Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lenzi reegel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
magnetväli, lenz, magnetvoog, tarmo, magnetist, eemaldamisel, kontuuris, friedrich4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas
Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö. Teatavasti muundab generaator mehaanilist energiat
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad
i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutumist. Kasutatakse induktsioonivoolu suuna määramiseks. 4. Mis põhimõttel tekib induktsiooni emj liikuvas juhis, valem, tähised? Induktsioonivool tekib ka siis, kui magnetväli ei muutu ja magnetvoo muutus on tingitud juhtme liikumisest magnetväljas. Liikuv juht: ajas muutumatu magnetväli induktsioonivool on põhjustatud Lorenzi jõust. i = B v l sin i induktsiooni emj [V], B-mag. Induktsioon [T], v-juhtme kiirus [m/s], l juhtme pikkus [m], nurk B ja v vahel 5. Mis on pööriselektrivälja tekke põhjuseks, millised on selle välja jõujooned ja mida tekitab pööriselektriväli?
Heinrich Friedrich Emil Lenz 1804-1865 Elulugu Baltisakslasest füüsik Sündis Tartus Isa Christian Lenz oli jõukas linnakodanik, rae ülemsekretär. 1820.aastal lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja astus Tartu Ülikooli. Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal
1. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivälja tekkimine muutuva magnetvälja toimel. 2. Mis on pööriselektriväli? Tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju. Tingimus: peab olema elektri ja magneti olemasolu. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas ehk see on elektrivälja
Neil juhtudel võib mõõtmed arvestamata jätta. Samuti kasutatakse punktmassi mõistet teoreetilistes mudelites ja harjutusülesannetest. 10. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned
9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...............................................................................................8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. ....
(1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null.
pöördvõrdeline ahela kogu takistusega. AMPERE'I SEADUS. MAGNETINDUKTSIOON. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbivad voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega , nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. F=BIl sin. Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutuvad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Võrdetegur B=F/Il, on magnetinduktsioon, mis näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule, juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon B on vektor, tema suunda näitab magnetväljas orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb
Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine.
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Magnetvoog läbi pinna S nim. suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B mooduli pindala S ja vektorite B ja n cosinuse vahelise korrutisega. (1Wb)=BScos (1) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonivool magnetvoo muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse läksid teise tuppa vaatama... Induktsioonivoolu suunda määratakse Lenzi reegli abil.(4) Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtmekeerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B, joonisel seega üles,
väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Emil Lenz Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. märts 1804 Tartu 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik. Ta sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli (Lenzi reegel). Ta lõpetas Tartu gümnaasiumi. Lenzi mõiste Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda
energiat Vooluallika võimsus on maksimaalne juhul kui R=r ja ƞ=50% 19.Magnetväli, magnetvälja tekkimine, magnetvälja jõujooned. Magnetväli vaakumis. Kuigi on oletusi magnetlaengu olemasolu kohta, pole see arvamus seni kinnitust leidnud. Kuna magnetlaengu kohta andmed puuduvad , ei saa me magnetvälja jaoks kasutada sama lähenemist kui elektrivälja puhul. Magnetlaengu puudumine ei lase defineerida isegi mitte väljatugevust, rääkimata potentsiaalist. Magnetväli ei ole kunagi tsentraalsümmeetriline. Magnetvälja tekkimiseks on kaks võimalust: Liikuvate laetud osakeste ümber on magnetväli. Magnetväli ümbritseb vooluga juhti. Selliseid magneteid nimetatakse elektromagnetiteks. Elektrivälja võivad tekitada elementaarlaengud. Magnetväli on iga osakese põhiomadus nagu mass ja elektrilaeng. Kui teatud materjalides elektronide magnetväljad liituvat, ümbritseb materjali magnetväli
suunas, negatiivsed vastassuunas. Elektrivoolu suunaks on positiivsete laengute liikumissuund. Elektrivoolu saab jagada juhtivateks vooludeks ja konvektsioonivooludeks. Juhtivusvoolu korral laengukandjad asuvad juhtivkandjas (pooljuht, plasma, jne). Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Plasmas on elektrijuhiks ioonid, pooljuhtides elektronid. Konvektsioonivool on juhul kui laetud osakeste vool eksisteerib. Nt: vihmapiisad, konveierilint. Elektrivoolu üks põhitunnus on magnetväli. Elektrivoolu iseloomustavad voolutihedus ja voolutugevus. Voolutugevus on skalaar, voolutihedus aga vektor. Voolutugevus: laeng ajaühikus läbi mingi pinna. Voolutugevus on igas punktis sama. Alalisvooluks nimetatakse sama suuna ja tugevusega elektrivoolu. 10 (1A) võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga.
väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväli + Liikumine = MAGNETVÄLI Magnetväli + Liikumine = ELEKTRIVÄLI Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ELEKTRIVÄLI + VABAD LAENGUD = ELEKTRIVOOL Magnetväli + Liikumine = ELEKTRIVOOL Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1
ise tekitama magnetvälja. Pannes näiteks rauast keha lühiajaliselt magnetvälja, siis välja võtmisel võivad sellele rauale jääda magnetilised omadused. 5.1 Mis põhimõttel töötavad Faraday katsed? Kirjelda nii täpselt kui võimalik. Võid valida ainult ühe katse ja selle näitel kirjeldada. ● Faraday katsed põhinevad elektromagnetilisel induktsioonil ehk elektromagnetismi põhiseadusel, mis ennustab, kuidas magnetväli interakteerub elektriahelaga elektromotoorjõu tekitamiseks. ● Induktsioonivoolu tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Faraday katsest püsimagneti liigutamine kohta, selgus, et liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. ● Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse
ELEKTROMAGNETISM 11.a Triin Rannak 1. Elektromagnetilise induktsiooni olemus + valem - nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. 2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis?
ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 11. Millega tegeleb elektrostaatika? Elektrostaatika põhiülesanne on elektrivälja kuju leidmine laengute, juhtide, dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. 12. Mida näitab dielektriline läbitavus? Näitab mitu korda on elektrijõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. 13. Mis on püsimagnet? Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli. 14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond? Magnetpoolus on magentil olev osa kus on magneetilised omadused. Neutraalne piirkond on positiivse ja negatiisvse magnetpooluse vahel jääv osa. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja võimalusel magnet orienteerub põhja/lõuna suunaliselt. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Magnetpoolus on magneti piirkond kus on magneti omadused kõige tugevamad.
Elektromagnetiline induktsioon Lenzi reegel Ursula Saksniit, Siret Usar Elektromagnetiline induktsioon Magnetvälja kasvu korral induktsioonivoolu väli takistab magnetvälja kasvu. Magnetvälja kahanemise korral aga takistab induktsioonivoolu väli magnetvälja kasvu. Seega elektromagnetiline induktsioon püüab säilitada olemasolevat olukorda. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik. Emil Lenz 1804 1865 Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis Tartu Ülikoolis. Induktsioonivoolu määrava reegli või seaduse formuleerija. Peterburi Ülikooli rektor Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks
Peale juhi materjali sõltub juhi takistus juhi mõõtmetest. Ohmi seadus vooluahela osa kohta I= Ohmi seadus kogu vooluahela kohta (sisaldab vooluallikat) Juhtiv materjal allub Ohmi seadusele, kui selle materjali eritakistus on sellele rakendatud elektrivälja suurusest ja suunast sõltumatu. Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule’i-Lenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 5. Kirchoffi seadused; vooluallikate kasutegur; magnetväli vaakumis. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Kirchhoffi esimene seadus. Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Voolude algebraline summa sõlmes on võrdne nulliga. Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis
Magnetinduktsioon on 1T (tesla), kui magnetvälja jõujoontega risti paiknevale 1m pikkusele juhtmelõigule, milles on voolutugevus 1A, mõjub magnetjõud 1N. 13. Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned? Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, mille igasse punkti kujutatud puutujaga ühtib magnetinduktsiooni B-vektori siht. Mida tihedamalt on jõujooni, seda tugevam magnetväli on. Jõujoonte suunaks on kokku lepitud mööda magnetnõela SN. 14. Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta. Kui magnetvälju tekitab mitu magnetit, siis nende magnetinduktsioonid liituvad nagu vektorid, arvestades igaühe suunda. 15. Sõnasta ja oska kasutada "parema käe rusikareeglit" magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks? Kui haarata juhtmest parema käega nii, et pöial osutab juhtmes oleva voolu
kinnituspunkt. Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel. Ühikud on: · amper vool · kulon (laeng) · farad(mahtuvus) · henri (induktiivsus)
jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj.nimetatakse induktsioonielektromotoorjõuks, seda võib määratleda kui pinget, mis tekib juhtmelõigu otstele, kui ta liigub magnetväljas ja tarbija puudub. Magnetvoog-näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle piunna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas, piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu.Mõõtühik veeber Wb.Tähis Pinnanormaal-pinna ristsirge 1 veebri def: 1 veeber on magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus- induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumnise kiirusega 1 veeber on selline magnevoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab teklitab induktsiooni emj. 1 volt Lenzi reegli sõnastusi:
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud
4 Elektromagnetiline induktsioon 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Tüüpilisemad on kolm võimalust: 1) juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud
Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu
elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Teades vooluringi takistust võime elektromotoorjõu põhjal Ohmi seadusest alati leida ka induktsioonivoolu tugevuse. Lenzi reegel. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas
levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja ühes punktis. Ta ei sobi magnetvälja muutuste kirjeldamiseks. MAGNETVOOG näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas (tähis , mõõtühik 1 Wb veeber)
1 Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? El mag indukts nähtuseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist kinnises kontuuris, kui magnetväli milles see kontuur asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
annaabi.ee 
