emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil • Võõrsõnarohkus • Terminite rohkus • Definitsioonide rohkus • Sünonüümide vältimine terminite asemel ja sellest tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele
et kokku saada mõte. Tavaklassi tulev laps enamasti sellega saab hakkama. Vahest võib õpiraskustega lapsel olla mälu kehv. Selleks et aru saada on vaja aru saada kõne tsanditest (sõna, lause vm) ja keelevahenditest. Pane tähele kas tööjuhised on lastele arusaadavad. Vb on juhist vaja muuta. Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea … … … … Lausete puhul oluline see, et saan arum is sõna seal on jam is on nende seosed omavahel e tähenduslikud nüansid. Rasked lausekonstruktsioonid Mall ejalutas metsas hommikul ja õhtul, ats hommikust õhtuni. Kes jalutas rohkem, ke skui mitu korda jne jne Mõistmist raskendab(3) Järeldused oma kogemuste põhjal..
Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus Samaviitelised sõnad Ioonid pandi teleporteeruma Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida
Asjad, mida on raske mõista. I. Sõna tasandil * Mentaalsed rühmad sõna tähendus, ei ole käega katsutav metafoorid · Rühmade seosed (kana, lind, koduloom). Rühmitamise arendamise võte neljas liigne. II. Fraasi tasandil · Ebaselged tööjuhised võõraste sõnadega III. Lause tasandil · Rasked lausekonstruktsioonid: - võrdluskontruktsioonid võtavad töötlemise aega ja mõnikord ei suuda laps aru saada · Ruumi ja ajasuhete väljendamine (ring on kolmnurga kõrvalringi all) · Ebahariliku sõnajärjega laused. Nt Kassi ajab taga koer. · Fraasi- või lause- ja sõnatähenduse konflikt. Nt Poisile ei meeldi mitte õppida. See pilt on hirmus ilus. IV. Sidusteksti tasand Raske/tundmatu info
(sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab jne). Grammatika 7. Kõnes ja kirjas kasutatakse sarnaseid käände- ja pöördelõppe ja tunnuseid. 8. Mõlemas vormistatakse lauseliikmed samamoodi. Alus on nimetavas käändes, sihitis on nt osastavas käändes (lapsevankrit lükkav ema lapsevankrit lükkav naine), sõna hakkama juurde käib ma-tegevusnimi (hakkab lalisema ei hakka lalisema) jne. 9. Kirjas esinevad nö ametlikumad lausekonstruktsioonid kui kõnes, nagu lauselühendid ja mine-vorm (Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit on olemas ka nukuteater tegelikult elus), umbisikuline tegumood (aetakse juttu akkavad juttu ajama.). 11. Kirjas on osalaused enam erinevate sidenditega seotud (kus, kas, et, vaid) kui kõnes. 12. Kõneleja piiritleb oma üksused intonatsiooni abil (= transkriptsioonis punktid). Need ei lange alati kokku kirjale omaste (osa)lause piiridega
Kasutamine: · Korpus jaguneb eri piirangutasemetaga alaosadeks · Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks. 23. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Süntaks: keskne erinevus suulise ja kirjaliku keele vahel. Morfosüntaks on kirjas ja kõnes sranane. Eneseparandused. Eripärased lausekonstruktsioonid. · Kõnesüntaks: sidendite erinev paigutus, edasilükkamised, ümbertegemised, sulatused, üldlõpp+ seletus, sabalisanudsed pärast lausepiiri, et-otsene kõne. · Partiklid: Annavad teada, mida kuulajal on oodata algavas voorus: ütlen uuesti ümber: et; esitan põhjuse, seletuse: et, kule, vata; vahetan teemat: nii, kule, ota; lähen vestluse peateelt kõrvale: või, ota, ei jah; lähen peateest kõrvale, alustan
oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne: Lausekonstruktsioonid väljendavad eri laadi suhteid: ühed sündmuste kommunikatsiooni, teised suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab · suuline või kirjalik esitlus · kontstruktsioonide keerukus · lause pikkus (kas lause jääb meelde)- olilisem simultaanse analüüsi puhul). Lause järelekordamise võte (kui suudab järele korrata, siis jääb meelde · f F f' · vabade laiendite olemasolu. Keerulised konstruktsioonid:
* Kui kõneleja võtab kaasa terve teksti, tuleb markeerida märksõnad, olulisemad mõtted. Sellise teksti kirjasuurus võiks olla 14 või enam. Esinemishirmu vastu aitab kõige rohkem hea ettevalmistus. Kõneks valmistumisel tuleb harjutada, pidades silmas eesseisvat kõneolukorda. * Kõnet peaks ette kandma kõva häälega, võimaluse korral paluma kellelgi seda kuulata. Nii tulevad välja kõne nõrgad kohad: nt liiga keerulised lausekonstruktsioonid, milles kõneleja takerdub ja mida on kuulajatel liiga raske jälgida. Sellisel peaproovil võib selguda ka, et kõne on kuulamiseks liiga pikk ja lohisev jms. · Pingeid aitab maha võtta tutvumine esinemisruumiga, võimalus harjutada selles ruumis, kasutades ka tehnilisi vahendeid. * Vahetult enne kõne algust on hea leida hetk üksiolemiseks, oma mõtete koondamiseks ning lõdvestumiseks. Tuleb endale sisendada, et kõne on põhjalikult
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud
Soovid analüüsida institutsionaalseid diskursusi Soovid teha organisatsiooni-analüüsi ja interv. jääb väheseks Diskursuseanalüüs Diskursus asjadest rääkimise viis Diskursuseanalüüs huvitub: Kuidas väljendatakse/genereeritakse mingit suhtumist ja konstrueeritakse tekstide kaudu reaalsust Ei huvita arvud (kui palju midagi öeldi), vaid kuidas öeldi alltähendused, sõnavalik, metafoorid, lausekonstruktsioonid Tekste peab olema üsna vähe valitakse võtmetekstid Mida uuritakse: sõnavalikut, metafoore, laetud väljendid, "meie" ja "nemad" konstrueerimist Diskursuseanalüüsiga saab uurida: Meediatekste, poliitikute kõnesid, intervjuusid, internetifoorume, blogisid, Riigikogu stenogramme, dokumente, jne. Millal antud meetodit kasutada: Sind huvitab, kuidas erinevad poliitilised toimijad või ühiskonnarühmad reaalsust konstrueerivad
Halvasti arenenud ja problemaatilist kõnet on kooliajal mõtlemine. väga raske korrigeerida. Mõtlemisvõime täiustumisega muutuvad ka lausekonstruktsioonid keerulisemaks. Üheksa-küm- 90 ALGKOOLIAEC ALGKOOLIAEG 91 neaastane laps on juba võimeline edastama mõnda sündmust viibivad üha rohkem kodunt eemal. Nad käivad koolis, koh- nii, et kuulajad saavad toimunust täieliku ülevaate
aru, ja mida siis lapsed peavad ära õppima. Psühhopoeetika: kuidas toimub poeetilise teksti loome ja mõistmine. PsL rakendus Rakendus pedagfoogikas: mida õpetada keeleõppes, kugemistundide,s kuidas korralda pedagoiline suhtlemine; teabe edasitamist verbaalselt, õppetekstide edastamist; õppekirjandus. Õppetekst tuleb kirjutada nii, et oleks nii keeleliseld kui sisuliselt (lausekonstruktsioonid, piltide lõimine, ) sihtrühmale sobilikud! Kõnearengu korrigeerimine: logopeedid, aga ka eripedagoogid tegelevad sellega. Kuidas inimstel on seotud teadmised ja keel? Mida siis ikkagi tajuja sõna ,,koer" mälust üles leiab? jUba väike laps oskab seda sõna kasutada, aga meie ja tema teadmised erinevad, nt tal on vb aint üks koer ,,koer", et see sõna ei käi kõigi koerte vaid kindla obketi/koera kohta. Sõnavaraarendus tähendab teadmiste andmist.! Patospsühholingivtsika:
kriminaalkoodeksis mitte mingist esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega tuleb piiritleda: 1) keele üldmõisted; 2) juriidilised erimõisted. Tihti piiritletakse omaette tõlgendamise võttena juriidilise tõlgendamise võtet. Viimast aga ei saa lahutada grammatilise, osalt ka loogilise tõlgendamise võtetest. Erinevalt üldisest keelepruugist ja lauseehitusest esinevad normatiivaktides erilaadsed lausekonstruktsioonid. Kuritegude puhul on vaja ju kiiresti kindlaks teha, kes on kuriteo subjekt, milline on kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg (süü), milline on kuriteo objekt. Neile nõuetele peab vastama vastavate paragrahvide ja arutluste konstruktsioon. Siin on tegemist üldisele keelepruugile mõneti vastanduva eriti ratsionaalse lausekonstruktsiooniga. P.2. Loogiline, sh teleoloogiline tõlgendamine P.2.1. Loogiline tõlgendamine
Lapsele on rasked ülesanded, kus osa andmeid on antud numbritena, osa aga arvsõnadena. Samas on raske ülesande iseloomustajaks ka liigne info, nii põhi- kui järgarvsõnad. Intellektipuudega lapsele on raske võrdlussuhetes orienteerumine, seepärast peaks selgitama ka nii iseenesest selgeid mõisteid kui sama palju, ühepalju, võrdselt, rohkem, vähem, madalam, kõrgem jne. Raskusi võivad tekitada ka liigi ja alaliigi mittetundmine, tekstis kasutatavate sõnade vähene tundmine, rasked lausekonstruktsioonid, viis kuidas sõnastatakse küsimus. Küsimuste esitamise juures tuleb olla tähelepanelik märkama, kas lapsed saavad ikkagi sellest aru. Raske on ju mõista neil lastel ajasuhteid, ruumisuhteid, raskussuhteid. Otstarbekas on õpetada lapsi märkama sama suhte erinevaid sõnastusi nt kui palju kaalus, mitu kilogrammi kaalus, kui raske on. Komistuskiviks võib osutuda ka vastuse sõnastamine. Kuna vastuse sõnastamine sõltub suuresti küsimuse sõnastusest, siis oleks hea lapsi
annaabi.ee 
