1. Mrgi kiviaja arheoloogilised kultuurid ja iseloomusta Kunda kultuuri. - Vanim asula Pulli, jrgneb Kunda Lammasmgi. Kultuuri leviala Luna-Soomest kuni Luna-Leeduni. Elati veekogude lhedal ning triistad enamjaolt kivist. Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt
Mis oleks juhtunud, kui eestlased võitnuks muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Läänemere ristisõdade osa, mis kestis ligi 100 aastat. Palju teame sellest tänu Henriku Liivimaa kroonikale. Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased,
Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik 1,2. Tekkisid 1054.aastal
17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood. Töötati välja etiketinormid. Tekkis kolm erinevat piirkonda Euroopas: selle tõttu on ka kunstilevik erinev. 1)need maad, kus absolutism tegutses koos katoliikliku kirikuga vastu reformatsiooni (eriti arhitektuuris), Itaalia, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Hispaania, kuni Leeduni. 2)absolutistlikud maad (eelkõige ilmalik elu on tähtis), Prantsusmaa, mitmed Saksa väikeriigid, Inglise kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad).
Idarindel toimis vene õhuluure et näha kui kaugel on Sks rindejoon Aug Rumeenia astub Antante poolel sõtta okupeeritakse Sks poolt 1916 Jüüti merelahing sks ja ing laevastiku kokkupõrge ingl kaotused olid suuremad kui sks, kuid eesmärgi sks ei saavutanud 1917 USA sõtta astumine! Venemaal siseprobleemid Veebruari revolutsioon kukutatakse keiser Nikolai II, võimul olev Ajutine Valitsus täidab Antante nõudmisi edasi. Sks rindejoon tuleb välja Eesti, Läti ja Leeduni, okupeeritakse 24. 27. okt Caporetto lahing Itaalia üritas pealetungi A-U aladele said lüüa Sks ja A-U vägedelt Venemaal Oktoobrirevolutsioon ja riigipööre ning Venemaa väljub sõjast 1918 Venemaal kommunistide võim läbirääkimised Sks. 1918 Bresti rahu Venemaa ja Sks vahel lubas kasutada materiaalseid ressursse venemaalt 8. jaanuar USA president W.Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21
Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabadusvõitlust oli ristiusk juba ümberkaudsetel aladel tuntud, va lõunanaabritel. Kiievi vürstiriigis oli see riigiusk juba 10. saj. 11. saj pääses võidule Rootsis. Sealt edasi levik soome. 12. saj siis soomes juba vastu võetud. Seega moodustasid Eesti ja Läti ala kuni Leeduni lõunas uue aastatuhande esimesel sajandil viimase paganliku ala euroopas. Oli ka poliitiline võimutühjus, polnud riiklikku korraldust, mis oli juba idas ja läänes. Taani kuningriigi arvestatavaks jõuks muutumine. Eesti, liivi ja läti hõimudel sellist korraldust polnud kihelkondlik korraldus, koonduti maakondlikeks üksusteks vaid välise ohu korral ning ka siis mitte kuigi üksmeelselt ja tõhusalt. 1143 Lüübeki asutamine esimene Saksa linn Läänemere ääres
jõutud välja vedada. põletatud maa taktika sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku. Tannenbergi liin II ms ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis. Marienburgi liin Teise maailmasõja ajal püstitatud liin venelaste vastu, mis ulatus Pihkva järve lõunakaldalt kuni Leeduni välja. Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27.septebril 1940. aasta Berliinis. Hitlerismi vastane koalitsioon Kolmikliidu vastu võitlevate riikide koalitsioon, kuhu kuulus 49 riiki. Lendliisi süsteem Ameerika tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimine
............9 -10 Kasutatud kirjandus…………………………...………………………………………10 1. PÕHJALA RISTISÕDADE ALGUS, ESIMESED SÕJARETKED EESTISSE, LIIVLASTE ALISTAMINE Põhjala ristisõjad said alguse 12. sajandi hakul sakslaste, poolakate ja taanlaste sõjaretkedest Visla jõest läänes elanud vendi hõimude vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut
eKr, kui jää hakkas taanduma kagu-loode suunas, 10500 eKr oli Eesti jääst vaba. Pärast seda tekkis kõigepealt taimestik, siis loomad, siis inimesed. Arheoloogilise kultuuri kokku moodustavad ühesugused ainelised leiud (ajalooallikad). See arheoloogiline kultuur, mis oli Eestis mesoliitikumi ajal on Kunda kultuur. See sai nimetuse ühe leiukoha järgi, kuigi seal leitud asjad pole kõige vanemad, lihtsalt avastati varem. Samasugusi leide on leitud Lõuna-Soomest Leeduni, kõik kannavad nime Kunda kultuur. Sellele kultuurile oli omane see, et mesoliitikumi varasemal perioodil paiknesid asulad peamiselt siseveekogude ääres ja tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Tegemist oli sesoonnse külaga ehk nad ei elanud pidevalt ühes asulas vaid vastavalt aastaajale paikneti ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest
mis jõevähile ei sobi, kuid tõrjub järk-järgult viimase tervest veekogust välja[1, 2]. 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus) Toodi Euroopasse 1890 aastal. See on kaubandusliku väärtuseta väga viljakas (400-600 marjatera), katkukindel, ülikõva koorikuga, tingimuste suhtes vähenõudlik väikesekasvuline ja agressiivne vähk, kes suudab välja tõrjuda endast suuremad ja väärtuslikumad vähid. Praegu ulatub tema levila Lääne-Euroopast Leeduni[1,3]. 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) Ameerikast Euroopasse introdutseeritud vähiliik, kes on immuunne vähikatku suhtes, kuid võib seetõttu seda haigust edasi kanda. Levitatud inimeste poolt enamusse Euroopa maadesse (v.a. Norra ja Eesti). Katku kui bioloogilise relva kandjana ja paaritumisel agressiivsemana tõrjub loodusesse sattudes kohalikud Euroopa liigid välja (see võib toimuda kõigest paari aastaga). Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel
Hakkasid levima kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad jt. metsavööndi loomad. Hilispaleoliitilised kultuurid (19k - 9,5k e.m.a.) Swidry kultuur - arvatav alusepanija Balti kultuuridele (s.h. Kunda kultuurile). Eestimaa inimasustus tekkis u. 11-9k a. tagasi. Kunda kultuur Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmist kiviaega e mesoliitikumi (9000-5000 e.m.a.). Kunda kultuur oli levinud Läänemere idarannikust Lõuna-Soome ning Leeduni. Kunda kultuurile annab oma nime Kunda Lammasmägi leiukoht. Kunda kultuuri elanikud elasid enamasti veekogude ääres, kus oli võimalik kalastada, küttida veelinde ning vett jooma tulnud metsloomi. Kütiti hulgaliselt põtru ja kopraid. Küttimisel kasutati
Nuhtluseks on Euroopas kujunenud Ameerikast pärinev ogapõskne vähk Orconectes limosus (spiny 6 cheek crayfish). See on kaubandusliku väärtuseta väga viljakas (400-600 marjatera), katkukindel, ülikõva koorikuga, tingimuste suhtes vähenõudlik väikesekasvuline ja agressiivne vähk, kes suudab välja tõrjuda endast suuremad ja väärtuslikumad vähid. Praegu ulatub tema levila Lääne-Euroopast Leeduni. Vähid on suurimad liikuvad mageveeselgrootud. Vähi kest e. koorik koosneb peamiselt anorgaanilisest kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). See lubjaga tugevdatud kitiinkest kujutab endast välisskeletti, millele kinnituvad lihased. Vähi keha koosneb 19st kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha e. lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Vähid kasvavad kestudes
D 11 EESTI AJALUGU KIVIAEG EESTIS PT. 2 Keskmine kiviaeg u 9000 - 5000 eKr Kunda kultuur Tsemendi varbikud, vajalik sabi Pulli asula vanim teadaolev Pärnu jõe ääres, Sindis 1967.aastal Rohkem leidub sarve- ja luu-esemeid, vähem kivi- ja puuesemeid kalastamine- asulad vee ääres, küttimine, korilus koer koduloomaks Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur
juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr (saksa k. Maavägi). Läti sõjalis-poliitiline olukord. Lätis puudusid mehed, keda sõdima panna, kuna enne Saksa okupatsiooni olid enamus kütipolgid läinud Venemaale ja valmistus 1918 nov tungiks kodumaale, et sakslased välja ajada. Läti Ajutine Valitsus pöördus Saksamaa poole. Saksa oli nõus ja nihutas oma maa kaitsepositisioonid Leeduni. Läti ja Saksa huvid langesid kokku, Läti kaitsmine enamlaste pealetungi eest jäi sakslaste kätte. Saksa vabatahtlikud, Läti ajutisel valitsusel muud võimalust, kui tunnustada 7. detsembril Landeswehri Läti riigi sõjaväena. Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku August Winnigi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes