Nagu vanarahvas ütleb pole halba ilma heata, siis ka siin on mõned negatiivsed küljed. Sotsiaaldemokraatias näen mina ebavõrdsena seda, kui inimesed, kes saavad rohkem palka, peavad maksma rohkem makse, et ära toita õpitud abitusega inimesi. Haritud, intelligentsed inimesed peavad toetama rahaliselt algharidusega alkohoolikuid ja see pole minu arvates õiglane. Tegemist on väga äärmusliku näitega, aga kui seda ei oleks, siis ei pruugitaks mind mõista. Liberalismis on negatiivseks aspektiks see, et liiga kõrged maksud pärsivad ettevõtluse arengut, näiteks FIE maks, firmat luues on vaja palgata lisatöölisi ning maksud selleks on kõrged, ainus võimalus, kuidas ettevõte püsib konkurentsis on hoida palgamäär madal, see viib aga töötajate rahulolematuseni. Minu ettekujutus ideaalsest ühiskonnast on veel kujunemisprotsessis ja poliitilised ideoloogiad ning nende seos erakondadega pole veel kristallselge.
Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liberalismis kehtis põhimõte - igaüks saab vastavalt oma võimetele. Seega ei hoolinud tolleaegsed liberaalid eriti sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust. 20. sajandil tekkis ühiskondlike olude muutumise tõttu sotsiaalliberalism, mis vastupidiselt klassikalisele liberalismile pidas riiki oluliseks. Riik oli sotsiaalliberalistlikus vaates midagi võimaldav, mitte piirav vorm. Samuti muutus suhtumine neisse, kelle sotsiaalsed võimalused olid väikesed. Tekkis arusaam, et
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis
arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimule pääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid,
Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega. Riik peab pehmendama turukonkurentsi ja tagama igale inimesele väärika eluaseme. Tasuta haridus- ja meditsiiiniteenused. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Liberalism ja konservatism mõlemad pooldavad riigi vähest sekkumist majandusse, sotsiaaldemokraatia aga pooldab riigi suhteliselt suurt sekkumist majandusse. Liberalismis peab inimene ise hakkama saama, sotsiaaldemokraatias aga pakutakse võrdsust kõigile. Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 39
4)Antikommunism- tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust sallivust kommunistliku ideoloogia suhtes. 5)Moraal- on kõige aluseks, ilma selleta poleks ettekujutust, mis on hea, mis halb, mis õige, mis vale ja milline oleks õiglane ühiskond. 6)Töö- on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatism kuni teise maailmasõjani: Konservatiivide jaoks oli selle tekkest saadik olnud tähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikisikud nagu liberalismis. Seega olid nad pigem demokraatiavastaselt meelestatud, sest leidsid, et lihtinimesi ei tohiks niivõrd vastustusrikka asja kui võimu juurde lasta, kuna nad lähtuvad kitsastest omahuvidest ega pööra tähelepanu kogu ühiskonna jaoks olulistele asjadele. Seetõttu pooldasid nad valmistsensusi. Erinevalt liberalistidest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik
liberalism poliitiline doktriin, rünnates absolutismi ja feodaalide privileege, selle asemel, et toetada konstitutsioonilist ja hilisemalt esindavat valitsust. Hilisemal üheksateistkümnendal sajandil ilmus välja sotsiaalse liberalismi vorm, mis paistis kasulikum heaolu reformil ja majanduslikus sekkumises. See rõhutus muutis moodsa aja või niiöelda kahekümnenda sajandi liberalismi karakteristikut. Liberalismil on ka mitmeid laiendeid nagu individualism, mis on põhielement liberalismis ja see peegeldab uskumust individuaalse inimese tähtsusest sotsiaalsest grupist eraldatuna. Inimesi nähti ennekõike individuaalidena ja nad on võrdsed moraalsena ja omavad erinevaid ja ainulaadseid identiteete. Klassikaline liberalismi keskne teema on pühendumus ekstreemsele individuaalsele vormile. Inimesi nähti kui egoistlikke, ennast-otsivaid ja suuresti ise toime tulevaid olendeid. Klassikaline
· Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse · Hoidutakse kihistumisest · Tekkis Saksamaal · Eraldus sotsialismist · Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein Vasak ja parempoolsus · On üksteisele lähenenud
erinevad karakteristikud, kuid mitte vasakpoolsed Kagu- Euroopas ühiskondlik konflikt riigisisene; Ida- ja Kesk-Euroopas eksistentsiaalne oht tunnetatud o Kesksed mõisted: - traditsioon/muutused - poliitilised traditsioonid on olulised; muutumine pole väärtus, see peab olema argumenteeritud; Nagu Hiinas- muutused peavad toimuma õigel ajal - inimolemuse ebatäiuslikkus -- indiviidi võimekus liberalismis; konservatism kahtleb selles (Platoni järgi inimesed, kes tahavad, et neid valitsetakse) - orgaaniline ühiskond -- ühtedel on kohustus targalt valitseda, teistel kohustus nõustuda; Konservatismis probleem, kui valitsemine pole olnud tark - võim -- tarkus eemaldatakse indiviidilt, see delegeeritakse võimule; vastutustundlikkuse element - omand -- liberalismis radikaalselt privaatne, indiviidiga seotud; konservatiivis seotud
Liberalism vs sotsialism Obama ei ole väga liberaalne turg võib ülekuumeneda kui valitsus ei hoia turul silma peal. 21 *Rahva tervise hoidmine ja Ossinovski, liberaal ei nõustuks sellega ehk las inimene joob end surnuks kui tahab TsÜS § 86 ei ole liberaalne, ntks SMS laen *Esimene laine: Margaret Thatcheri (nõunik Friedman ja Hayek) ja Ronald Reagani aeg (nõunik Friedman), teine laine: Bill Clintoni ja Tony Blairi aeg. *Mis on neod liberalismis? Sageli peetakse Friedmani ja Hayekit ka lihtsalt liberaalideks. Klassikalise liberalismi ja neoliberalismi vahele jäi aga Ameerika suur depressioon, mis usku liberalismis vähendas. Thatcher, reagan. Neoliberalism on liberalismi uus tulek, milles taaselustati vanad ideed, aga esitleti ka uusi. Neoliberalismi konseptsioon koosneb ideoloogiast, valitsemisvormist ja poliitikapaketist. *Konservatiivsed väärtused suurem riigi sekkumine, dotasioonid või muu Graubergi raamat Antiik 11-28
Liberalism Saab alguse 18. saj viimasel veerandil Suurbritannias. Esialgu majanduslibe- ralismi läbi. Liberalismi tuntumad ideoloogid olid Adam Smith, kelle arvates ei peaks riik majandusellu sekkuma iseregulatsioon on parim vahend. Lisaks maj liberalismile oli mõjukad veel pol ja ühisk liberalism, mis on pol reformidele aluse pannud. Liberalism on moodsa kapitalismi ja ühiskonnaideoloogia alusepanija. Liberalismi musternäidiseks kujuneb Suurbritannia. Pol liberalismis nõutakse eelkõige põhiseaduslikke õigusi, nõuti rahva esinduskogu ning laiendataks hääleõiguslike meeste ringi. Inglismaal kujuneb viigide partei liberaalseks parteiks. Põhimõtteks on, et igasuguse progressi aluseks on indiviidide potsentsiaali vabakasutus ja tõkete ära kaotamine. Seda pooldab eelkõige Lääne-Euroopa tõusev kodanlus. Hakkab kaduma seisuslik ühiskond. Tulemuseks on klassiühiskond. Päritolust olulisemaks muutub varandus. Natsionalism 19
õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. 12. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest.Esimesed feministlikud mõtlejad, nagu nt.Mary Wollstonecraft (1759-1797), tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali
ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks esmatähtis ühiskond, mitte üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka
peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. 19. sajandi algusest II maailmasõjani oli konservatism üldiselt meelestatud demokraatia vastaselt, sest leidis, et lihtinimesi ei tohi niivõrd vastutusrikka asja kui võimu juurde lasta. Seetõttu pooldasid nad valimistsensusi, et vältida populistide võimulepääsu. Konservatiivide jaoks ongi esmatähtis ühiskond, mitte niivõrd üksikindiviid nagu liberalismis. Erinevalt viimasest leiavad konservatiivid, et inimloomus on oma olemuselt suhteliselt halb ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid,
annaabi.ee 
