Muu tulu 38,8 1,12 71,0 1,34 Mitterahaline sissetulek 115,8 3,33 154,7 2,93 ÜHE LIIKMEGA LEIBKONNA ARVESTUSLIK ELATUSMIINIMUM JA 30 PÄEVA MINIMAALSE TOIDUKORVI MAKSUMUS --- Aasta ning Näitaja Arvestuslik ..minimaalse elatusmiinimum toidukorvi maksumus 2005 1938 816 2007 2341 1031 Tabel 10. Leibkonnaliikmete kulutused kuus valitud kuludeetsiilides 2005 ja 2007 (krooni) I kuludetsiil V kuludetsiil VI kuludetsiil X kuludetsiil Kulugrupp 2005 2007 2005 2007 2005 2007 2005 2007 Kulutused kokku 900,7 1253,6 2461,1 3288,9 2811,8 3849,4 9287,5 12832,7
Valimistandardhälve: 𝑠𝑥2 = 𝐷𝑋 = 25214411,49 𝑠𝑥 = 𝑠𝑥2 = 5021,395372 𝑥2 = 132343844,4 x̅²= 107942801,1 𝑠𝑦2 = 𝐷𝑌 = 41207276,62 𝑠𝑦 = 𝑠𝑦2 = 6419,289417 𝑦2 = 100730867,4 y̅²= 60852857,75 3. Leida 1-α = 0,95 ja 1-α = 0,99 korral usaldusvahemikud toidukulude ja eluaseme kulude üldkogumi keskmiste leibkonnaliikmete kohta. Mida sisuliselt tähendavad leitud usaldusvahemikud? Usaldusvahemikud toidukulude üldkogumi keskmiste leibkonna liikmete kohta b=0,95 ja b=0,99 𝑃(𝐸𝑋 ∈ 𝑥 − 𝜀𝛽 , 𝑥 + 𝜀𝛽 = 0.95 Tabelist F¯¹(0,95/2)=1,96 𝑠𝑥 −1 𝛽 𝜀𝛽 = Φ = 1767,663696 𝑛 2
kodakondsus. Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna- Eesti. 2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest ning Kallaste linnas,Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%. Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud
Valikuuringu puudus võrreldes kõikse uuringuga: saadav resultaat iseloomustab üldkogumit ligikaudselt, teatava veaga. Valim II Arvestades uuringuprotseduuril tekkivaid kõrvalekaldumisi esialgsest kavast kasutatakse veel mõisteid kavandatud valim (intended sample) ja realiseerunud valim (resulting sample, realized sample) Parameeter mingi tunnuse kui terviku karakteristik või kirjeldus üldkogumis (perede sissetuleku keskmine, leibkonnaliikmete arvu jaotus) Statistik (?) tunnuse kirjeldus valimis, kasutatakse üldkogumi vastava parameetri hindamiseks Usaldusvahemik arvtelje vahemik, mille iga väärtus võiks võrdväärsena olla tundmatu parameetri hinnanguks Usaldusnivoo tõenäosus, millega vaadeldav vahemik võiks sisaldada parameetri tõelise, üldkogumis kehtiva väärtuse Valimite liigitus Tõenäosuslikud ja mittetõenäosuslikud valimid Mittetõenäosuslikud (empiirilised)
4. vaesusriski vaba kiht, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri (125% absoluutse vaevuse piirist). Suhtelise vaesuse suundumused ja riskitegurid. Et sotsiaalpoliitiliste meetmetega vaesust tõhusalt ennetada ja vähendada , on vajalik jälgida selle muutumist ajas ning selgitada muutuste põhjuseid ehk riskitegureid. Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o. suurima sissetulekuga leibkonnaliikme) hõivesesund töötaja, mittetöötav pensionär (põhjuseks kas vanadus või puue/töövõimetus) ning muu mittetöötaja (s.h. õppur , kodune , töötu , heitunu vm); · leibkonnapea sugu · leibkonnapea vanus
maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot. Linnaelaniku kuukeskmine ekvivalentnetosissetulek oli 743 eurot ja maaelanikul 705 eurot, vahe on 38 eurot. Sissetuleku põhjal jagatakse elanikud viide kvintiili esimeses on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga. Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 51% elanikest kuulus
suurema osakaaluga, on selle tähtsus veelgi kasvanud. Ükski teine sissetuleku liik pole jõudsamalt kasvanud kui palgatöö. Et aru saada leibkondade väljaminekute muutumisest eri aastatel, koostasin tabeli 1 ja tegin seda 2003. ja 2007. aasta andmete põhjal. Tabelis on toodud suhtarvud ehk siis erinevate kulutuste osakaal koguväljaminekutest. 7 Tabel 1. Leibkonnaliikmete kuukeskmine väljaminek linnas ja maal, 2003. ja 2007. aastal, %-i koguväljaminekutest 2003 2007 Väljaminek Linnas Maal Linnas Maal Toit 28,2 33,2 24,2 25,2
o Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks. o Absoluutne – rahuldamata põhivajadused o Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta. o Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas o Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid, haiged, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet. Mida loendusel küsitakse ? Ankeet koosneb kolmest osast: 1.eluruumiankeedist- Eluruumi puhul kogutakse infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta. 2.leibkonnaankeedist, kus küsitakse leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta; 3.isikuankeedist - Isikuankeedi küsimused puudutavad rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti püütakse välja selgitada, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavale küsimusele vastamine on vabatahtlik. Küsimuste hulk
vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. 2012. aastal elas absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust (u. 100 000 inimest) - absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 196 eurot. Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentneto-sissetuleku mediaanist. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% Eesti rahvastikust (u. 250 000 inimest) - suhtelises vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 329 eurot. 5) Mediaanpalga mõiste SKP kogumahu suurenemine, samuti SKP per capita kasv ei tähenda alati, et keskmise elaniku heaolu on suurenenud (või et suurem hulk inimesi on vaesusepiirist kõrgemale tõusnud), kui loodud rikkus kontsentreerub kõige rikkamate kätte
osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009.aastal töötas osaajaga 10,5% hõivatutest. Osaajaga töötajate arv kasvas põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale sunnitud lühema tööajaga töötajate arvu suurenemise tõttu (nn vaeghõivatud). 2009.aastal oli osaajaga töötajate seas vaeghõivatuid 13 000 ligi kolm korda rohkem kui aasta varem. Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009.aastal hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole15-74 aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus suurenes 36%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 15%-ni. Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka üha rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009.aastal üle 30 000 lapse (alla 18 aastased) seda on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. 17 3
Individuaalsete vaesusriskide hulka võib arvata ka mitmesugused ootamatud elusündmused (pereliikme kaotus, haigestumine, koduse vara hävimine jne), mis võivad muutuda oluliseks vaesusesse tõukavaks teguriks; (Kutsar 1998) Leibkondlikud riskifaktorid on eelkõige seotud leibkonna struktuuri ja arengufaasiga. Leibkonna struktuuri puhul on oluline vaesusrisk töötavate ja mittetöötavate leibkonnaliikmete ebasoodus arvuline vahekord (suurem vaesusrisk on leibkondadel, kus on rohkem lapsi ja (või) eakaid, samuti on kõrgem vaesusmäär iseloomulik üksikvanema ja töötu või mitteaktiivse leibkonnaliikmega leibkondadel; Sotsiaalsed riskifaktorid tulenevad ühiskonna strukturaalsetest karakteristikutest (ühiskonna üldine jõukuse tase, ressursside ebaühtlane jaotus, tööhõive, üldised sotsiaalsed eelistused);
subsiidiumeid 1990-ndatel Poolas, Tsehhis, Slovakkias ja Eestis. Toetusel on hoolekandeline iseloom so puudustkannatavate leibkondade minimaalse eluasemestandardi kindlustamine. Toetuste maksmisel arvestatakse enamasti sissetulekute tasemeid; kaudsed tasemed tulevad eluasemetoetuse suuruse määramiseks kasutatavast metoodikast; otsesed on sätestatud seadusega. Jäigalt sätestatud sissetulekute tase mõjutab negatiivselt leibkonnaliikmete töötahet, viies toetuse saaja nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud peab leibkond oma-finantseerima. Viimane puudutab Eesti süsteemi, kus sissetuleku tõusuga kaasneb koheselt samas suurusjärgus toetuste vähendamine. Eestis ei ole eluasemekuludele kehtestatud riiklikke norme, vaid KOV-d on määratlenud võimalikud
annaabi.ee 
