aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa
kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest
Austria muusika Paremale 1. Valsi sünnimaa 4. Kuulus tants 18. sajandi Viinis 6. Viini klassik 7. Eriline laulmisviis 8. Valsikuningas Alla 2. Rahvapill Alpi aladel 3. Millised on Austria rahvalaulud? 5. Millest arenes välja valss?
Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii
• Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad (välja arvatud USA ja Kanada) • 16 saj vallutasid need alad hispaanlased ja portugallased • Segunenud indiaanlaste, sisserändajate ja Aafrikast toodud neegerorjade kultuurid • Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroameerika 3. Habaneera (Hispaania päritolu tants,
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium).
vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e
Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Esimesi barokkoopereid: Jacopa Peri ,,Daphne" Claudio Monteverdi panus: Helikeel kasutas suurt orkestrit, dünaamika oli kontrastne ja vahelduv, muusika oli väljendusrikas, kasutas muusikalisi kujundeid. Temaatika ainestikku võttis põhiliselt antiikmütoloogiast, palju kujutatakse antiikkangelasi. Olulisemad ooperid ,,Orphens", ,,Odysseuse kojutulek", ,,Poppea kroonimine"; bel canto laulmisviis, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus,
Gioachino Antonio Rossini Madli Allikas Eleri Laanemets 11.A Tartu Tamme Gümnaasium 1792-1868 Itaalia helilooja Kirjutas (koomilist) ooperit, vaimulikku muusikat, kammermuusikat ja klaveripalasid 39 ooperit Teda kutsutakse Itaalia-Mozartiks Ajaloo üks populaarsemaid ooperi heliloojaid Bel canto stiili üks suurimaid esindajaid Bel canto - laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus Elulugu Sündis Pesaros, Itaalias muusikute perre. Tema isa, Giuseppe, mängis sarve ja oli tapamajade inspektor. Tema ema, Anna, oli laulja ja pagaritütar. Tema vanemad hakkasid Rossinit varakult muusikaliselt treenima, kui ta oli 6-aastane, mängis ta isa ansamblis trianglit. Rossini isa oli Prantsuse revolutsiooni poolt ja
3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal) eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga inimene teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60) meloodia vähetähtis, väheliikuv, väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne, lihtne) algriim (sõnad algasid ühtede ja samade häälikutega, vähemalt kaks sõna reas!)
Nüüd ta keskendub rohkem kontsertitele ning annab ühe või kaks lavastust aastas. Ja muidugi tema fond on lisanud uue mõõtme ja eesmärgi tema elule. Paljude kontserdite kasum läheb José Carerras'e International Leukeemia Fondi. Carreras on nüüd viiekümnendates. Tema hääl on vanem ja tumedam, kuid ta on endiselt oluline ja üks ilusamaid hääli käesoleval sajandi. * Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus. Bel canto laulmisviis oli levinud juba 17.18. sajandi itaalia laulukoolis näiteks Cesti või Carissimi ooperi- ja kantaadiaariate puhul, millega arendati edasi varasema ooperi heliloojate resiteerivat stiili (stilo rappresentativo) sujuvamate, väljendusrikkamate meloodiate suunas, mis tooksid maksimaalselt esile hääle omadusi. Muusikastiilina juurdus bel canto 18. sajandi lõpu ja 19
Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt. Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis. Meloodiad enamasti rahulikus tempos
-Gooti periood (linnade kasv, kultuuriliselt aktiivne) Muusikakultuur põhiliselt suuline. Frangi riigi laienemisega tekkis vajadus noodikirja järele. (8. - 9. saj) Tavamuusikat üles ei kirjutatud. Gregoriuse koraal: - 6.saj lõpp püüti läänekirikut kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla - Gregorius I Suur lasi ühtlustada liturgilised tekstid, millest sai aluse koraal - Koraal - iseloomulik laulmisviis rooma katolikukiriku jumalateenistustel - Tekst ja sõnum olid tähtsad - Liikuv ja keerukas meloodia - Retsiteerimine ehk kõne lähedane laul - Ühehäälne - Ladina keeles - Puudus orel - Puudub taktimõõt - Esitajateks olid: 1 laulja, lauljate grupp, terve koor - Respondaarne laul e koor + solist või koor + koor Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstimuusikale.
1960.aastate algul tekkis uptown rhythm and blues, mida toetasid firmad, mis avaldasid palju mustade muusikute heliplaate. Elektrikitarripop pakkus vahelduseks instrumentaalmuusikat, kus esiplaanil oli soolokitarr. Siin kujunes välja rock-ansambli koosseis: soolokitarr, basskitarr, rütmikitarr, trummid. Esimene sellise koosseisuga ansambel oli The Shadows. 1960.aastate algul Lõuna-Californias kujunes välja surf-muusika. Sellele oli omane mitmehäälne vokaalpartii ja falsettlaul (laulmisviis kõrges registris, mille puhul laulja häälepaelad võnguvad). Tuntuim ansambel oli The Beach Boys, mis kujunes omamoodi "ameerika biitliteks". Elvis Presley ,,Rock and Roll" Jimi Hendrix ,,Psychedelic rock" The Beatles "Arena Rock" The Clash ,,Punk Rock" Kasutatud kirjandus : Paramore: http://en.wikipedia.org/wiki/Paramore www.paramore.net Rock muusika: http://en.wikipedia.org/wiki/Rock_music
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17
1960. aastate algul tekkis uptown rhythm and blues, mida toetasid firmad, mis avaldasid palju mustade muusikute heliplaate. Elektrikitarripop pakkus vahelduseks instrumentaalmuusikat, kus esiplaanil oli soolokitarr. Siin kujunes välja rock-ansambli koosseis: soolokitarr, basskitarr, rütmikitarr, trummid. Esimene sellise koosseisuga ansambel oli The Shadows. 1960.aastate algul Lõuna-Californias kujunes välja surf-muusika. Sellele oli omane mitmehäälne vokaalpartii ja falsettlaul (laulmisviis kõrges registris, mille puhul laulja häälepaelad võnguvad). Tuntuim ansambel oli The Beach Boys, mis kujunes omamoodi "ameerika biitliteks". 4 ANSAMBEL ROCK HOTEL Rock Hotel loodi 1978. a. septembris koosseisus Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Rock Hoteli algkoosseis aastast 1978:
· Termin hümn tähendasid laule kui ka pille. (Hümn kiidu- ja ülistuslaul). · Balag tähendab hümni kui ka pilli. · Levinumad olid nutulaulud (ehk itkud itk) · Templites olid suured pillikoosseisud. · Meloodiad (ja rütmid) olid PISIASJADENI paika pandud => harjutati väga palju. · Märkmed viitavad terviklikule mitmehäälsusele ning heterofoonsele (juhuslik) mitmehäälsusele. Antifooniline laulmisviis vastulaulmine (vara- keskaeg). · I. LU tähendab õnne ja trallitamist. Nt pitsatitel (neilt saadi lisainformatsiooni savitahvlite kõrval) olid jäädvustatid flööti mängivad karjased. · Savitahvlitel oli kajastatud lembe- ja armastuslaulud + sõjaväel peaks olema oma laulud. · Muusika oli MEELELAHUTUS. · Urist on säilinud reljeef, mil on trummid, harfid, oboed (lisaks käristid e sistumid jne)
discot. Selle tantsuga leppisid ka vanemad aastakäigud. Seega olid nn. lahtised (tantsijad ei hoia üksteisest kinni) tunnustust leidnud. Surf- muusika kujunes välja 60-ndate aastate algul Lõuna Californias, kus surfingut ehk lainelaual sõitmist kõige enam harrastatakse. Tegelikult sündis tollal lausa omaette surf- kultuur vastava slängi, riietustiili, muusika ja filmidega. Muretule ja mažoorsele surf- muusikale oli iseloomulik mitmehäälne vokaalpartii ja falsettlaul (falsett- laulmisviis kõrges registris, mille puhul laulja häälepaelad võnguvad). T untuim ansam bel oli “The Beach Boys”, m is kujunes om am oodi am eerika biitliteks. A nsam bli “T h e Beach Boys nimigi on võetud samast ainevaldkonnast ja tõlkes tähendab “S upelranna poisid”. T egem ist oli algul perekonna ansam b liga. Skiffle. Traditsionaalse jazzi kõrval saavutas viiekümnendate aastate teisel poolel suure soosingu skiffle. S kiffle’it m än giti peamiselt omavalmistatud või kohapeal
annaabi.ee 
