intima paksenemine. Veeniseina vastupanu langeb ja moodustuvad väljasopistused e. vaariksid. Kujuneb välja veeniklappide puudulikkus, mille korral veri voolab süvaveenidest anastomooside kaudu pindmistesse veenidesse ja tekitab pindmiste veenide ületäitumise (venoosse staas), veeniseina ülevenitus ja struktuurelementide katkemine. Haigust iseloomustab veeniseina nõrkus, elastsete kiudude vähesus veeniseinas, lihaskihi atroofia, innervatsioonihäire ning veenide laienemine. Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse, venoossest staasist naha pigmentatsioon. 5. Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi
Raseduse esimesel poolel võib tupest tulla veidi verist eritist, mille põhjuseks võib olla munaraku pesastumine emakas. Mõnedel naistel tekib oletatavatel menstruatsiooni päevadel vähene verine eritis. Aga veritsus võib olla ka märk raseduse iseeneslikust katkemisest, seepärast tuleks veritsuse puhul alati arsti juurde minna. Emakas: enne rasedust kaalub emakas ~50 g, raseduse lõpuks ulatub emaka kaal aga ~1 kg-ni. See on tingitud emaka lihaskihi kasvust ja suurenenud verevarustusest. Raseduse algul kasvab emakas aeglaselt. Raseduse lõpu poole kasv kiireneb, sest ka laps kasvab kiiremini. 12.rasedusnädalal on emakas mehe rusika suurune ja täidab väikese vaagna. Edaspidi väljub emakas väikesest vaagnast ja sa võid ise tunda emakapõhja häbemeluust ülevalpool. Treeningu kasulikkus HAPNIK Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes.
oesophagus - torujas kanal ebakorrapärase valendikuga, ühendab neelu maoga. - seinas 3 kesta: limas-, lihas- ja adventitsiaalkest. Vaba välispinnaga kohtades on välimine kest serooskest. Limaskest - tunica mucosa Tähekujulist valendikku katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (veisel ja hobusel epiteeli pindmised kihid sarvestunud). Järgneb limaskesta päriskiht (proopria) – sidekoeline, sisaldab lümfoidkudet. Proopria moodustab arvukaid papille, mis tungivad epiteeli. Limaskesta lihaskihi mood. silelihasrakkude kimbud ja neid ümbritsev elastsete kiudude võrgustik. Oluline kiht söögi liikumisel mööda söögitoru ning kaitseb söögitoru meh. vigastuste eest. Kiht pakseneb mao suunas. Kiht on pidev mäletsejalistel, hobusel ja kassil, seal ja koeral mitte. Limaskesta ja lihaskesta seob omavahel submukooskiht. Submukooskihi moodustab kiudsidekude. Submukooskiht sisaldab veresooni ja söögitoru pärisnäärmeid. Seal ja koeral on söögitoru
lämmastikühendeiks vabaneb energia koosneb silelihaskoest - jääkainete väljutamine organismist - submooskiht tela submucosa Seedimise käik kohevast sidekoest - Suuõõs toidu peenendamine ja segamine libeda ning süsivesikuid võimaldab lihaskihi kontraktsiooni puhul limaskesta iseseisvat lokaalset lagundama süljega liikumist (kurdude moodustamine) ja nihkumist lihaskesta suhtes - Neelamine toit viiakse suuõõnest neeldu, neelust söögitorru ja sealt makku puudub kõvasuulaes ja igemetes, tihenenud keele- ja neelupiirkonnas
Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru. Kõrvetised tekivad peale söömist, pikali või kummargil asendis. Kui esineb harva, võib kasutada raviks soodat. Ennetamiseks süüa korraga vähem ja toit hästi läbi närida, kohvi tühja kõhuga mitte juua, pärast söömist mitte kohe pikali visata. Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaskihi. Sel puhul on mao limaskesta kaitsevõime langenud ja kahjustavate tegurite (maohape, mõned ravimid – aspiriin jm) toime ülekaalus. kohe peale söömist tekib valu ülakõhus ja see vaibub kõhu tühjenedes. Valu võib kiirguda ristluu piirkonda ja rindkeresse. Hepatiidi puhul eristatakse A, B ja C hepatiiti. Jaotub ägedaks ja krooniliseks. Ägeda hepatiidi puhul on sümptomiteks väsimus, isutus, ebamäärane kõhuvaevus, naha kollasus, ka palavik,
kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs Toidu peenestamine, segamine süljega, algab süsivesikute lõhustumine amülaasiga Hambad (piimahambaid - 20, jäävhambaid - 32): -kroon, -kael ja -juur Suulagi: kõva ja pehme suulagi (kurgunibu) Keel: koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest. Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu
Kehalise pingutuse ajal rinnas äkki tekkiv tugev valu on kõige sagedamini stenokardia ehk rinnaangiini tunnus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve ehk koronaartõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Esineb ka nn. ebatüüpilist rinnaangiini, mille korral valud ei ole seotud kehalise koormusega ja esinevad peamiselt öösiti. Neid kaebavad sageli nooremaealised ja valu põhjustavad pärgarterite lihaskihi kokkutõmbed. Sellistel haigetel on suur infarktioht. Stenokardia tunnused: Äkki tekkinud ängistav, pigistav või põletav valu rinnaku taga. Valu võib kiirguda vasakusse õlga ja kätte (harvem paremasse), vahel ka abaluude piirkonda või ülakõhtu; raskematel juhtudel ka selga, kaela ja kõri piirkonda. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu püsib mõnest minutist 20 minutini.
71. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid Ehitus: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele (aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea) Klass madutähed (Ophiuroidea) Klass ketastähed (Concentricycloidea) Klass merisiilikud (Echinoidea) Klass meripurad (Holothuroidea) 72. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid
Vaba välispinnaga (kõhuosas) kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest Limaskest Söögitoru tähekujulist valendikku katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (bo ja eq sarvestunud) Epiteelile järgneb kiudsidekoeline limaskesta päriskiht e proopria, mis sisaldab diffuusset lümfoidkudet, lümfisõlmekesi Proopria moodustab arvukaid papille, millised tungivad epiteeli Limaskesta õhukese lihaskihi moodustavad silelihasrakkude kimbud ja neid ümbritsev elastsete kiudude võrgustik Limaskesta lihaskiht on oluline söögi liikumisel mööda söögitoru ning täidab kaitsefunktsiooni, kaitstes söögitoru mehaaniliste vigastuste eest, kiht pakseneb mao suunas Limaskesta ja lihaskesta seob omavahel submukooskiht Submukooskihi moodustab kiudsidekude, milline moodustab rida pikisuunalisi kurde
ehitusest. Vastavalt sellele eristatatkse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus-(e summutus) ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni vere kiires trantspordis täidavad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid, kuna nenede takistus on reguleeritav oma suhteliselt tugeva silelihaskihi tõttu. Arterioolid (diameeter kuni 100 nanomeetrit) peenete veresoontena on tugeva reguleeritava lihaskihi toonuse tõttu ventiilideks, mille abil muudetakseperifeerset takistust ja teatavatesse koealadesse suunatavat verevoolu. Kapillaaride takistus pole nii suur, kuigi nad on peenikesed, on nende pikkus vaid 0,5-1 mm. Vahetusfunktsiooniga seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning süsinikdioksiidi ja teiste ainevahetusjäkide äraandmiseks kudedelt verele
suunas. Soolemotoorika jaotataksesegavaks ja transportivaks. 17 Segamisliigutustel küümus seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. - toidumass liigub edasi tasapisi, see segatakse hoolega läbi. - Limaskesta lihaskihi motoorika reguleerib soole kurrulisust. - see mikrohattude liikumine toob küümusest pidevalt epiteelirakkude limaskestale uusi molekule. - pumpav liigutus, hattude aktiivne lühenemine ja passiivne pikenemine soodustavad samas hattude lümfisoonte ja veenide tühjenemist. Edasitometavatest liigutusteston olulisimad peristaltilised lained. - üsna aeglased, 1-2 sek sekundis, kulgedes mõne cm - toidu tulles makku ja soolde tugevnevad oluliselt
eristamisel. Hingamismehhaanika häired 1. Restriktiivsed - kopsude avardumisvõime on piiratud. Peamiselt hingamissüsteemi venitatavuse vähenemine. Fibroos, ehk kopsu paremhüümi armkoestumine põletiku tagajärjel 2. Obstruktiivsed - Õhku juhtivad hingamisteed on ahenenud, mistõttu suureneb voolutakistus. Peamiselt hinhamisteede takistuste suurenemine. Põhjusteks on turse (allergia), röga kogunemine (suitsetamine), bronhide lihaskihi spasmid (astma). Spirograafia on meetod, mis on laialt kasutusel hingamisteede ahenemise ehk obstruktsiooniga kulgevate haiguste diagnoosimisel. Obstruktiivsete ja restriktiivsete muutumiste korral on voolu-mahu lingu kuju erinev. Samuti mõjutavad muutused erinevalt FEV1/FVC väärtust. FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet y-teljel: verevool l/s x-teljel: maht l 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Gaasivahetus kopsudes
annaabi.ee 
