orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest. Oma esimese suurteose kirjutas 17-aastaselt - milleks oli " nõnda kõneles Zarathustra ". See oli kirjutatud baritonile, kolmele koorile ja sünfooniaorkestrile. Orff oli siis veel üsna tunduvalt Debussy mõju all. 1920.aastatel süvenes helilooja 16-17. sajandi helimeistrite teoste uurimisse. Tema eilise tähelepanu osalaliseks sai Monteverdi looming. Varajases
13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli
Väga hästi kasutati ära pöördlava, mis ballil ühel ja samal ajahetkel erinevais saalinurkades toimuvat kujutada võimaldas. See lõi kogu etendusest mõnusalt tervikliku mulje ja andis hea ülevaate tolleaegsete pidude melust. Kui tuua midagi negatiivset sellest etendusest välja, siis vaid seda, et mõni hetk (pean silmas just laulmiskohti) venis liiga pikale. Kuna ma polnud varem käinud kunagi operetti vaatamas, siis see etendus pani mind huvi tundma sellisest lavalisest esitlusest ning kindlasti tahan ma veel sellistest osa saada.
Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid. Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud"
jazzy rajajaks. ,,Ameeriklane Pariisis", 1935- on Ameerika rahvusooperi sünnipäev. Ooper ,,Porgy ja Bess" Muusika Euroopas. C.Orff (1895-1982): - tuntud saksa helilooja, dirigent ja muusika pedakoog. -Saltsburgis Orffi instituut. -Orffi instrumentaarium(kõlapulgad, tamburiin jne), levinud üle maailma. -Püüdis ühendada tantsu, laulu ja pillimängu. -Looming: iseloomulik lihtsad meloodiad, vanast muusikast inspireeritud. Lõi uue lavateose tüübi- süntees muusikast, sõnast ja lavalisest tegevusest. Suur tähtsus rütmil, orkestris oluline löökpillide osa. -Kuulsaim lavaline kantaat ''Carmina burana''-Kirjutas ka oopereid: ''Kuu'', ''Tark naine'' B.Britten (1913-1976): - 20.saj väljapaistvaim Inglise heliloojaa, võrreldud H.Purcelliga. -helilooja, dirigent ja väga hea pianist. -oma aja imelaps. Looming:teosed on selgete vormiskeemidega, silmapaistev meloodiameister, muusika sarnanes kõige enam neoklassitsismile, kirjutas muusikat kõikides zanrites, väljapaistvamad
Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. Lõi uue lavateosetüübi – ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analoogiat võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagoogika, kus domineerivad löökpillid. Selle muusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängides. C. Orffi kantaat „Carmina burana” Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud"
kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad Dionysosepühal. Sel ajal komöödia kujuneski pilkeliseks ja mõnitavaks zanriks, kus ei puudunud ka vaba keelepruuk, ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid.
muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste muusikaõpetuseks konstrueeris (ksülofon, metallofon, kellamäng + rütmipillid). Orffi peateos: triloogia ,,Triumfid", koosneb 3 kantaadist
Polümeeria o Klaverimuusika. Kõige tuntum 2. Klaverisonaat ,,Concord" CARL ORFF (1895 -1982) · Saksa helilooja · Töötas välja täiesti uue muusikapedagoogika ja uut tüüpi orkestri, kus domineerivad löökpillid. · Eesmärgiks egutada lapsi musitseerima pillimäng! · Orff instrumentaarium · LOOMING: o Lavalised suurvormid. Sulatas kokku muusika ja sõnalise osa. Süntees muusikast, sõnast, tantsust, lavalisest tegevusest. o Lavaline kantaat ,,Carmina burana" AVANGARDISM · Ekperimeneerimine ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikaga · Kasutati elektroonilisi väljendusvahendeid · Eelnimetatu tõttu hakati neid nim. avangardistideks või modernistideks · USA-s nimetati antud perioodi ekperimentaalmuusika ajastuks. JOHN CAGE (1912-1992) · USA helilooja, pianist, publitsist. Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid · LOOMING:
aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt, kelleks osutus Verdi. Algul ütles helilooja tellimusele ära, kuid hiljem nõustus siiski. Nii valmis ,,Aida", mida saatis pärast 24. detsembril 1871. aastal toimunud esietendust tohutu edu, üks Verdi parimaid teoseid. "Aida" on juba puhtal kujul muusikaline draama: talle on omane pidev muusikalis-dramaatiline areng, mis sõltub ka suurel määral lavalisest tegevusest. Peale seda ooperit tekkis Verdi loomingusse umbes kümne aasta pikkune paus, mille vältel ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Järgmine teos, ,,Reekviem", valmis alles 1873. aastal. See oli kirjutatud Itaalia kirjaniku Manzoni auks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga Shakespeare'i näidendil põhineva ,,Othello", mis oli ja on kriitikute
aastal Kairosse ooperiteater. Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt, kelleks osutus Verdi. Algul ütles helilooja tellimusele ära, kuid hiljem nõustus siiski. Nii valmis ,,Aida", mida saatis pärast 24. detsembril 1871. aastal toimunud esietendust tohutu edu. See ooper on Verdi parimaid teoseid. "Aida" on juba puhtal kujul muusikaline draama: talle on omane pidev muusikalis-dramaatiline areng, mis sõltub ka suurel määral lavalisest tegevusest. Peale "Aida`t" tekkis Verdi loomingusse umbes kümne aasta pikkune paus, mille vältel ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Järgmine teos, ,,Reekviem", valmis alles 1873. aastal. See oli kirjutatud Itaalia kirjaniku Manzoni auks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. 1887. aastal kirjutas Giuseppe Verdi koos ühe noore Itaalia helilooja Arrigo Boitoga
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu. See ooper on Verdi parimaid teoseid. "Aidaga" ta jõudiski reformini, mida nii kaua ettevalmistanud oli. Orkester omandas varasemast palju suurema osatähtsuse ning esitas paljusid juhtmotiive. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus. "Aida" on juba puhtal kujul muusikaline draama: talle on omane pidev muusikalis-dramaatiline areng, mis sõltub ka suurel määral lavalisest tegevusest. Esialgselt kavandatud ooper pidi jutustama Egiptuse sõjalisest võimsusest, Verdi "Aida" aga näitab hoopis elulaadi, Vana-Egiptuse preestrite julmust ja kannab endas humanismiideed. Mineviku abil näidati kaasaega. Peale "Aidat" tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes kümme aastat. Selle aja vältel ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Kuid kunagi tekkinud ideest, et kõik paremad Itaalia heliloojad kokku kirjutaksid reekviemi, ja millest
o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus
Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud"
olema mütoloogilised kujud, jumalad ja kangelased, kes väljaspool harilikku ja igapäevast elu aitavad lahendada üldinimlikke maailmaprobleeme ja tulevikuideaale. Kuidas lahendada aga selliseid suuri probleeme muusikas? Selleks oli Wagneri arvates vaja ka uusi väljendusvahendeid. "Kokkulapitud" (s.t. üksikuist lõpetatud numbreist koosnev) ooperivorm ei sobi, vaid peab olema tervik, kus ka muusika võrsub lavalisest tegevusest, sest ainult muusika on suuteline avaldama seda, mida on võimatu avaldada sõnades ja lavalises tegevuses, sest ainult muusika suudab kajastada hingelist protsessi kõigis üksikasjus. Tähtsamad tegurid siinjuures on: a) retsitatiiv, mis vastavalt hingelisele erutusele annab edasi iga sobiva varjundiga väljenduse; b) juhtmotiiviline - orkestraalne tegelaste iseloomustus, mis läbib kogu teost ja loob seesmise ühtsuse. See tingib
Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines ainult vaheaegadel ja ei ole seotud komöödia faabulaga
o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid; o eksodos. koomiline Aristotelese nägemus puudub, kuna ,,Poeetika" teine osa, mis käsitles komöödiat, on kaduma läinud. Koomilise kohta leidub vaid vihjeid. Koomiline põhineb moonutatul, inetul,
autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine
Komöödiaid iseloomustab ka 24-liikmeline koor, mis kujutab endast mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud, herilased) või isikustatud nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla sellega väga tihedalt seotud (herilased, konnad) 62. Mis on kreeka komöödias parabaas? Parabaas on näitlejate (ka koori) lahkumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest, komöödia tegevus katkeb korraks, sest koor või mõni osatäitja räägib publikuga. 63. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Aristophanes komöödiad on tolles ajas päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: 'onomasti kõmõdein' ehk nimepidi pilkamine kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404)
Tegeles filosoofiaõpingutega. Esimene käsikiri pärineb sellest perioodist. Wagneri väga suur mõju. Võttis enesearendamiseks pausi. Asutas Purcell Operatic Society tegi sõbraga muusikateatri, alustas lavastajana selles teatris. Lavastas mitmeid oopereid. Arendab välja oma mängustiili. Lavastas 1903 aastal Imperial Theatre'is: Shakespeare - ,,Palju kära ei millestki" liikuv valgus oluline element. Range koreograafia näitlejatel. Lahtirebimine lavalisest realismist. 1908 loob rahvusvahelise teatriajakirja ,,The Mask" edastab visioone tulevikuteatrist pseudonüümide all. Lava mehhaniseerimise idee, asutas oma teatrilaboratooriumi Itaalias, Firenzes. Katsetas seal uudset lavaarhitektuuri totaaltester, seda pidi saama liigutada kõiki dimensioone kasutades. Tema huviks olid eksperimendid värvilise valguse ja valgusprojektsioonidega. Sirmide ja ekraanide (screens, 1911 patent) arendamine. Uuenduslik lähenemine. Luua erinevaid ruumikooslusi
Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta
annaabi.ee 
