Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost koolmeistrit. Gümnaasiumid loodi Tartusse, Tallinnasse ja Riiga. Hiljem muudeti Tartu gümnaasium Tartu ülikooliks. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus ja arstiteaduskond. Pärast põhjasõda oli olukord veelgi hullem kui peale Liivi sõda. Inimesi tappis maale tulnud katk. Aastaid harimata põllud olid söötis ning loomad hävinud. Tartu ja Narva elanikud
4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1
Kasu ei saa sellest ainult raamatukoguhoidja, programmi saavad kasutada ka lugejad ja teised raamatukoguhoidjad. 1. Ettevõtte iseloomustus 1.1 Missioon Kärstna Põhikooli missioon on luua õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda haritud inimeseks ja täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja eluga. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.2 Visioon Kärstna Põhikool on mõisakool, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilastes õpimotivatsiooni ning võimaldab omandada tugeva põhihariduse. Õpikeskkond kasutab mõisakooli ajaloolisi, kultuurilisi ja looduslikke võimalusi aktiivsete, iseseisvate ja vastutustundlike isiksuste kujundamisel. 2009 aastaks on Kärstna mõisakoolis nii kool kui lasteaed. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.3 Eesmärgid
katekismuse viis peatükki ning palved täiesti peas. Õpiti ka laulmist. Õpetamise põhieesmärgiks oli tol ajal tulevase koguduseliikme ettevalmistamine pühakirja lugemiseks ja kiriku teenistusest osavõtuks. Esmajoones tegelesid laste teadmiste kontrollimisega pastorid. Stiimuliks oli leerist läbisaamine, kui teadmistest jäi puudu, tuli teistkordselt leeris käia. Kauaaegne kooliõpetaja Tõnno Simonlatser (Kooli-Tõnu) kirjutas 1863. aastal, et Lahmuse mõisakool on tööle hakanud 6. novembril 1848. Koolis oli alalisi õpilasi tol ajal vähe, sest enamik lapsi pidi omandama lugemisoskuse kodus ja käis koolis vaid katsumisel. 1863. aasta talvel oli koolis 3 poissi ja 5 tüdrukut ja peale selle veel 6 last, keda vanemad saatnud. Töö toimus kõik ühes toas. Üldse kokku oli neid lapsi, kes koolikatsumisel pidid käima 71. Kooliks oli kohandatud tavaline talutare Mähkülas, mis algul oli ruumiline ja lahe, vananes ja
annaabi.ee 
