Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkude...
Nissi Põhikool Arnold Rüütel referaat Koostas: Nissi 2012 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964.
Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane. Eesti Rooma Klubi liige. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Elulugu Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 (90 aastane) Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964
Arnold Rüütel · Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas · Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Elulugu · 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. · Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. · Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Elulugu · Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.
Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963
muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate sektorite juhatajad jne, kes andsid põhilise marksistlik-leninliku filosoofia alase trükitoodangu või olid selle vastutavad toimetajad. Koomilise kategooriat ennast defineeriti kui ,,olukorda, kuhu satuvad huumorimeeleta ülemused".5 1 Naer totalitaase filosoofia vastu. Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251. 2 Lk 1254. 3 Lk 1255. 4 Lk 1258. 5 Lk 1259. Totalitaarse reziimi oludes ei võtnud anekdoot endale mitte ainult ajalehe, vaid ka eepose funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20
lähenes loovalt plaanimajanduse teoreetilisele analüüsile ja, niipea kui ideoloogiline haare hakkas nõrgenema ning majandusteadustes tekkis võimalus öelda midagi ka omalt poolt, ei kõhelnud ta seda tegamast. Tema kõrge vaimne potensiaal laskis teda välja paista ka üldises plaanimajanduse doktorinääride kooris dissonantselt kõlavate nootidega. Tunnustades tema teoreetilisi uuringuid, ei saa muidugi väita, et ta astus välja üldisest marksistlik- leninliku poliitilise ökonoomia kontekstist. Majandusteadlaste isoleeritus NSV Liidus ülemaailmses majandusteaduste arengust hoidis ka Nikolai marksistliku majandusteaduste kammitsais. Ei saa aga olla kindel, et sündmuste arenedes oleks ta kramplikult klammerdunud selle külge. Nikolai Karotamme viimane soov oli, et ehkki ta elu ajal ei kõlvanudenam kellekski Eestisse, olgu tal siiski viimane puhkepaik sünnimaa mullas
tehnoloogiate põhiseks. Marxi analüüs põhineb vaid tööl, mitte aga kasulikkusel, ignoreerides kapitali ja maa ning inimese loomuomadusi väärtuste loomisel ja tarbimisel. kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab Marksismi teise poole kommunistliku ühiskonna loomise idee kõige suurem viga oli ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Marksistlik- leninliku sotsialismiteooria alusel kujundatud ulatuslik sotsiaalmajanduslik eksperiment kujunes üheks inimkonna traagilisemaks läbikukkumiseks, mille käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi ja paljud riigid paisati oma arengus kümneid aastaid tagasi.
huvitanudki see tol ajal. Ta käis koolis ning läks siis alati otse vanaema juurde ja jäi taaskord inforinglusest ilma. Ta usub, et kui tal oleks Tallinnas tekkinud teistsugune sõpruskond, siis oleks teabeväli tema jaoks hoopis teise tähenduse saanud ning ilmselt pisut ka tema elu muutnud. Teiseks infoallikaks oli Eha jaoks raadio ning ajalehed. Mõlemad loomulikult pakatasid Vene propagandast, kuid see oli tolle aja kohta normaalne ning iseeneslik. Ajalehtedest oskas ta välja tuua Leninliku Lipu, Rahva Hääle ning Noorte Hääle. Kodus käis tal vaid Leninlik Lipp, 5-6 korda nädalas. (Leninlik Lipp lõpetas ilmumise 1990. aastal ning nimetati seejärel Põhjarannikuks, mis tegutseb siiani)1. Raadiost saadi samuti palju infot, seegi oli venemeelne. Tihti pajatati sellest, kuidas sakslased olid jälle midagi halba teinud ning venelased nende üle võidu saavutanud. Palju räägiti Noorest Kaardiväest, olid kuuldemängud ning uudised. Eha
· 1988 Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimees (vana süsteemi järgi riigipea) · 1989-1991 Nõukogude Liidu president - Nõukogude Liidu viimane riigipea Külastas Eestit 19.-21. veebruar 1987 koos abikaasa Raissaga. Tema tegemised Eestis: · külastas trikotaazitootmiskoondist Marat (pilt Made raamatus lk. 195) · külastas Paide rajooni 9. mai kolhoosi, külastas ka ühe kolhoosi mehhanisaatori kodu · Gorbatsov esines ELKNÜ (Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee) XX kongressi avamisel, kus ta ajas Eesti Lätiga segi, kuid õhtustest uudistest oli see lõik eemaldatud (diktatuuririigi tsensuur) · kohtus Tallinna Raekojas punaveteranidega · TPI-s kohtus peasekretär ENSV juhtivate tegelastega. Gorbatsov jäi külaskäiguga rahule, talle näis, et perestroika ENSV-s edeneb, aga rõhutatult jahedalt suhtus ta Karl Vainosse (Karl Vaino EKP esimene sekretär 1978-1988, vahetati 16. juuni 1988
aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. 9 4. ARNOLD RÜÜTEL Ta on sündinud 10. mail 1928. aastal Laimjala vallas Pahavalla külas Saaremaal. Tema vanemad olid õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnast. 1946-1949. aastatel õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus ta kirjutas avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks kandideerimisel. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta aastatel 1949-1950 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. 1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Arnold abiellus oma esimese ja ainukese abikaasaga Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Neil on kaks tütart, Maris ja Anneli. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi
lõpuks ikkagi tagasi tonaalse juurde, millega oli alustanud. Tänu sellele, et temas nähti tulevast muusikut, muutus ka suhtumine temasse aupaklikumaks ja sõbralikumaks. Eelviimases klassis tekkis tal aga probleeme, kuna ta ei saanud mitme õpetajaga läbi ning käis vaid erialatundides ja üldainetest matemaatikas. Õppeaasta lõpul teatati talle, et ta ei pääse üleminekueksamitele, sest ta ei täitnud ühtegi kolmest leninliku arvestuse täitmise tingimusest, mis olid aluseks eksamitele pääsemiseks: õppimine pidi olema korras, õpilane ise parteiliselt hästi ettevalmistatud ja maailmavaade pidi ühtima Nõukogude korrale vastavate standarditega. Peaaegu terve aasta kirjutatud üheksa variatsiooni klarnetile ning aastaid harjutatud Tsaikovski I klaverikontsert tundusid mahavisatuna. (Ibid, lk 55, 104-105) Kuigi too ,,oma eale mittevastava vaimsele arenguga" ja ,,ärapööranud" noormees (sest ta harjutas
6 suurimad teosed: Sümfoonia nr. 1 (f-moll), 1926-1929 oratooriumi ,,Hiiob" ning kontserdi nr. 2 orkestrile ja orelile. Nendele lisaks valmis tema poolt hulga koorilaule ja mõned teosed puhkpilliorkestrile. (Rumessen) Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude poolt vabastati A. Kapp Tallinna Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) Artur Kapp suri 1952. aastal 14. jaanuaril ja maeti sünnilinna kalmistule. Tema auks püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) (vt Lisa 2 ) 1.3. Hans Kapp Hans Kapp sündis 19. juuni 1870 Joosep Kapi perre
valged kolhoosimajad. Teose lõpul istutab vana mölder kanalite kaldaile puid. 117 Peategelased on noored Ata ja Nabat. Õpivad vene meistri Pavel Kuzmits Mironovi käe all eriala. 118 Noored Sapar ja Zina kanali ehitusel. Zina kogeb raskeid hetki, ent ei sõida siiski ära. 119 Arhiiviandmetele tuginedes kohtus Sasoltan Karadzajeva tõepoolest Leniniga. 120 Kõrbekarjuse lõket ei suuda asendada kasesalud, sinised jõed, mered. 121 1972 sai autor Vabariigi Leninliku Komsomolipreemia. 122 Kalandar bai on maajagamiskomisjonis ja ei anna vaesele Jalkabile maad; tolleltt võetakse ära osa endisestki maast ja antakse teisele. Ent linnas saab Jalkab õiguse. Baid paljastati ja Jalkab sai maa tagasi. 123 Naine Annagözel võitleb oma mehe Geldõ aga asemel Annageldõ bai'ga, et saada isaani maa, mida mees ei tahtnud vastu võtta. Naine läheb komisjoni ja ütleb, et võtab maa vastu oma mehe asemel. Erinevalt mehest, kelle teadvus oli
les uuendatud Liidu eest ägedalt ning viimase võimaluseni, uskudes siiralt, et lahku minna on võimatu ja et Liidust loobumine on kõigi jaoks hukatus. Samas märgivad nad peasekretärist presidendi ebajärjekindlust ja selge programmi puu- dumist rahvusküsimuses; seda, et Gorbatšov jäi siin oma etapiviisilise plaaniga (enne poliitilised ning majanduslikud asjad ja seejärel rahvuslikud) sündmuste arengust selgelt maha. Algul võitles ta leninliku föderatiivsuskontseptsiooni taas- tamise eest, siis uuendatud föderatsiooni, reaalse föderatsiooni, konföderatsiooni, suveräänsete riikide liidu ja siis riikide liidu eest. Samal ajal olid mõned juba välja- astumisest teatanud.20 Suurriiklasele iseloomulikult olid igasugused territoriaalsed muudatused Gorbatšovile vastumeelsed ja ta püüdis Liidust väljaastumist niipalju kui võimalik takistada ning küsimuse arutamist üldse edasi lükata. Kommunisti-
annaabi.ee 
