(Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel. Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus huvialategevusvõimalused on mitmekesisemad Treffneri gümnaasiumis saab lisaks koorile, näiteringile, rahvatantsule, kunstiringile ja ajalehetööle tegeleda ka võitluskunstidega, väitlusega, on olemas spordiring ja ajalooring. Kuna kooli loetakse mingil määral ka eliitkoolide nimekirja, on sellel kindlasti rohkem ressurse kui nii mõnelgi teisel väikelinna tavakoolil. Miskipärast ei usu ma, et õpetajad
Esimesena esinesid Eesti bänd Winny Puhh ja siis Rammstein. Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punane pükskostüüm, lauljal olid tanksaapad ja ogadega püksid. Kahjuks teisi esinejaid väga ei näinud kuna lasti päris palju tossu lava peal. ,,Hallelujah " puhul oli heli väga valju aga alguses rahulik. Mulle endale meeldis isiklikult lugu ,,Ich Tu Dir Weh", mille salmid olid rokilikult tehtud ja ette kantud aga refrään oli jällegi rahulikum. ,,Du Hast " oli tervenisti rokkmuusika, midagi rahulikku selle loo puhul polnud. Minu arust
teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada. Üldiselt oli kontsert väga hea, mulle meeldis, erinevalt sügisel kogetud balletielamusest ei tekkinud kordagi tunnet, et ma enam ei jõua kuulata või et uni oleks peale tulnud. Esinemine oli minu jaoks lihtsalt huvitav, esitatud teoseid oli huvitav kuulata rahvusmeeskoori esituses. Ja kuna laulmine oli üsnagi kõva häälega, nagu kontsertidel ikka, oli seda hea kuulata. Kritiseerida oleks nii palju, et ühel lauljal juhtus äpardus. Ta hakkas köhima poole laulu ajal, kuid see ei rikkunud esinemist vaid tegi selle isegi minu arust paremaks, teistele kuulajatele see ka ebameeldivusi ei valmistanud. ' Kokkuvõtteks võib öelda, et kontsert oli hea ja mõnus oli kuulata midagi teistsugust vahelduseks. Soovitaks teistelegi minna kuulama RAM'i kontserte. Eelnevate kontserdielamustega võrreldes oli see midagi teistsugust, aga kindlasti mitte midagi sellist,
tüdruku kaotanud ja tapab ta. Sisult on lugu traagiline, kuid sealt õhkab tõelist elu, vabadust ja kirge. Mulle meeldis kõige rohkem lugu ,,Habanera", sest see oli kergesti meeldejääv ning ma olen ennegi seda lugu kuulnud. Mulle meeldis selle dünaamilisus, loo tugev esitus ja tunnete väljendus. Minu arvates see lugu natuke erines teistest hästi välja tulnud meloodia poolest, kuid ega teised lood ka palju alla ei jäänud. Selle esitusest jäi väga positiivne mulje, lauljal oli puhas intonatsioon, ta süvenes loosse , mida ta esitas ning teadis täpselt, millest laulab. Ma usun, et see haaras kõiki kuulajaid. Minu arvates väljendasid kõik näitlejad oma emotsioone tugevalt ja Prantsuse lõbuelu aspektid tulid kõik päris hästi esile. Eelnevalt ma olin käinud Tartus Vanemuises kuulamas-vaatamas ooperit ,,Figaro pulm". Kuid Estonias ma olin esimest korda ning kontserdimaja lava oli piisavalt suur, et kõik kuulajad-vaatajad
kogu aeg publikuga suhtles. Peale igat laulu oli tal rääkida mõni huvitav lugu, mis rahvast kaasa haaras. Vürtsi lisasid tantsutrupi Frikar meeliülendavad esitused. Minu lemmikpalaks oli "Funny Little World", mis on samuti tema enda kirjutatud. Laul on pop stiilis. Esituse tase oli suurepärane. Lugu oli esitatud väga puhtalt. Lavaline liikumine oli huvitav ja Rybakil jäi aega ka veel publikuga suhtlemiseks. Pala haaras kõiki kaasa ja lauljal õnnestus rahvas muusika taktis liigutusi tegema panna. See laul tekitas minus palju emotsioone. Tunded olid vaid positiivsed. Laul meeldis mulle juba ennem kontserdi külastamist ja pala suurepärane live esitus tekitas seoses selle looga veel suuremaid emotsioone. Lugu oli meeldejääv oma erilise rütmi ja huvitavate sõnade poolest. See lugu oli väga kaasahaarav. Pala oli natuke rahulikuma tempoga, kui
jäi veidikene väheks. Kokkuvõte Põhja-Tallinna kontsert oli minu arvates üks väga hea ja meeldejääv kontsert. Arvan, et paljud kes seda külastasid on väga rahul. Kindlasti külastan ka järgmist nende kontsertit, kuna tegemist on järjekordse väga väga hea Eestis tegutseva bändiga, kus on kokku 7 liiget, nendes kolm räpparit, üks naine , kaks basskitarri ja trummar.Arvan, et kontsert oleks võinud toimuda suuremal laval, kuna tõesti jäi lauljal ja räpparitel ruumi puudu. Olen väga rahul et kontserdile läksin ja sain kuulata väga väga head Eesti bändi muusikat. Pilet Kontsert oli tasuta seega pilet puudus
tütrele. Ja ta laulab kui tähtsad nad talle on, tähtsamad kui materjaalsed asjad. In Flowers - lugu räägib ühest tüdrukust, kes tantsib, tal ei ole muresid ja laulja kadetseb teda, ning tahab oma kehast välja tulla et olla sama muretu. Daily Routine - räägibki igapäevasest rutiinist, kuidas sa tahaksid hommikuti vähemalt natukegi voodis kauem olla ja mis kohustused sul on igapäevaselt on, lapse eest hoolitsemine jne No More Runnin - jälle ütleb pealkiri palju, kuidas lauljal on kõrini oma ebameeldivate asjade eest ära jooksmisest. Tüdimusest vanast elust ja kuidas ta on kaotanud sõpru, kes ei mõtle enam tema pealegi, Bluish - väga lihtne sõnum armumisest. Plaat tervikuna räägib armumisest, armastusest, perest (kõik bändi liikmed on abielus), igapäevaelust. Plaadiümbrisel on muster, mille tegi neile nende sõber. Muster on optiline illusioon, vaatates tundub nagu see liiguks, kuigi ei liigu
heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal) Jaak Joala (laul, flööt, basskitarr) Olev Künnap (soolokitarr, laul) Anton Lutt (löökriistad) Mati Tibar (saksofon) Vello Roomet (trompet)
53310761 aega teenis.Sellel aja etapil ei esinenud ta presley kordagi.Parker proovis teha temast ka filmi näitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn- Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari selle eest, et lauljal oli ühes juba filmitud stseenis randmel omaenese käekell. Lepingu järgi pidavat Presley esinema ainult kompanii poolt antud riietuses. Ta lasi lauljal sõita kontserdilavale pärlmutterkatusega kuldses Cadillacis ja loopida publiku hulka niiskeid higirätte nagu kanadele teri (Presley oli hiljem ülearu lihav ja higistas palju). Kuigi kriitika nimetas kõike seda "halva maitse luupainajaks" ja "pealetükkivaks barbaarsuseks", sai Elvis Presleyst kuulsuse tipul
Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl
Meloodiad olid väga lihtsad, orkestril taustfunktsioon ( saade ). Hiljem hakati muusikas taotlema laulvust, tekkis uus laulmismaneer bel canto stiil. Selline ooper levis Itaaliast üle Euroopa ja sai tuntuks opera seria ( tõsine ooper ) nime all. Selline ooper võimutses 18.saj. keskpaigani. Barokkajastul tekkis seoses opera seriaga lauljate kultus ja võimuvõitlus laval. Ooperi numbritest tõusis esikohale aaria, aariate meloodiad olid üle kuhjatud keeruliste käikudega, et võimaldada lauljal oma häält demonstreerida. Claudio Monteverdiga on aga seotud ooperikunsti areng. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". See on teos mille muusika on säilinud tänani. Orpheuses kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. . Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj
Nende esituses oli nii plusse kui ka miinuseid.Miinusteks oli kohati liiga vali muusika nii, et laulja hääl ei kostnud üle muusika. Miinuseks oli veel laulja puudulik inglise keel, millest oli kohati väga raske arusaada.Pluss pooleks oli pillimängijad, kes olid tasemel ning nende soolod, mis olid muljetavaldavad. Nende muusika sõnumist oli raske aru saada, laulja puuduliku inlgise keele tõttu.Nende esitus oli korralik ja tavapärane ning, et saavutada suurepärane hinnang, tuleks lauljal parandada oma inglise keelt või hakata laulma hoopis eesti keeles. Kasulik oleks neil ka palgata helitehnik, kes seaks asjad nii paika, et lauljat oleks kuulda ja kontsert oleks nauditavam. Kuigi Epordwerk mulle sügavat muljet ei suutnud avaldanud ja mind nende tehtavat muusikat kuulama panna, siis läheksin ikkagi paari Styv Solovjov G1a aasta pärast nende esinemist uuesti vaatama, et nende arengut näha ja siis ehk juba ka nende muusika sõnumit tajuda
Kuulda saime õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat. Esitatavale muusikale lisavasid jumet barokiajastu kostüümid ja parukad (kunstnik Kustav-Agu Püüman) ning muusikute kommentaarid, millised puudutasid kord esitatavat teost, kord heliloojat, siis jälle mõnd instrumenti või avavad sõnalise teksti tagamaid. Musitseeriti ajastu pillidel. Esinejate tase oli hea, esitati korrektselt ja puhtalt. Lauljal oli väga kaunis ja puhas hääl, mis kõlas kenasti. Vahpealne jutuosa oli väga selgesti arusaadav, see tähendab, et suudeti end osavalt väljendada. Nad olid väga osavad näitlejad ja kõik tundus väge tõeline. Räägiti värvikalt ja see kutsus kuulama. Nad tegid oma osa suurpäraselt ära. Samuti olid pillimängjad väga osavad musitseerijad ja see andis väga palju juurde. Kogu õhkkond oli uhke ja ajakohane. Kõige paremini tõmbasid kaasa need lood, kus ka laulja osales
Vana-Kreeka, Vana-Rooma kultuur antiikaeg Üldist kultuurrahvaste muusikast: 1) Kõikide kultuurrahvaste muusika kujutas kosmoloogiat e. maailmakorraldust. Nimetused, mõisted seotud taevakehade nimetustega. 2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti.
Nüüd jättis Elvis lavaelu veidi kõrvale ning hakkas aktiivsemalt tegutsema filminduses. . Parker tegi Elvis Presleyst filminäitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn-Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari selle eest, et lauljal oli ühes juba filmitud stseenis randmel omaenese käekell. Lepingu järgi pidavat Presley esinema ainult kompanii poolt antud riietuses. Aastateks 1967- 1968 aga oli ka tegemist juba mõningal määral Elvise kui muusikaartisti taasärkamisega. Anti välja ehtsa Rock'n Roll'i singlid nagu "Guitar Man", "Big Boss Man", ja "U.S. Male". 1968. aastal läbiviidud Elvis Presley teleerisaade aitas teda tulla tagasi blues'i ja kantriroki juurde. Sama aasta album "Elvis In Memphis" ning
Lisaks olid veel mäned populaarsed rock- bändid nagu Wir, Dean Reed, City ja Pankow. Oli kuulda Lääne mõjutusi, sest Lääne- Saksamaa televisiooni ja raadiot sai kuulda ja näha ka paljudes kohtades Saksa DV-s. Lääne mõjud viisid põrandaaluste gruppide moodustamiseni, kes hakkasid tegema lääne suunitlusega muusikat. Lisaks jõudis Ida- Saksamaa noorteni hip-hopi kultuur. Ida sakslased aksepteerisid hip-hopi rohkem kui lihtsalt muusika stiili. Dissidentlikul lauljal ja laulukirjutajal Wolf Biermann'il, kes vältis kommusistiks olemist, keelati publiku ees esineda ja talt võeti Ida- Saksamaa kodakondsus 1976. aastal, kui ta külastas Lääne- Saksamaad. Teda ei lubatud Saksa DV-sse 1989. aastani. Tema kasutütar Nina Hagen saadeti samuti riigist välja. Sport Saksa DV saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi nad tegid oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda ja mõlema
laulja isik ja juuresolek. Kui laps kartis pimedas ruumis üksi olemist, istusid vanaemad sageli nende voodi ees, kudusid sokki või muud ja laulsid. Ei lauldud ainult hällilaule, vaid ka kirikulaule ja pühapäevakoolilaule, vahel ka ilmalikke laule. Hällilaulude näiteid leiab LISA 2 all, leheküljel 23. Hällilauludel oli täita mitu ülesannet. Esiteks, pidi laul lapse magama uinutama, järelikult oli oluline osa meloodial. Viisid olid lihtsad ja monotoonsed. Teiseks oli lauljal seoses lauluga alati edasi anda mingi sõnum, näiteks hea lapse kiitmine ja uneks ettevalmistamine, jonni eemale peletamine, une kutsumine. Laulu sõnum võis olla ka rõõmust lapse üle, keda uinutatakse ja samas ka mure, sest laps segas töö tegemist, pani lapse ema tööjärje korraks kinni, aga heameel lapsest oli harilikult suurem, kui mure. Sõnum võis endas sisaldada ka soovi, et laps kiiresti kasvaks või kui laps oli sündinud
süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperi lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl ning hea tervikutunnetus. Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus" (1848-1874) , mis koosner ooperitest ,,Reini kuld" , ,,Valküürid" , ,,Siegfried" ning ,,jumalate hukk" Tuntumad Wagneri ooperid on veel ,,Lendav Hollandlane" , ,,Tannhäuser" ,,Lohengrin" , ,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal" Operett
pp - pianissimo õige vaikselt ff - fortissimo väga valjusti ppp- piano pianissimo äärmiselt fff- forte-fortissimo ülivaljusti vaikselt mp - mezzopiano poolvaikselt mf- mezzoforte poolvalju Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid... Aariad (ooperilaulud) olid väga keerulised. Need keerulised käigud võimaldasid lauljal näidata meisterlikkust hääle ilu ja pikkust. Retsitatiivset ooperit (kõnelaul) peeti aegunuks ja igavaks. Nii hakatigi oopereid üles ehitama üksikute viisirikaste numbrite, peamiselt aariate ahelikuna. Tekkis nn numbriooper. Barokkooperi võluv külg oli meloodia rikkus. Muusika oli ainuvalitseja. Barokkooperi rajas kuulus Itaalia ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Juba 17.saj vallutas Itaalia ooper ka Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Inimene on alati olnud aldis muusikalisele tegevusele, kasutades seda nii ajaviiteks kui ka enesetunde parandamiseks. Kui inimene laulab, levivad kehas helivibratsioonid. Erinevad häälikud on tuntavad erinevates kehapiirkondades. Laulu teraapilise mõju osas on tuntud tugevatel helivibratsioonidel põhinev kõrilaulutraditsioon, kus laulmine on vahendiks füüsilise ja psüühilise harmoonia loomisel. Aga ka tavalisel laulmisel võib olla teraapiline nüanss. Laulus peitub sõnum ja lauljal on alati midagi öelda kas endale või kuulajatele. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) Ühislaulu ajal võib kogeda tugevat kuuluvustunnet, tunnetada end ühena rühmast. Laulmine võib olla tunnetega tegelemine rõõm, kurbus, armastus, lahkuminek, kahjutunne ja unelmad on sageli põimitud laulusõnadesse ja viisi. Laulmine võib olla enesetunde tõstmine laulus võib muutuda kelleks tahes, elada, kus iganes, ja teha, mida tahes. Laulu abil võib minna
mõjuv etendus ja publiku soosing. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti teatripraktikas võimalikult vähe muuta. (See kehtib üldse 19. sajandi ooperi kohta, kusjuures Prantsusmaal võib sellist suhtumist märgata juba 1830. aastatel, seoses grand opéraga.) Lauljate vaheline konkurents ja suhtumine ooperisse nagu toormaterjali tõi kaasa ka sellise nähtuse nagu arie di baule ,,kohvriaariad": igal lauljal oli teatrist teatrisse reisides varuks ,,kohvris" aariaid, mis tal eriti hästi õnnestusid ning mida ta igal võimalikul juhul püüdis ükskõik mis ooperisse pikkida, olenemata süzeest. Itaalia ooperiteatrite olukord oli 19. sajandi esimesel poolel erinev: head tingimused olid Milano La Scala's, kus oli palgaline koor ja suurem orkester, samuti Napolis. (Ent Napoli oli tunduvalt konservatiivsem kui Milano.) Paljudes teistes teatrites polnud endiselt koori ning orkestrikoosseis oli väike
annaabi.ee 
