20. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumised, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abl. 21. Faas see nurk millest võnkumise võrandis võetakse siinus. 22. Ring ehk nurksagedus võnkesagetusega määratud suurus =2f 23. Laine front piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. 24. Ristlaine toimub võnkumine levimissihiga risti. 25. Pikkilaine toimub liikumine piki levimissihti. 26.Laine pikkus piki levimissihti mõõdetud lähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 27.Lainete interfrents mittme laine liitumist üheks resultantseks. 28. Lainete difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha. 29.Huygensi prinsiip -
10. Harmooniline võnkumine kõik samasugused võnkumise, mida saab kirjeldada siinuse abil. x=xo*sin*w*t. 11. Mida nim. laineks ? Millal tekib ? 11. Laine võnkumiste edasikandumine ruumis. Tekib ümbritseva häirimisel. *12. Mida nim. lainefrondiks ? 12. Lainefront piir, kuhu on veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud. *13. Mille poolest erinevad ristlained ja pikilained ? 13. ristlaine võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilained - võnkumine toimub piki levimissihti. 14. Milliste füüsikaliste suurustega lainet iseloomustatakse ? 14. võnkeamplituud, periood, sagedus, lainepikkus, levimiskiirus. *15. Mis on lainepikkus, joonis, tähis, ühik ? 15. Lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. joonis on boobs. lambda meeter. 16. Kuida arvutame laine levimise kiirust ? selgita. 16. v= lambda/T = lambda*f sest ühele lainepikkusele vastab üks täisvõnge. *17
89) võnkumine: · periood ajavahemik, mille jooksul sündmus kordub, tähis T, ühik 1s. (lk.90) · sagedus ajaühikus korduvate sündmuste arv, tähis f, ühik herts (Hz) (lk.90) · hälve keha kaugus tasakaaluasendist, tähis x (lk.97) · amplituud maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist, tähis x0 (lk.97) laine: · ristlaine võnkumine toimub levimissihiga risti. (lk.103) · pikilaine võnkumine toimub piki levimissihti. (lk.103) · laine levimiskiiruse ja lainepikkuse (tähis lambda ) seos Lainepikkus võrdub laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. OSKUSED: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta. v joonkiirus nurkkiirus r raadius T periood an kesktõmbekiirendus f sagedus
kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne hälve). 11. RESONANS omavõnkesagedus ja välisvõnkesagedus ühtivad, amplituud suureneb. (kiik) 12. HARMOONILINE VÕNKUMINE võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 13. LAINED võnkumise edasikandumine ruumis. 14. RISTLAINE võnkumine toimub levimissihiga risti. (meri) 15. PIKILAINE - võnkumine toimub piki levimissihti. (heli) 16. INTERFERENS lainete liitumine. 17. DIFRAKTSIOON paindumine tõkke taha. (laev, vaal, kai)
kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas laine periood 1) aeg mille jooksul lainepunkt teeb täispöörde 2) aeg millega laine front läbib ühe laine pikkuse laine sagedus-lainepunkti võngete arv ajaühikus Laine pikkus-pikki levimissihti mõõdetud vähim vahe kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus-laine frondi edasilevimise kiirus lainete interferents-kahe või enama laine liikumist üheks resultantlaineks maksimumi tingimus-maksimum tekib kahe laine liitumisel, tekib kui kokku saavad laine harjad. miinimumi tingimus-miinimum tekib siis kui lained võnguvad vastas taktis. lainete defraktsioonik - lainete paindumist tõkete taha.
asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja jooksul. w=f/t w - nurkkiirus | f - prdenurk.| t -. aeg joonekiirus - on ringiliikumisel lbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. V=l/t | v- joonkiirus|l-teepikkus|t-aeg radiaan - on selline kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on vrdne selle ringjoone raadiusega.
Tähis.x0 , ühik:m. Resorants- Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedus. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsust.N: bussis . Kui hirmsasti ,,miski" plärisema hakkab,Siis ongi tegemist resonantsiga. Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Lainefront-Piiri , kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti mõõdetud vähim kaugus , kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.Tähis: lambda. Interferents-Mitmete lainete liikumine.Difraktsioon-Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. N:Ekraani taga , levivad lained. Huygensi printsiip-seisneb järgmises: kk. iga punkt , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve Resonants - võnkeamplituudi järsune kasvamine Laine - võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront - veepinna häirituse esimene laine Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti Pikialine - võnkumine toimub piki levimissihti Inferents - mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha Makroparameetrid - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse Mikroparameetrid - seotud molekilide ja nende liikumisega Ideaalse gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid b) molekulide põrked anuma seintega on elastsed c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju 2 rad = 360° 1 rad = 180° a - kiirendus m/s2
osuti. · Sund võnkumine toimub perioodiliselt mõjuvate välismõjude toimel. Nt: kojamehed, õmblusmasina nõel, paljud muud asjad. 5) Pendli võnkumise võrrand. Äärmine asend. Tasakaalu asend. Vastavad graafikud. 6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida. · Selliseid laineid, kus võnkumine toimub levimissihiga risti, nimetatakse ristilaineteks. Nt: merelained · Laineid, kus võnkumine toimub piki levimissihti, nimetatakse pikilaineteks. Nt: heli 7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud. · Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma) · Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid.
Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19
Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik) Lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha Elementaarlaine väikseim võimalik laine Huygens printsiip keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ka uue elementaarlaine allikaks 2. Defineeri radiaan Üks radiaan on nurk, mis saadakse raadiuse pikkusega kaare otspunktide ühendumisel ringjoone keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus
Sageduse mõõtühikuks 1 Hz = 1 s-1 Laineperiood- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis : T Levimiskiirus-näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Tähis : v 7. Lainete liigid (üldised) a) Ristlained-lained, kus võnkumine toimub levimissuunaga risti. b) Pikilained-lained, kus toimub võnkumine piki lainete levimissihti. c) Pinnalained-lained, mis levivad mööda millegi pinda, siis on lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
ak=v2/r ak=2r Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist M=F*l Välise jõumomendi puudumisel, suletud süsteemis, on impulsimoment jääv . Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Lainefront on piir, kuhu esimene laine ulatub. Elastsed on keskkonnad, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti nimetatakse ristkaineteks. Kui võnkumine levib piki levimissihti on tegu pikilainetega. Lainepikkus v=/T Lainete ühinemist nimetatakse interferentsiks. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse lainete difraktsiooniks. Huygensi printsiip: Keskkonna iga kunkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikas.
Kui mingi osake hakkab keskkonnas võnkuma, siis kandub see võnkumine osakestelt osakesele ja peagi võnguvad kõik osakesed. 3. hälve (x) (osakese) kaugus tasakaaluasendist amplituud (Xm) (osakese) maksimaalne hälve võnkeperiood (T) ajavahemik, mille jooksul sooritatakse (laineosakeste poolt) üks täisvõnge võnkesagedus (f) (laineosakese) poolt ajavahemikus sooritatavate täisvõngete arv lainepikkus (lambda) piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus (v) ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkus 4. Elektromagnetlaine kujutab endast harmoonilise võnkumise seaduse järgi muutuvat elektri- ja magnetvälja kombinatsiooni, kus võnked toimuvad samas faasis. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 5. Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. 6
Harmooniline võnkumine- Võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Resonants- Võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Laine- Võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. Ristlaine- Laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. Pikilaine- Laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Lainepikkus- Vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel. Laine levimise kiirus- Sõltub keskkonna elastsusomadustest.(normaaltingimusel 300 m/s) Interferents- Lainete liitumine üheks resultantlaineks. Tingimuseks lainepikkuste võrdsus. Difraktsioon- Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest. Lainete paindumine tõkete taha. N1 Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
välisjõu sageduse ühtimisel süsteemi oma võnkesagedusega Faas- nurk fii, millest võnkumise võrrandis siinus võetakse Laine- võnkumise edasikandumine ruumis. (toimub energia, ei toimu keskkonna edasikandumist) Lainepikkus- vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel Lainefront- piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ristlaine- laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti (tahked kehad, vedelike pinnal) Pikilaine- laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti (kõigis keskkondades) Interferents- lainete liikumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotusamplituudi järgi Difraktsioon- lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest FÜÜSIKA SOOJUSÕPETUS 1.peatükk Browni liikumine- nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed, näiteks õietolm, saavad veemolekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises Difusioon- ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele
Tuleb arvestada võimalikke perioodilisi välismõjusid. 27. Mehaanilised lained võnkumiste edasikandumised keskkonnas. Tekkimise põhjused: Laine tekkimiseks tuleb üks keskkonna punkt panna võnkuma. See tõmbab kaasa ka järgmise osakese, sest osakeste vahel mõjub tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem inertsi tõttu. 28. Pikilained lained, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Näide: heli levimine. 29. Ristilained lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. Näide: merelained. 30. Lainepikkus teepikkus, mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul. Ühik: m 31. Lainete interferents tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb
Tuleb arvestada võimalikke perioodilisi välismõjusid. 27. Mehaanilised lained – võnkumiste edasikandumised keskkonnas. Tekkimise põhjused: Laine tekkimiseks tuleb üks keskkonna punkt panna võnkuma. See tõmbab kaasa ka järgmise osakese, sest osakeste vahel mõjub tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem inertsi tõttu. 28. Pikilained – lained, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Näide: heli levimine. 29. Ristilained – lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. Näide: merelained. 30. Lainepikkus – teepikkus, mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul. Ühik: m 31. Lainete interferents – tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb
6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist. 7. Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel. Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli). Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P harmoonilise võnkumise võrrandiks (X= 0 sin( 0 t+ 0 )). Lainepikkus λ on vähim kaugus kahe sama faasis võnkuva faasipunkti vahel. Laineperiood T on aeg,
kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti. joonkiirus Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe. periood Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg. sagedus Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv. hälve Keha kaugus tasakaalu asendist. amplituud Maksimaalne keha kaugus tasakaalu asendist. ristlaine - laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilaine laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Soojusõpetus ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. omadused : a) molekulid on punktmassid. b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. ( molekulide kiirus ei muutu) c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju. molekul molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid)
pöördenu rad Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt keha ja trajektoori rk kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus rad/s Pöördenurga sooritamiseks kuluv ajavahemik joonkiirus v m/s Teepikkuse ja liikumise aja suhe periood T s Ajavahemik täisringi läbimiseks sagedus f Hz Ajavahemikus tehtav täisringide arv kesktõmb a m/s2 Suunamuutusest tingitud kiirendus ekiirendu k s lainepikku m Piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis s võnkuva punkti vahel Laine v m/s Iseloomustab võnkumiste edasikandumist. Vahemaa, mille laine kiirus/levi läbib 1 sekundis. miskiirus 11. Valemid =l/r Pöördenurk =/t=2f Nurkkiirus f=/2=1/T=N/t Sagedus T= 2/=1/f=t/N Periood 2 2
vähe). Elastus, Piki- ja ristlaine Elastsuslaine Tekib keskkonnas juhul, kui mõne osakese kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Ja see tasakaalust nihutamine tekitab elastsusjõu tüüpi jõudu, mis sunnib paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse ja nihutab paigalt naaberosakese. Ristlaine - laine, kus võnkimine toimub levimissihiga risti. /nt merelained, valgus Pikilaine - võnkumine toimub piki levimissihti. /nt laual lebav vedru, mida ühest otsast tõugatakse või heli lained. Lainepikkus ja laine levimiskiirus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis v võnkuva punkti vahel. Igas punktis on laine ühel kaugusel. = f Laine levimiskiirus - laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul
ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi v = v = f T Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) lainefrondi edasi levimise kiirus. Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad.(amplituud suureneb või väheneb). Interferentsi korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi.
ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood – laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( )– piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) – lainefrondi edasi levimise kiirus. v v f T Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents – mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad
Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. Laine levimiskiirus(v) lainefrondi edasi levimise kiirus. v v f T Lainetega seotud nähtused 1. Lainete interferents mitme laine liitumine üheks resultant laineks. Avaldub selles, et mõnes punktis lained võimendavad teineteist, teises aga nõrgendavad.(amplituud suureneb või väheneb)
annaabi.ee 
