2) abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks; 3) teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest; 4) teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust; 5) juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §1 lg6) 6. Nõuded, mis peavad olema täidetud iseliikuval töövahendil. Iseliikuval töövahendil peab olema: 1) tahtmatut käivitamist välistav käivitusseadis; 2) sobivad ohutusseadised, mis vähendavad kahe või enama samaaegselt rööbasteel liikuva töövahendi võimaliku kokkupõrke tagajärgi; 3) pidurdus- ja seiskamisseadis, peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga,
Lisa 4 seal tuleb deklareerida erisoodustused. Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris all on üks rida ka MTÜ-de tarbeks (nimekirja kantud MTÜ-de poolt tehtud annetused, teatud juhtudel, TuMS §49 lg6). Lisa 6 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed. Siia lähevad näiteks maksuametile makstud intressid ja need kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2
• müügilepingu rikkumine müüja poolt ◦ müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustutst ◦ müüja ei anna ostjale üle omandit • müüja vastutus (§103) Ostja ÕKV müüja vastu: §101 lg1 • Ostja kohustuste täitmisest keeldumise õigu §111 • täitmisnõue §108 lg2 • kahju hüvitamise nõue §115 (varaline, mittevaraline • lepingust taganemine §116, tarbijalemüügi puhul ka §209 lg6 Lepingust taganemine: vajalik olulise rikkumise olemasolu (täiendav tähtaeg antud) Kontrollides müüjapoolse nõuetekohase täitmist: • kas müüdud asi vastab lepingutingimustele? • Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest? • Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada? Ostja ÕKV eeldused lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral: • müügilepingu rikkumine müüja poolt
· Kuidas vaidlus lahendada? Kui pole lepitud kokku rahalises ületunnitöö tasustamises, siis ei kohustu tööandja seda tegema. Töövõtja peaks pakkumise vastu võtma, sest see on parem kui seadus ette näeb. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. (TLS §44 lg6,7) Ülesanne 127 Äriühingu müügiklient pidi sageli sõidus olema ning jõudis tihti tagasi alles hilisõhtul. Töölepingu kohaselt võis ta tööaega kasutada oma äranägemise järgi. · Kas sellele töötajale on võimalik arvestada ületunnitööd? Jah, kui ta tegi summeeritud tööaja järgi rohkem tööd, kui oli töölepinguga ette nähtud. Ülesanne 128 Äriühingu pearaamatupidaja korraldusel oli palgaarvestaja töötanud kolm tundi üle oma tavalise tööaja
Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2. Muutmise viisid: • Rahvahääletus- (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60% häälteenamus (61 liiget), referendum toimub kõige varem 3 kuu pärast • Riigikogu 2 järjestikust koosseisu- (§165) vajalik riigikogu kooseisu enamus esimesel lugemisel (51 häält) ja teisel lugemisel 61 häälteenamus • Kiireloomulisena- (§166+ PSRS §3 lg6) 4 korda rohkem kui vastuhääli, PS muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (68) Põhiseaduse areng 1. 25.02.2003- Kiireloomuline muutmine §156 lg1, jõustus 17.10.2005 2. 14.09.2003- Rahvahääletusel muudeti PSTS 3. 20.02.2007/12.04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“ 4. 06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8 Põhiseaduse tõlgendamine Tõlgendamise mõiste 1
2.Muutmise viisid: 1) rahvahääletusel §163 lg 1 p1, §164 RKK 3/5 (61), §105 lg 2 rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häältenamusega. §162 I ja XV ptk saab muuta ainult rahvahääletusega. 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt §163 lg1 p2, §165 RKK koosseisu enamuse toetus (51) + valimised + RKK 3/5 (61), muutmatul kujul. 3) RK poolt kiireloomulisenav §163 lg1 p3, §166 RK 4/5 hääletajatest !!! PSRS §3 lg6 poolt 4 korda rohkem kui vastu; RKK 2/3 (68) Eestis on rakendatud kõiki neist muutmise viisidest. Kiireloomulist kasutati nt 2003aastal enne valimisi, muudeti §156, 2003. a 25. veebruaril võeti vastu, 2005. a jõustus. See näitab, et kiireloomuline ei ole väga tõsiseltvõetav sõna. 3.Jõustumine §167- PS muudatus jõustub mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist, seaduse väljakuulutamise päeva ei arvestata, tähtaeg hakkab kulgema järgmisest päevast. 4
4. Uus kandidaatide ülesseadmine. 5. II hääletusvoor §79 lg4 l 4. 6. III hääletusvoor samal päeval §79 lg4 l 6. 7. Valimiskogu §79 lg4 l 7. V valimiskogu §79 lg5 Riigikogu liikmed (101) + KOV volikogu esindajad. VPVS §22 lg2 esindajad valitakse valla või linna inimeste arvust: kuni 10000-1 (üks esindaja); 10001-50000-2; 50001-100000-4; üle 100000-10. VI Valimismenetlus valimiskogus 1. Riigikogu esitab 2 enim hääli saanud kandidaati §79 lg6 l 1 2. Uus ülesseadmine §79 lg6 l 2 3. I hääletusvoor §79 lg7 l 1: hääletamisest osavõtnute enamus, kui enamust ei saa, siis: 4. II hääletusvoor §79 lg7 l 2 (osavõtja: sedeli välja võtnud vs sedeli valimiskasti lasknud). Kui mõlemad saavad, võrdselt hääli, siis VPVS §26 lg3, läheb kõik erakorralisena uuele ringile. Kui õigeaegselt ei jõuta, kas jääb vana president ametisse?? §82 lg2 p4 alusel
Kohustus on rahaline Kohustus on muutunud sissenõutavaks vabastatuvuse puudumine (§105) viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise viivist arvestatakse ajast, mis võlausaldaja teatas võlgnikule nõudest (§82) Vastuväited viivisele ei ole lubatud asja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (§113 lg4) ...asja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuste täitmisest intressilt viivise nõudmise keeld (§113 lg6) seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele õigus nõuda vähendamist §113 lg8 + §162 Erinormid :VÕS §415 lg1, TsÜS §86, keeld nõuda leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel Viivise vähendamist tuleb nõuda esimeses astmes, kohtul on õigus viivist vähendada ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel +§114 Nõude esitamise eeldused: kehtiv võlasuhe kohustust on rikutud
tegemises juriidilise isiku tahte elluviijaks on tema juhatus või seda asnedav organ (ühtlasi seaduslik esindaja) eraõigusliku ji organiteks on üldkoosolek ja juhatus 1) Üldkoosolek – pädev JI eksistentsi ja tegevuse seisukohalt olulisimate küsimuste otsustamine; pädevuse piires tehtud otsused on juhtorganitele kohustuslikud 2) Juhtorganid PS! pädevuse üleandmise keeld TsÜS §31 lg3 ja lg6 Kõrgeima organi liikmete üldine kohustus omavahelists suhetes hea usu põhimõtte järgimise kohustus (TsÜS §32): a) informatsiooni andmise kohustus b) kohustus liikmeid võrdselt kohelda c) hääleõiguse piirangud (TsÜS §38 lg1) d) kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega JUHTORGANI LIIKME AMETISUHE JURIIDILISE ISIKUGA: Nõuded juhtorgani liikmele: teovõimeline füüsiline isik. Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe
2. Muudatuse viisid (PS §163) a.i.1.a.i.a. Rahvahääletus (§163 lg1 p1; §164)- 3/5 riigikogu koosseisust (61) + rahvahääletus a.i.1.a.i.b. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (§163 lg1 p2; §165) (vähemalt 51 inimest) a.i.1.a.i.c. Riigikogu poolt kiireloomulisena (§163 lg1 p3; §166) (4/5 + Riigikogu koosseis) Puudu on sõna koosseis §166 silmas pole peetud koosseisu, vaid neljaviiendikulist häälteenamust. PSRS §3 lg6 poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu. Mitte 81 häält! Kooseisu 2/3 on 68 PSRS §3 lg6 poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu. 3. Jõustumine (PS §167) Kuudes arvutatava tähtaja puhul (TSÜS §135) 4. III akt ehk Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Järgiti formaalselt korda, kuid ei muudetud seda selgelt. Seda ei saa pidada heaks praktikaks, kuid seda saab õigustada ELi astumise erakordsusega. 5. PS tuum
valis üksnes 2 uut liiget. Aktsiaselts esitas kandeavalduse 3 juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja 2 uue liikme registrisse kandmiseks. Millise otsuse saab teha registripidaja? Tavaliselt märgitakse 2-5 liiget või 3-10 liiget; siin pandi aga puusse ja pandi kirja täpne arv, mida ei suudetud täita. Seega on viimane otsus põhikirjaga vastuolus - kas tehakse keelduv otsus või midagi muud? p59 lg6 - annab tähtaja vastavusse viimiseks (6 kuud), kui äriühing ei määra, siis registripidaja võib algatada sundlõpetamise. Üks võimalus viimase olukorra vältimiseks on põhikirja muutmine (a la 1-3 liiget). 15. Aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestati nõue, et juhatuse liikmeks ei või olla isik, kes ei ole aktsionär. Vaatamata nimetatud piirangule valis nõukogu juhatuse liikmeks isiku, kellele ei kuulunud nimetatud aktsiaseltsi aktsiaid
ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud. RKO 3-2-1-55-00 v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5. §74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte. Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud. PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu tehtud. Kaasus nr 20 M ja F abiellusid. Telekas, mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele omandikaitse või valdusekaitse läbi. Kas E on saanud omanikuks? §17, 14, 15 Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et pulmakink on üldiselt mõeldud ühisvara hulka kuuluvana, on meie ühiskonna käibearusaamu ja ilmselt on sellele
eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? VUTT: kas kohtunikuabil on õigus (pädevus) tegelda probleemiga, kas mingid toimingud on seaduslikud või ebaseaduslikud? o ÄS § 33 lg 5: registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega ja lg6 ütleb mida ta teha ei tohi ja seega on registripidaja lähenemine vale!ta peaks vaatama vaid kas dokumedid on formaalselst korrektsed- mida ga atuleb kapitaliväh juures silmas pidada?->198vt allpoole o registrimenetlus on dokumendimenetlus kas registripidajal on õigus sekkuda millessegi, mis ulatub kaugemale talle esitatud dokumentidest?
eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? VUTT: kas kohtunikuabil on õigus (pädevus) tegelda probleemiga, kas mingid toimingud on seaduslikud või ebaseaduslikud? o ÄS § 33 lg 5: registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega ja lg6 ütleb mida ta teha ei tohi ja seega on registripidaja lähenemine vale!ta peaks vaatama vaid kas dokumedid on formaalselst korrektsed- mida ga atuleb kapitaliväh juures silmas pidada?->198vt allpoole o registrimenetlus on dokumendimenetlus kas registripidajal on õigus sekkuda millessegi, mis ulatub kaugemale talle esitatud dokumentidest?
rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg · Keeruline seadusandja on tegelikkusest välja valinud kaks või enam elulist asjaolu, õiguslik tagajärg saabub nende mõlema esinemisel. Ja/ning · Alternatiivne kaks või enam, õigusliku tagajärje saamiseks piisab juba ühe esinemisest. Või 2. Dispositsioon · Lihtne · Keeruline
annaabi.ee 
