aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused Keemiliselt on liitium väga aktiivne (teistest leelismetallidest on liitium vähemaktiivsem). Oksiidi tüüp on tugevaluseline. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites 1. Avastamine Brasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva avastas 18.
tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1817. aastal avastas rootsi keemik J.Arfedson suhteliselt haruldase mineraali pentaliidi analüüsil uue keemilise elemendi. Hiljem avastati see element ka mõnedes mineraalides, mis kuuluvad kõvade kivimite koostisse. Seda elementi nimetati Liitiumiks. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi
· Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg) · mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega · ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse · CaO ehk kustutamata lubi, seob õhust CO2 (tekib CaCO3), kasutatakse järvede happelisuse vähendamiseks · Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel,
tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³. Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi avastamine Esimene mineraal, mis sisaldab liitiumi, petaliit, avastati brasiillase José Bonifácio de Andrada e Silva poolt 1700. aastal. Kindlaks tehti liitiumi olemasolu esmakordselt siiski alles 1817.aastal rootslase Johann Arfvedsoni poolt. Aasta hiljem, 1818. avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks
normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga)
korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud roostevabad terased ja titaan. Varem nimetati pliid ka seatinaks. Minu kodus leidub pliid ja selle sulameid õhupüssi kuulides ja autoakus. Tina (Sn) 50* (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel. Kasutatakse toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel. Minu kodus leidub tina ja selle sulameid emailnõudes, konservikarpides ja õnnetinas. Naatrium (Na) 11* on leelismetallidest tuntuim metall. Minu kodus leidub naatriumi keedusoolas, soodas, klaasis, patareides, turvapatjades, seebis, kosmeetikatarvetes. Magneesiumi (Mg) 12* iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur. Ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks.
koostismetallid. Üks tuntumaid selliseid sulameid on jootetina (sulamistemperatuur umbes 180ºC). Madala sulamistemperatuuri tõttu saab jootetinaga kergesti ühendada elektrijuhtmeid või teha teisi jootmistöid. Mõnel juhul võib isegi väike kogus lisanmetalli oluliselt muuta põhimetalli omadusi. Näiteks paranevad terase omadused, kui lisada sellele väikeses koguses haruldasemaid siirdemetalle (näiteks vanaadium, molübdeen jt). Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel, mis annavad kuldkollast valgust; temaga redutseeritakse maakidest tantaali, titaani ja tsirkooniumi. Naatriumiühendite kasutamine on laialdasem - igapäevane söögisool, sooda, kõik seebi baasil toodetud pesuvahendid, meditsiinis on isegi füsioloogiline lahus söögisoola lahus jne. Liitiumi kasutatakse soojuskandjana tuumareaktorites, teda peetakse perspektiivseks tuumkütuseks
(elektripliitide, triikraudade jt küttekehade küttespiraalid). Biotoime Kroom kuulub biometallide hulka. Ta on ultramikroelement ja paljude bioprotsesside stimulaator. Inimorganismis on umbes 6 mg Cr. Päevas saame toiduga 0,01-1,2 mg, kuid mürgistust põhjustav kogus on 0,2 g. Kroom stimuleerib insuliini toimet ning reguleerib vere suhkrutaset. Kroom esineb pähklites, tees, maksas, juustus ja toorsuhkrus. 3 TSEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Cs on leelismetallidest kõige vähim levinud element. Tuntakse vaid ühte Cs-mineraali pollutsiiti, millest tema sisalduvus on 30 36%. Tseesium avastati mineraalvee allikavee aurustamisel saadud tahke spektraalüüsil (1861). Nimetus anti selle kiirgusspektris esinevate hallikasiniste (lad caesius) spektrijoonte värvuse järgi. Omadus Cs Sulamistemp, 28,5 Keemistemp, 705 187 Tihedus, kg/m3
1.1.1 Raud ( Fe ) Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Minu kodus on näiteks malmist radiaatorid, sest malm on hea soojusjuhtivusega. Puhast rauda aga ei kasutata, sest see on liiga kallis, pehme ning venib kergesti. Raud on tugev, kuid vähe vastupidav, sest läheb niiskuse tõttu roostetama. 1.1.2 Naatrium ( Na ) Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel. 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag ) Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt. Kaelakeed, käeketid, jalaketid, kõvarõngad jne ). Ka minul on paar hõbedast ehet. Minu kodus on palju peegleid ja ka nendes kasutatakse hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. Pilt 1. Kuld Allikas: « ..» http://visualrian
Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena leelismetallidest kõige rohkem arvatavasti vaba metalset naatriumi naatriumiauru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus). Tänavavalgustuslamp (Pildiallikas: http://www.pha.jhu.edu/~atolea/second/page2.html ) Lisaks lampidele kasutatakse naatriumit ka katalüsaatorina näiteks tehiskautsuki tootmisel. Ka
väliselektroni. Samuti sarnaselt leelismetallidega on nad pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Kui üldistatult vaadelda II A rühma metallide füüsikalisi omadusi, siis rühmas ülevalt alla suureneb nende aatommass ja tihedus, kuid väheneb nende sulamis- ja keemistemperatuur ning kõvadus. 2.4 II A rühma metallide keemilised omadused Lihtainena on II A rühma metallid keemiliselt aktiivsed, kuid vähemaktiivsemad vastavatest leelismetallidest. II A rühma metallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Nendest väiksema keemilise aktiivusega on berüllium ja magneesium. Oluliselt keemiliselt aktiivsemad on leelismuldmetallid. Õhu käes need oksüdeerivad kiiresti, mistõttu tuleb neid hoida nagu ka leelismetalle oksüdeerumise vältimiseks inertses keskkonnas või õli ja petrooleumi sees. Ohtlikkuse tõttu peab leelismuldmetallidega töötamisel järgima samuti kõiki analoogseid
Tegemist on nn endogeense protsessiga. Laamad paneb liikumavahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ühe tsükli kestus on mitusada miljonit aastat. Siiski ei vii riftistumine alati uue ookeani tekkeni. Näiteks Läänemeri paikneb piki kunagist riftisüsteemi, mis ookeaniks ei arenenud. 32. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik) Kuuma täpi protsessid - Nii ookeanides kui mandritel on leelismetallidest K ja Na rikastunud leeliselise magma vulkaane, mis kujutavad endast süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete kuumade täppide e.pluumide - tõusukohti üles, Maa pinnale. Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult ning ei tee kaasa laamatriive. Seetõttu tekitavad nad nende kohalt üle triivivates suhteliselt väikese paksusega ookeanilistes laamades joonelisi, ühes suunas suureneva vanusega vulkaanilisi ahelikke. Tüüpiline kuuma
söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmetallid 1) Leelismuldmetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Milliste ühenditena leidub neid looduses? 3) Iseloomustada Ca ja Mg. 4) Leelismuldmetallide keemilised omadused. 1) Need on 2 A rühma elemendid. Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra. 2) Karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises. 3) Ca on hõbevalge metall ja leelismetallidest tunduvalt kõvem. Tiheduse poolest on Ca kergmetall ning on umbes 1,5 korda raskem kui vesi. Mg on samuti hõbevalge värvusega ning kergesti sulav metall. See on umbes 1,5 korda kergem kui Al ja rohkem kui 4 korda kergem kui malm. Õhu kätte sattudes kattub Mg tiheda oksiidikihiga. 4) Leelismuldmetallid on keemiliselt väga aktiivsed ning nad kõik reageerivad veega. Leelismuldmetallide tähtsamad ühendid. Lubjakivi kuumutamisel saadakse kustutamata lupja.
1,2-dioleüül-3- palmitüülglütserool Neist b ja c võiksid olla õlid, sest neis esinevad C-C kaksiksidemed ja seetõttu on nende ainete molekule raskem tihedalt üksteise kõrvale kokku pakkida. 7.) Seebid on rasvhapete soolad, kus COOH-rühmas on H-aatom asendatud leelismetalli aatomiga, milleks on tihti naatrium. Seebistumine on protsess, mille käigus saadakse rasvadest ja leelismetallidest seep. Seetõttu klassifitseeritakse just rasvu seebistuvateks. See toimub vee toimel, kusjuures rasv kui triglütseriid hüdrolüüsub rasvhapeteks ja glütserooliks. Seebistamisreaktsioon on ülesandes 8! PS: Seebid on lahedad, mul on ka vannitoas paar tükki :) 8) A) Seebistamine NaOH'ga B) Happeline hüdrolüüs C) Ensümaatiline hüdrolüüs Lipaasi toimel 9) Glütserofosfolipiidi üldstruktuur
keevkiht-soojusvaheti; 7 separaator; 8 auru ülekuumendi; 9 ökonomaiser; 10 õhueelsoojendi; 11 elektrifilter. Keevkihtpõletamine rõhu all Rõhu all töötav keevkihtkolle on paigutatud terasest kõrgsurve mahutisse. Selles mahutis paiknevad ka kuumade koldegaaside puhastusseadmed (tsüklonid). Kütuste põletamine rõhu all olevas keevkihis võimaldab energiat toota kombineeritult. Koldest väljuvad rõhu all olevad gaasid puhastatakse tuhaosakestest, leelismetallidest ja teistest lisanditest. Kuumade gaaside täiendavaks puhastamiseks kasutatakse veel ka keraamilisi filtreid, mis asuvad väljaspool kõrgsurve mahutit. Seejärel gaasid paisuvad gaasiturbiinis, mis käivitab elektrigeneraatori ja õhukompressori. Viimasega antakse põlemisõhku kõrgsurve mahutisse ja sealt koldesse. Gaasiturbiinist väljuvad gaasid läbivad enne atmosfääri juhtimist ökonomaiseri, kus soojendatakse ette aurukatla toitevett
põlemine (võimalik ka O2 osavõtuta) korrosioon (metallidega reageerimine: O2 + H2O (niiskus) a)keemiline; b) elektrokeemiline korrosioon hingamine: C (org. ühendites) + O2 → CO2 kõdunemine, mädanemine: org. aine → CO2 + H2O 3.20.4.2. Reageerimine lihtainetega vesinikuga → H2O (+ 280 kJ/mol H2) toatemp-l äärmiselt aeglaselt (katalüsaatorite (Pt, Pd) toimel kiiresti) üle 550ºC – plahvatusega leelismetallidest reageerivad kõige energilisemalt Cs ja Rb (süttivad õhus ja O2-s toatemp-l) K, Na, Li – aeglasemalt süütamisel või süttimisel leelismetallid (v.a. Li) → Lm2O2 (peroksiid) ja LmO2 (hüperoksiid) II rühma elementidega reageerib kergesti Ba võib õhus süttida juba 20-25ºC juures, Mg ja Be üle 500ºC → MO ja MeO2 (peroksiid) Zn, Cd, Hg (12. rühm) oksüdeeruvad raskemini, Cd ja Zn pinnal tekib kaitsev oksiidikiht Ti, Zr, Hf (4
annaabi.ee 
