neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse
parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas Riigikogus ebastabiilsust näiteks parteide paljusus. Iga partei soovis oma programmi ellu viia ja parlamendis toimus tihti vaidlemine ainult vaidlemise pärast (nn. ,,poliitiline lehmakauplemine"). Koalitsioonivalitsused ei kestnud väga pikalt, kui arvestada, et viies esimeses Riigikogu koosseisus oli 17 erinevat valitsust, kusjuures valimistevahe oli kolm aastat. 1930. aastate algul toimus Eestis sisepoliitiline kriis. See kriis seisnes rahva rahulolematuses elujärje halvenemise tõttu, aga ka poliitikute suutmatusest lahendada riigi siseküsimusi, mille asemel tegeleti suuresti erakondi puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi
Suur kriis Majanduskriis 1930-1934 Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast.
1933. a esitas parlament uue parandatud variandi  taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks hääletusele vapside põhiseadus, mis võeti rahva poolt vastu. 9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged  erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt
võimalustele. Edaspidi asetaski valitsus rõhu põllumajanduse edendamisele. Asutati uusi meiereisid, arenes talude varustamise (Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus) ja põllumajandussaaduste väljaveo koopereerimine (Põllumajanduskeskühisus "Estonia"). Kasvas või ja peekoni väljavedu Suurbritanniasse ja Saksamaale. Aastal 1929 luuakse poliitiliste taotlustega Vabadussõjalaste Keskliit. Võeti vastu otsus, et Eesti põhiseadust peab muutma. Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana
1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks". 31. Vabadussõjalased  kes olid, mida tegid, mida õpetasid? (vapsid) Uus poliitiline jõud. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged  erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi Vapside liikumine oli positiivne, kuna nad nõudsid uuendusi kriisis oleva riigivalitsemise koha pealt
Seadusandlikuks võimuks oli Riigikogu, kuhu kuulus 100 inimest ja see oli määratud 3 aastaks. Täidesaatvaks võimuks oli Valitsus = riigivanem + ministrid Riigipea puudus. 1920 lõpus  1930 alguses tabas Eestit kriis. 1) suur majanduskriis (ettevõtted kadusid, talupojad läksid pankrotti jne) 2) sisepoliitiline kriis ehk tekkis rahulolematus võimulolijatega. sisepoliitiline kriis tekkis, sest võimulolijad ei teinud midagi, et kriisist välja tulla (lehmakauplemine) ja ihaldus oli tugeva käe järele. 17. Majandus Eesti Vabariigis Eesti majandus oli Vabadussõja järel orienteeritud idaturule. 1920  22 toimus majanduse väga kiire areng ja see oli tingitud: · suhetest Nõukogude Venemaaga (tooraine) · siseturul oli kaubapuudus 1923 puhkes majanduskriis laenud, Venemaa sulges oma turu ja polnud kuskilt toorainet tuua ja kellelegi müüa. Kriis tingis uue majanduspoliitika. 1) sisseveo piiramine
3)Eesti sai üle 15 miljoni kuldrubla 4)Venemaa tagastab kunstivarad, mis evakueeriti I maailmasõja ajal Pilet 20 Eesti Vabariigi sisepoliitikas 20-30.aastatel kriis 1)koalitsiooni valitsused 2)puudus riigipea tasakaalustav jõud Sellepärast oli kriis ning oli vaja uut põhiseadust. 1.12.1924 üritasid kommus Tallinas võimu haarata, Nõukogude liidu maailmarevolutsiooni kava üks osa. sisepoliitiline kriis  omad huvid ja lehmakauplemine # I põhiseadus II põhiseadus 1934 III põhiseadus 1920 Koostaja Asutav Kogu Eesti Vabadussõdalaste Rahvuskogu keskliit ehk Vapsid Seadusandlik võim Riigikogu;100liiget 3 Riigikogu;50liiget Volikogu 80inim+ aastat
riigivanem. Riigivastased: 1) Vene impeeriumi taastamisest huvitatud vene emigrandid, 2) baltisaksa parunid, 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus. Suur kriis 1929. algas ülemaailmne majanduskriis. Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 1933. tehti ka kolmas katse
majanduslikele võimalustele. Edaspidi asetaski valitsus rõhu põllumajanduse edendamisele. Asutati uusi meiereisid, arenes talude varustamise (Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus) ja põllumajandussaaduste väljaveo koopereerimine (Põllumajanduskeskühisus "Estonia"). Kasvas või ja peekoni väljavedu Suurbritanniasse ja Saksamaale. Aastal 1929 luuakse poliitiliste taotlustega Vabadussõjalaste Keskliit. Võeti vastu otsus, et Eesti põhiseadust peab muutma. Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema
Riiklikud investeeringud peab suunama majandusliku kasumit tootvasse sfääri. Riiklusesse, sidesse, infrastruktuuri. SAP depressiooni ja tööhõiveprogramm (1930). 1932. algas majandusprogrammi ellurakendamine: algas Rootsi sots.dem. pikk valitsusperiood 1939-1976 (koos vahelduvate parteidega). Parlamentaarse toe majanduspoliitikale kindlustas 1933 sõlmitud leping SAP ja talurahvapartei (Bondeförbondet) vahel. Poliitiline kompromiss ehk lehmakauplemine sotsid lubasid kergendada põllumajanduse probleeme ja vastuteeneks põllumehed toetasid sotside tööhõiveprogrammi (200 000 töötut 1932). Poliitiline tsentrum Punamullavalitsus (rödmylleregering) Sots.dem ja talurahvapartei valimiskoalitsioon 1936-45, 51-57 (sõja ajal suurem nn seinast seina koalitsioon). Nimi viitab nii traditsioonilisele värvile (nn rootsipunane) kui ka valitsustkoalitsiooni osapooltele. Ulatuslik sotsiaalpoliitika reformikava
 Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv. Sisepoliitiline kriis  Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi.  Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine.  1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon  Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus.  Ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks Riigikogu ja valituse kõrvale presidendi amtikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel.
Võrreldes lähinaabritega samal ajavahemikul Soomel val keskm eluiga veidi alla 11 kuu, Lätis 11,5 kuud, Rootsis 13,1-2. AK 4 valitsust ca 5 kuud. II RK samuti üsna lühidalt. V RK V kuud, I, III, ja IV umbes aasta. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu pol lehmakauplemine, protfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Sisuliselt küljest ei ole põhjust valitsuste ebastabiilsust ette heita, siis rahva seisukohalt oli rahulolematus olemas. Miks siis valitsused vahetusid? Kes hakkasid rääkima 20 a PS muutmise vajaduset, leidsid, et sagedastel vavahetustel on 3 põhjust, mis kasvavad 20 a PSsst
aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Võiks teha järelduse, et Eesti valituste püsimisega mingeid ületamatud probleeme polnud. Pigem häda erakondade paljususes ja nende korralikus väljakujunematuses. Rahvahulgas valitsusvahetused tekitasid arusaamatust, läksid käibele väljendid nagu poliitiline lehmakauplemine, portfelldie valss, kriisitamine, erakondlik korruptsioon jne. Ei ole üheselt teada, miks selline suhtumine. Oli harjutud, et tsaariajal ministrid paigas väga kaua. Kriitika: 1) parlamendil liiga suur võimutäius 2) 20 a põhiseadus olevat andnud valitsusvõimule liiga vähe võimalusi teostada oma poliitikat 3) 20 a põhiseadus ei loonud tasakaalustavat mehhanismi, mis oleks valitsusele kokkupõrgetes parlamendiga abi osutanud. Seetõttu hakati taotlema riigipea ametikoha loomist
annaabi.ee 
