Ooperi sünd. Ooperizanri sünd 1600 aasta paiku mõjutas oluliselt kogu järgneva sajandi muusikat. Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3. muusikaliste stseenide ja pantomiimiga renessansiaegsed koolinäidendid ja õukonnaetendused, eriti sajandilõpu Firenzes, kus kasutati toretsevaid kostüüme ja dekoratsioone, samuti lavatehnikat. Hiljem barokile iseloomulikke tüüpstseene , nagu jumalate laskumine lavale, tulevärgid jms. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdi't ( 1567-1643) , kes sai alghariduse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt andis välja oma esimese motetikogumiku, aasta pärast vaimulikkude madrigalide kogumik. 1612 valitakse ta omaaegsesse kõige ihaldatumasse ametisse - Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriuks, mida ta pidas surmani.
· Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid näitlejaid. · Moralitee- õpetlik näidend. Kujutati inimese omadusi.Koomilised etendused kujunesid välja pühade ja tähtpäevade kombestikust. o Sofii- ühevaatuseline narri näitemäng. o Farss- kometi mäng või jant Prantsusmaal, sisult olustikuline. · Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus
Argenia". Teos oli mõeldud kooliooperiks ning ilmselt esitati peamiselt Tallinna gümnaasiumi tudengitega. Ette kanne toimus 1680. aasta lõpul, me ei tea aga kahjuks, kas Suurgildi saalis, nagu teatrietendused tavaliselt, või gümnaasiumis. Muusikaliselt on ooperis üpris nõudlikke osi ning paljud repliigid partituuris lasevad arvata, et etenduses oli rohkelt ka toredat vaatemängu ja barokkteatrile iseloomulikku lavatehnikat. Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili. "Argeniat" on ta ise nimetanud laulumänguks (Singspiel) ning paljude salmilaulude ja suhteliselt lihtsa helikeelega sarnaneb see mõnevõrra tõesti hilisemate Singspielidega. Ent samalaadne oli algselt ka saksa "päris" ooper Hamburgis ning Mederi viie
saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised stseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast
vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika
vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika
Lõuna Eestis sattus 16. sajandi lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teada olevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. Euroopa rändtruppide külalisesinemised 17. ja 18. sajandil 17. sajandil tulid esimesed välismaised rändtrupid . Eriti aktiivsek muutus teatrielu sajandi lõpul, kui siin esinesid korduvalt Ülemsaksa Komödiandid, Hollandi komodiandid ja Itaalia marionetinäitlejad. Sellest ajast pärineb Tallinnas ka esimene spetsiaalselt kohandatud barakitaoline hoone, mida nimetati ,,Theatrumiks". Seda üüriti erinevatele truppidele, kes
saj II p 17.saj algus) koorinäidendid (moralitee) ja õukonnaetendused. 16.saj esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume (kontrastne, kerge, lõbus lavalis- muusikaline vahepala). Need pastoraalsed, allegoorilised või mütoloogilised muusikalised tseenid olid eriti toretsevad sajandilõpu Firenzes, kus kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüptseenid, nagu jumalate laskumine lavale. [See võte (deus ex machina, ld k jumal masinast), on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. 16.saj õpul ühendati komöödiaetendusi ka madrigalistiiliga: tegevus ja dialoogid anti edasi ansamblilaulus. Kuulsaimad sellistest madrigalikomöödiatest on Orazio Vecci "L'Amfiparnaso"
vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis. Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat lihtne draamaks üle kanda. Erinevused: Draamas puudub tavaliselt jutustaja, kes seletaks tegelaste käitumist ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see tekitab suletud maailma, mis loob mulje suuremast ehtsusest, puudub
Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 3 2. Liivimaa Henriku kroonika ja Balthasar Russowi ,,Liivimaa kroonika". Vastata lühidalt kolmele küsimusele: a) Mille poolest need omavahel sarnanevad ja mille poolest erinevad? (Kirjutamise aeg ja sündmuste kontekst. Kelle huvides on kirjutatud? Autori hoiak, sh kohalike suhtes.)
vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala müsteerium kannatusmäng ehk passioon, milles esitati Jeesuse elu viimaseid stseene kuni tema ristisurmani. 16. saj. esitati draamaetenduste vaatuste vahel, aga ka õukonnapidustuste osana intermeediume. Nendes pastoraalsetes, allegoorilistes või mütoloogilistes stseenides kasutati mitte üksnes uhkeid kostüüme ja dekoratsioone, vaid juba ka teravmeelset lavatehnikat. Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile iseloomilikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale, allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes 5 esimeste ooperite muusika
Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit
kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. 16. sajandi eestikeelsed tekstid ja nende keel (nt Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jt) 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal
1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat. · Propageeriti kõikvõimalikku lavatehnikat. Tehnilise meedia (raadio, film, pildiprojektsioon) integreerimine lavastuses. · Poliitiline teater oli mõjutatud traditsioonilisest kirjanduslikust teatrist. Dramaturgia muutumine eepilise teatri nime all mõjutas ka poliitilist teatrit, sest hakati kirjutama ka aktuaalsetel, ühiskondlikel teemadel. Erinevate mõjutajate tuules arenes välja erinevat liiki teater, mida võib nimetada poliitiliseks. 1930