Nii nagu alkohoolikud ja narkomaanid, nõnda tahavad ka mõned inimesed süüa seda rohkem, mida rohkem söövad. Kui ülesöömine on sõltuvus, siis saab seda ka ravida ehk medikamentidega, mis aju hävitussüsteemi alla suruvad. Et ülesöömine ei pruugi tähendada üksnes käitumishäiret või tahtepuudust, hakkasid vihjama 1980. aastate lõpus tehtud eksperimendid ülekaalulisuseks kalduva hiireliiniga. Nagu inimesed, nõnda eritavad ka hiired pärast söömist leptiini, et näljatunnet alla suruda. Ülekaalulistel hiirtel oli leptiini vähevõitu ja nende isu oli piiritu. Ülekaalulisuse põhjustas geneetiline defekt, mis vähendas hiirte võimet leptiinile reageerida. Selgus, et isu ja kehakaalu reguleerivad ehk hormoonid. Kuid liiga lihtne on seletada ülekaalulisust ainult hormoonpuudulikkusega. Näiteks on ülekaaluliste inimeste veres isu vähendavate hormoonide leptiini ja insuliini tase hoopis ülemäära kõrge
Geneetilist alust rasvumisele hakati uurima, kuna uuringutest tuli välja, et rasvumine kaldub suguvõsas korduma. Uurides eraldi kasvanud identseid kaksikuid, on välja pakutud, et kehamassiindeksi geneetiline soodumus võib olla isegi 70%. Sellised leiud on viinud teadlased ideele, et geneetilised faktorid mõjutavad keharasva jaotumist, ainevahetuse aeglustumist, kaalu tõusu ja teevad osad inimesed rasvumisele vastuvõtlikumaks. Ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni, leptiini, sünteesi. Kuna geneetilise defektiga laborihiirtel leptiini ei tekkinud ja nad rasvusid kergesti, anti neile ümberkombineeritud leptiini ja see vähendas nende söögiisu, suurendas füüsilist tegevust ja alandas kehakaalu. Inimeste seas on aga enamikul rasvunud inimestel isegi kõrgem leptiinitase ja arvatakse, et nad on leptiini suhtes resitentsed. - Keskkonna mõju. Mõned teadlased väidavad, et geenide osa rasvumise tekkel on väike -
Signaalid toiduvarudest Hormoonid · Suhkru tase veres pärsib isu, suhkrutaseme · Hüpotalamus toodab toitumiskäitumist mõjutavaid langus suurendab isu peptiide: Neuropeptiid Y magusanälg · Aminohapped käituvad analoogiliselt Galaniin rasvase isu · Rasvarakud toodavad leptiini ("kõhn") GLP-1 (glucagon-like peptide) ja serotoniin täiskõhutunne palju rasva = palju leptiini = madal isu · Insuliin vähendab isu · Glukagon stimuleerib isu · "Clock" gene tsirkadiaalse rütmi geeni mutatsioon põhjustab toitumishäireid
näljatunne, mis ajab tihti veel rohkem sööma. Tihti toimub väljaspool kodu söömine ja käiakse seepärast rohkem kiirtoidurestoranides. Kui seda juhtub harva, pole asi üldse hull, aga kui asi muutub juba regulaarseks ja oledki seepärast harjunud n.ö paremat toitu sööma, siis ei ole enam päevane energia kogus enam kontrolli all, sest on raske hinnata söödud toiteväärtust. Unehäired. Uurimused on näidanud, et vähene unekogus öösiti peatab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist(hormoon, mis mõjutab inimeste söögiisu, annab vereringe kaudu ajule infot energiavarude kohta, talletab rasvkudesse ja eritub ning annab signaali, et söögiisu puudub) ja mõjutab ainevahetust. Suureneb ülekaalu oht. Geneetika võib mõjutada, kuid mitte nii palju nagu räägitakse, asi on pigem toitumisharjumustes. Stress võib panna isu rohkem suhkru-ja rasvarikaste toitainete peale. Stressihormoon kortisool põhjustab rasva kogunemist kõhu piirkonda ning suurendab rasvarakke
ADIPOOSSUS JA ANESTEESIA ADIPOOSSUS Adipoosus e. rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel kaloritarbimisel. Adipoosus pole haigus, vaid omandab haigusväärtuse temaga kaasneva heigestumiste ja suremuse kaudu. BMI (body mass index) üle 30 on patoloogiline ravsumine. Telje ümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 89cm viitab abdominaalsele rasvumisele. ADIPOOSSUSE PÕHJUSED Tekkepõhjused: · Geneetiline faktor leptiini (söögiisu vähendav hormoon) resistentsus · Ema toitumine enne rasedust ja raseduse ajal lapse ainevahetus ja hormoonid · Toitumine liigne ning kõrge kalorsusega toit · Elustiil füüsiline aktiivsus · Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression.
pataloogiaga on kõrgenenud arteriaalne vererõhk. On olemas seos ülekaalulisuse ja mitu haiguste vahel. ( .) Pärimisfaktorite roll ülekaalulisuse arengus tänapäeval on enesemõistetav. On teatud ülekaalulisuse perevormidest, millal pärimiskoefitsient on kuni 25%, mis räägib pärimisfaktorite suurest rollist selle haiguse arengus. Tänapäeval on teatud mitu ülekaalulisuse monogeenseid vorme, mis on tekitud leptiini mutatsioonidega. ( .) Paljud noorukid, kellel on liigne kehamass, säilivad seda ka täiskasvanud eas. See ülekaalulisus on tingitud neiroendokriinse süsteemi ümberehitamisega, mis on seotud sugulise küpsetamisega ja tihti moodustab n.ö. puberteetse perioodi hüpotalamilist sündromi ( ) ( .) Geenid-kandidaatid suurenevad liigse kehamassi riski lastel ainult ümbritsevate faktorite tingimustel (ka eksogeensed). Liigsöömine, liigne rasva ja süsivesikute tarbimine,
(diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid. Neid võib olla mitmeid ja rasvumine tekib nende koosmõjul. · geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa); · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!); · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on
Veenid tõmbuvad kokku, suunab rohkem verd aktiivsesse vereringesse. Loode saab verd nabaveeni kaudu. Suured lümfisooned liituvad paremaks lümfijuhaks ja rinna-lümfijuhaks, mis kogub lümfi üle keha. Seedimine Reguleerivad hüpotaalamuse tuumad keskajus (toitekeskus). Peamisteks regulaatoraineteks on insuliin ja leptiin, mis mõlemad vähendavad toitekäitumist. Insuliini toodetakse pankreases vastusena veresuhkru tõusule (peale sööki). Leptiini toodavad rasvarakud insuliini mõjul. Motoorseid funktsioone juhivad peamiselt piklikaju tuumad. AP levikut soodustavad lihasrakkude membraani depolariseerivad faktorid: seedetrakti seina (lihasrakkude) venitus, Ach, parasümp innervatsioon (Ach kaudu), gastrointestinaalsed hormoonid. Seda pidurdavad membraani hüperpolariseerivad faktorid: sümp innervatsioon, adrenaliin ja NA. Laias laastus kutsub ühe seedetrakti osa täitumine/ venitus esile talle järgneva sooleosa
kõhrkude 44.Millised alltoodud väited käivad valge, millised pruuni rasvkoe kohta? a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 45."Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres
* seedekanali täituvus – kui kõht ja 12sõrmik on toitu täis, mehhanotundlikud retseptorid seinas on aktiveeritud. Seina info kantakse uitnärvi kaudu küllastuskeskusele – annab signaali, et ära enam söö. * CCK – on küllastussignaal – seedimisel vabanenud CCK kogus epiteelirakkudest = allaneelatud toitainete kogus. Info tuleb enne, kui toit on seeditud ja imendunud. * leptiin - toodab rasvkude. Kui rasvkoe kogus kasvab, siis leptiini tootmine suureneb. Leptiin vähendab isu ja tõstab metabolismitaset ehk aktiveerib sümpaatilise NS. * insuliin – insuliini eritamine pärast sööki vähendab isu. Ruminantidel ei vähenda glükoos veres isu, vaid lenduvad rasvhapped (VFA) – tekivad eesmao fermetatsioonil. Ruminantidel ja mitteruminantidel vähendab isu AH suurem kogus veres. * keskkond – külmas isu tõuseb, palavas väheneb. Külmas on oluline, et loom tahab süüa –
nõrgenemisest õvi mõlemast. Glükoos ei pääse rakkudesse ja jääb verre. Kaalumuutused ja mõned olulisemad toitumishäired. - Kaalutõus – geenid, keskkond - Kaalulangus – tervisehäired, nälg - Haigused – anoreksia, buliimia Dieedipidamise mõju organismile; Unepuuduse ja stressi seos toitumisega. Unepuudus mõjutab toitumiskäitumist: greliini tootmine suureneb, leptiini toomine väheneb ja see annab eksliku signaali rohkem arbida Stress mõjutab kõrge kalorsusega toidu tarbimist XI LOENG Milleks on vaja vaimse tervise seisukohalt hormonaalse süsteemi toimimist tunda? Hormoonide toimemehhanismid; kõige põhilisemate soolise käitumisega seotud hormoonide (östrogeen, progesteroon, testosteroon, oksütotsiin) ülesanded ja tootmiskohad; vaja ka
lihasvalkude molekulaarstruktuuris. Üheks kohanemise aluseks on lihasrakkude heterogeensus erinevad liharaku/kiutüübid 6. kehalise töövõime hindamine füsioloogiliste meetoditega vastupidavusaladel füsioloogilised meetodid- Lihaste funktsioneerimine: *kontraktsiooni kiirus; *neuromuskulaarne ärritatavus; *aeglaste lihakiudude hulk määratletud kaudsel meetodil; ainevahetus; *lihaste glükogeen; *kehakaal; * hommikune vere glükoosi tase; *insuliini algtase; *leptiini algtase; *kasvuhormooni, IGF-l algtase, autonoomne närvisüsteem; *adrenaliini ja noradrenaliini algtase; *SLS variatiivsus; *SLS ja vererõhk puhkeolekus, hematoloogia ja immunoloogia; *leukotsüüdid; * immunoglobuliin A süljes, hormoonid; *kortisooli algtase; *ACTH- kortisooli suhe; * vaba testosterooni tase; *testosetooni/ kortisooli suhe; *lutropiini algtase; *TSH Elektromüostimulatsiooni kasut inimese närvi-lihasaparaadi funktsioonide uurimisel:
tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvumine soodustab mitmete väga tõsiste haiguste tekkimist või halvendab nende kulgu. Selle tagajärjel langeb elukvaliteet ja tõuseb varajane suremus. Rasvumine võib põhjustada ka depressiooni ning sotsiaalseid probleeme. Põhjused: · geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa). · toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!) · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele
annaabi.ee 
