Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest suhteliselt ebaühtlaselt, männikuid iseloomustab vanemate ja küpsete puistute rohkus. Sõltumata kuusikute küllatki intensiivsest raiest on küpseid ja ka juba lagunevaid kuusepuistusid suhteliselt palju. Kaasikud peaksid lähima 20 aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub palju üleseisnud hall-lepikuid, vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest. Ligi kolmandik metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele, 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10% (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad Metsade kohta kogutakse andmeid metsade inventeerimisega. Eestis inventeeritakse metsi
koormustaluvust ületamata Riigimetsamaa pindala osakaal 20,25% 20,25% maismaapindalas Tabel 1 Aktuaaalne ülevaade eesti metsavarudest Eesti metsade pindala on viimase poolsajandi jooksul kasvanud 2 ja tagavara 2,5 korda. Puistutest esineb enam männikuid (34,4% puistute pindalast), kaasikuid (30,5%) ja kuusikuid(16,2%), vähem on hall-lepikuid (8,2%), haavikuid (5,6%) ja sanglepikuid (3,2% pindalast). Viimaste aastakümnete jooksul ei ole metsamaa pindala oluliselt muutunud, vähenenud on okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad
KUIDAS KULGEB SÜSINIKURINGE LAGEDAKS RAIUTUD JA OMAPÄI JÄETUD METSAS? Eesti kliimas on maa tühjaksjäämine välistatud. Mullastikust ja niiskusest oleneb, millised liigid seal kasvama hakkavad. Sageli on mullastik küllalt viljakas ning maa kattub lopsaka lepavõsaga, mille varjus hakkab arenema kuuse järelkasv. Kõik oleks parimas korras, kui me oskaksime tekkinud lepikuga midagi kasulikku ette võtta raieküpseid lepikuid on niigi ülearu. Niisiis hakkab lepik tasapisi ümber kukkuma ja mädanema, kuusk aga, kellele isegi sobib lepiku varjus kasvada, hakkab ülekaalu saavutama. Lõpuks asendub lepik kuusikuga, kuid aega kulub ühe sajandi asemel kaks. Selline asjade käik on kahjulik nii loodusele kui ka majandusele, sest toorme saamiseks kulub liiga palju aega. Kahju loodusele väljendub selles, et süsinikuringe kestab liiga kaua, vahepealne süsiniku sidumine lepikus on liialt ajutine, lepapuidu mädanemine
Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike
10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1
Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest lagunemistingimused on head. Huumushorisont on tüse (15-25 cm), mullareaktsioon neutraalne, alumised kihil karbonaatsed. Puistutest leidub kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad
Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt
Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga kõikide nimetatud puuliikide puistute pind absoluutarvuliselt suurenenud. Näiteks kui ca 50 a. tagasi oli meil hall-lepikuid 53 000 ha, siis praegu üle 200 000 ha. Männikute pind on suurenenud 142 000 ha võrra, kuusikute pind ca 100 000 ha võrra. Kõigi Eesti puistute tagavara (so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m3) on ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim
või kahkjad mullad (LP). Organogeenne kiht on õhuke(1.....5 cm), sellele järgneb 5 kuni 20 cm tüsedune A1 horisont. A2 ja B horisont on ebaselgete piiridega. Mulla pH on ülemistes horisontides 3,2 kuni 4,2 , sügavamale happesus väheneb. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. Puistutest on kõige enam levinud kuusikud (neid on pindalalt üle 50 % selles kasvukohatüübis). Kultiveerituna esineb ka männikuid ja kaasikuid, vähem haavikuid ja hall-lepikuid. Rohkesti leidub kultuurpuistuid , millised istutatud endistele põllumaadele. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast peaaegu alati esineb kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I (II) boniteet ja kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka. Kuusikute keskmine kõrgus võib ulatuda 35.....40 meetrini ja tagavara kuni 800 tm ha-l. Alusmets hõre või keskmise tihedusega, esineb h. kuslapuu, mage sõstar, h
) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite
piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Praegu on küpsusvanus diferentseeritud boniteediklasside järgi (heaboniteedilises puistus puud kasvavad kiiremini ja saavutavad ka varem raieküpsuse) Teiste puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses st. et näiteks hall-lepikuid võib raiuda igas vanuses. Kolmele puuliigile on kehtestatud ka küpsusdiameetrid (sihtdiameetrid). Seega võib raiuda ka nooremaid kui 90 a. männikuid, 80 a. kuusikuid ja 60. aastaseid arukaasikuid, juhul kui nende puistute keskmine diameeter on suurem kehtestatud küpsusdiameetrist. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa.
Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. on tingitud peamiselt moreenist, mullad on juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1.2 Nõmmemetsad sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas
Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku (Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid. Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu". 2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk 9,3 % metsamaast, üldtagavara ulatus 37,2 miljoni tihumeetrini. Keskmine hektaritagavara 186 tm, keskmine boniteet 1,5, keskmine vanus 30 aastat, keskmine kõrgus 14,4 m ja juurdekasv 7,1 tm/ha aastas. 58,1 % kõigist hall-lepikutest on raieküpsed. Suur erinevus on riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha), kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 %
annaabi.ee 
