqtja tuleb kuust kuusse finantseerimisega toime, kas on võimalik tehasuuremaid investeeringuid ja kas on otstarbekas võtta laenu. Samuti selgub ka see kui suur peaks võetav laen olema. Prognoositav lihatoodang 1 poolaastal tapamassis 2009. Ja 2010. aastal (tonnides) Loomade ja lindude tapamass: 2009- 36483, 2010- 35385; 2010/2009- +/- -1098; %97 Sh veistel: 2009- 6964, 2010- 5835; 2010/2009- +/- -1129; %84 Sigadel: 2009- 21972, 2010- 21414; 2010/2009- +/- -558; %97 Lammastel ja kitsedel: 2009- 353, 2010- 360; 2010/2009- +/- +7 ; %102 Lindudel: 2009- 7194, 2010- 7776; 2010/2009- +/- +582; %108 Loomade ja lindude arv seisuga 30. Juuni (tuhandetes)
(mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle- ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad.
käigushoidmine. Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvuks ja sigimiseks kutsutakse kasvu efektiivsuseks. Eriti oluline on see parameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe). Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga ehk mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks. 75. Assimilatsiooniefektiivsus See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust
kogusest oli nisu import 33% ja eksport 45%. Kartuli kasvupind oli 2011. aastal 9200 hektarit ning saak 164 700 tonni. Impordi osatähtsus ressursis jäi eelmise aasta tasemele (15%), ekspordi osatähtsus vähenes 3%-ni. Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 2011. aastal 89 000 hektarit ning saak 144 200 tonni. Veiste arv võrreldes 2010. aastaga oluliselt ei muutunud, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Vähenes ka sigade, hobuste ja lindude arv, kuid lammaste ja kitsede arv suurenes. Lihatoodang oli 2011. aastal 80 600 tonni. 62% lihatoodangust moodustas sealiha, 22% linnuliha ja 15% veiseliha. Kogu liharessursist oli 45% liha ja elusloomade import, 37% vastav eksport. Sealiha ja elussigade osatähtsus kogu liha ja elusloomade impordis oli 49% ning ekspordis 67%. Kuigi piimalehmade arv väheneb jätkuvalt, on keskmine piimatoodang lehma kohta pidevalt suurenenud. 2011. aastal oli piimatoodang 693 000 tonni. Värske piima toodete ressursis moodustas import 5% ja eksport 11%,
(mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia100%: Rooja energia35% Seeduv energia65%: Uriini energia4% Seedegaaside energia8% Metaboliseeruv energia53%: soojusejuurdekasv12% Netoenergia41%: Elatuse energia22% Toodangu energia19%: Piim15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50…55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod,
kasutatavatest söötadest osa on toodetud eelmisel aastal, osad saadud/saadakse vaatlusaluse aasta saagist ja osad on ostusöödad, mistõttu omahind on erinev. Et piima tootmisomahinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam ja sigade pidamisel on söötmiskulud samuti võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu seakasvatuse kuludest, sõltub peamiste produktiivloomade jõudlus (piima-, lihatoodang), toodangu omahind ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus kõige enam söötadest ja söötmisest. Seetõttu on vajalik enne kulude jagamist loomaliikide ja vanuserühmade vahel teha kindlaks ettevõtte keskmised kulutused erinevatele söödaliikidele, ja kasutada saadud andmeid loomakasvatussaaduste omahinna kalkuleerimisel. Enne loomakasvatuse muutuvkulude kalkuleerimist tuleb seega esmalt määrata loomade söödavajadus,
keskkonnatingimustega parema kohanemise suunas. Kunstliku valiku korral on otsuse langetajaks inimene. Loomade kunstlikule valikule peab alati eelnema nende aretusväärtuse (geneetilise väärtuse) määramine. Produktiivloomade valikul püstitatakse kõigepealt aretuseesmärk, kuhu tahetakse tulevikus jõuda. Selleks määratakse kindlaks valikutunnused, mille alusel loomi hinnatakse. Põllumajandusloomadelt tahetakse saada suuremat jõudlust (piimatoodang, lihatoodang, munatoodang, villatoodang jne.), paremat tervist, suuremat viljakust jne. Valikut mõjutavad loomade viljakus, populatsioonimaht, kasutusiga, valikutunnuste arv, populatsioonimaht ning populatsiooni avatus (kas aretuses kasutatakse ka teisi tõuge). Sihipärase ehk suunava valiku tulemusena suureneb soovitud geenide sagedus populatsioonis, mistõttu järglaspõlvkonna genotüübiväärtus (aretusväärtus) on parem kui vanempõlvkonnal.
Teine energia kasutamise viis on kasvamine ja sigimine, mida kokku nimetatakse produktsiooniks. Seda osa (protsenti) omastatud energiast, mis organism investeerib kasvüks ja sigimiseks kutsutakse kasvu e. produktsiooni efektiivsuseks. Eriti oluline on see pärameeter karjakasvatajatele. Näiteks on noore sea kasvu efektiivsus on kuni 20%, mis on väga suur number ja tähendab, et siga on väga kasulik bioreaktor liha tootmiseks rokast. Suurim on lihatoodang kui sead liiguvad vähe ja on soojas. Seetõttu kasvatatakse sigu sageli köetavates lautades ja hoitakse pea täielikus pimeduses (sead liiguvad pimedas vähe). Iga liigi puhul on kasvu efektiivsus suurim, mida väiksem ta on võrreldes täiskasvanuga ehk mida vanem on isend, seda väiksem osa omastatud toidust läheb kasvamiseks. Primaarproduktsioon maismaaökosüsteemides Taimed seovad fotosünteesil süsihappegaasi ja valmistavad sellest orgaanilisi aineid, millest ehitavad ennast üles
Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine j ahobuste rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt põllupind ja saagikus vähenes. Vähenes oluliselt ka kariloomade arv. Saksa okupatsiooni ajal need probleemid süvenesid. Vabadussõja puhkemisel valitses kõige tõsisem kriis toitlustuse alal. Nt teraviljatoodang jäi vajadusele alla kolmandiku, lihatoodang poole võrra vajalikust. Linnades kehtestati kaardisüsteemid, anti normide kaupa süüa. Keelati ka teatud toiduainete väljavedu, jm piirangud, nt vorsti ja juustu valmistamine keelati. Olukord stabiliseerus veebruaris, mil tulid tervaviljalaevad Inglismaalt. Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud. Pärast sakslaste lahkumist võtsid nad endaga kaasa ka riigikassa
annaabi.ee 
