Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-10C Kert Allikvee Sibulköögiviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 Sisukord: 1)Sibul 2)Murulauk 3)Küüslauk 4)Porrulauk 5)Rohulauk 6)Kasutatud kirjandus Sibul Sibul on pärit Kesk-Aasiast. Hiinas ja Egiptuses on tavalist kollast sibulat kasvatatud juba üle 3000 aasta. Laugu perekonda kuuluv köögiviljataim, mis sisaldab palju eeterlikke õlisid ja fütontsiide - lenduvaid aineid, mis mõjuvad mõningaile mikroorganismidele kahjulikult. Seetõttu peetakse sibulat funktsionaalseks toiduaineks. Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini
kaldataimestiku varju või lamanduvale roole. Lind muneb 6-9 valkjashalli ühtlaselt tumedatäpilist muna. Toitumine Lind sööb selgrootud, veetaimi ja nende seemned. Taimedest sööb näiteks penikeelt, kardheina, pilliroogu ning teisi veetaimede rohelisi osi. Veel olulist Lauk on ainus liik ruiklastest, kellele on oluline töönduslik tähtsus. Massiliselt esineva liigina kütitakse teda pesapaikadel ja rände ajal suurel hulgal. Sügiseks lähevad linnud tugevasti rasva ja sel ajal on laugu liha suurepärase maitsega. Vaenlased Laugu peamiseks looduslikuks vaenlaseks on roo-loorkull. Lauk on jahilind, seega on vaenlaseks on ka inimene. TIKUTAJA (kurvitsalise tüüp) Merilyn Mõttus Välimus - värvus ja sulestik Tikutaja ülapool on tumepruun roostevärvi tähnidega ja heledate ookrivärvi triipudega. Kiird on tumepruun kollaka triibuga
Jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna- töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. Ohutusnõuded: Nahale sattumisel omab söövitavat toimet.- Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma: Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 minuti vältel, aegajalt tõstes üles alumist ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Annely Jürimets
tunneb ennast mugavalt. On teada seda, et kui patsient/klient päev enne protseeduri on salaariumis käinud siis tema valu tundlikkus on üsna suurem. Potentsiaalsed aga harva esinevad PM reaktsioonid: Verejooks- juhtub kui tööd tehakse liiga sügaval ja suure rõhuga nõela otsikule või kui huulte pehme koel meister teeb liiga paksu nõelaga (3 ja suurem) injektsioonanesteesiat. Tulemuseks enam juhtumites on kelloidarmid. Laugu töötamisel veri tuleb harva, on vajalik töötada tähelepanuga. Verd saab peatada vatti tampooniga, panna pigment või kui on vajalik panna vaseliini salv. Kogemustega meistritel kes töötavad õigel sügavusel verd ei esine. Huulte kontuuri naha avanemisel esimese joone joonistamisel võib esineda vähe veeritsust, mis saab kiiresti peatada. Huulte toonistuse korral avaneb lisa naha pind ja see võib tekkitada verejooksu.
peal. Aga kus sa sellega? Nii kui oled autost välja saanud, lähed tuppa ja viskad end siruli diivanile ning lülitad teleka puldist sisse, peale selle et sa kulunud numbreid puldilt pingsalt uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi nägemata ei jääks, ei pilguta sa veel silmi ka. Me oleks kui kõrbes! Meie, silmad, meile langeb tolm, meil on kuiv selle tagajärjel laugu alla lastes saab silm kriipida, nagu liivapaberiga hõõruks. Kolmandaks, sa pahteldad igapäev oma näole portsude viisi keemiat, sealhulgas meie turvameestele ripsmetele. Pipsmete töö, peale värviga määrimist ei ole enam nii efektiivne kuis oli see enne, ripsmed on kokku kleepunud ja seega hõredamalt. Paratamatult hõõrud sa silmi, kas väsimusest või siis see tõttu, et sinna on midagi ebameeldivat ja ebamugavat sattunud
kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine. Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole. NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3 , lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20 oC juures , sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0 , Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline
Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis on teda hajusalt kogu riigi territooriumil, kokku üle 20 leiukoha. Ta on õhu saastumise suhtes tundlik liik. III kategooria samblikud: Helleri ebatähtlehik on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides. III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 2050 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad
hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt.
On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks. Kui taime on loomade toidus liiga palju, siis võib esineda mürgistusi, mis ilmnevad enamasti isupuuduses, kõhulahtisuses ja tugevas nõrkuses. Mürgisus väheneb kuivatamisel. Rohke söömise korral võib mürgistusi ilmneda ka inimestel. Murulauk: Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk- Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni. Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale, kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida
TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
Süzee ja õhkkonna poolest on see esialgu lähedane ,,Udumäe kuningale", lõpuks aga muutub stiilseks ja vaimukaks isikudraamaks. Kui ,,Libahundi needus" on avar panoraam eesti teatri sajast aastast, siis ,,Adolf Rühka..." näiliselt tähtsusetu, kuid tugeval suurendamisel ometi kirgas fragment sellest panoraamist. Kindlasti pole juhus, et kolmes mainitud teoses (,,Teatriromanss", ,,Ainus ja igavene elu", ,,Libahundi needus") oli kandvaim naisosa Katariina Laugu kehastada. 4. Tabatud elevant Eesti teatri (ka kogu kõrgkultuuri) ühe põhikriteeriumi pani paika Eduard Vilde juba aastal 1913 oma näidendi ,,Tabamata ime" pealkirjaga. Ikka ja jälle küsivad teatrikriitikud kunstilisi pretensioone esitavaid näidendeid arvustades: kas seekord ime tabati? Ime on subjektiivne ja sõnulseletamatu nähtus, mille tabamistki võib iga kriitik erinevalt tõlgendada. Ime tabamine on ja jääb üksikjuhtumiks -- muidu polekski enam tegu imega
x=1,463*10%/100%= 0,141 1,463-0,146= 1,27 valmis supi kogus VI portsjoni arvu leidmine 125g 1,27/0,125= 10,12 portsjonit 110g 11,50 portsjonit 120g 10,54 portsjonit 100g 12,65 portsjonit LAUGU PÜREESUPP, röstitud metsapähklid Retsepti Retsepti kaal Valmistamise kaal hind 20%-ta kogus neto VIII x bruto I x neto III Ühiku hind X Retsepti hind XI 0,038 0,450 0,338 0,317 0,016 5tk
reedeti. Kui tööstusrevolutsiooni ajal hakkas Euroopas üldine elatustase tõusma, algas intensiivpõllumajanduse ühe haruna ka massiline lihatootmine. Oluliselt odavdasid liha tavatarbija jaoks sügavkülmutamine ja kaugtransport. Tänapäeval tarbitakse tööstusriikides liha palju sagedamini kui vanasti ning lihasöömine isegi kolm kord päevas ei ole enam haruldane. 9 Sibul Laugu perekonda kuuluvat harilikku sibulat (Allium cepa) ehk tavakeeles lihtsalt sibulat kasutati juba kiviajal enne tule kasutuselevõttu. Ja juba enne küüslauku, mistõttu teda võikski nimetada küüslaugu vanemaks õeks (mitte vennaks, sest vennad oma lõhnast sedavõrd ei hooliks!). Kultuurtaimena hakati sibulat kasvatama Edela- ja Kesk-Aasias umbes 6000 aastat tagasi, sealt levis ta Egiptusesse, Vana-Kreekasse ja Vana-Rooma, viimase vallutusretkedega sai sibul tuttavaks mujalgi Euroopas.
enamlevinuim ja jämeda rauaõõnega saab naelast tinast valada 12 ümarkuuli, kaliibrile 16 saab 16 kuuli. sileraudse püssi padrun kesktulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis ääretulepadrun padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus. Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel. Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm. Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku. Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje. Kuul kaliiber X kesta pikkus Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb).
III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III Silmaliigutajanärv: Kahjustuse korral on silmamuna pööratud alla-väljapoole; Esineb ptoos ülalau halvatus, mille tõttu silm on suletud; Pupill on lai, puudub valgusrefleks ja akommodatsioonirefleks Eksoftalm silmamunade silmakoobastest esile punnitumine. (tõstab laugu, pöörab silma nina poole, pöörab silma üles-sisse, pöörab silma üles-välja? IV Plokinärv: Kahjustuse korral silmamuna pööratud üles-nina suunas; Esineb diplopia kahelinägemine, esemete kujutused on teineteise suhtes viltu ega asu samal horisontaal tasapinnal. Haige kompenseerib kahelinägemist pea viltu hoidmisega. (perifeerne närv ristub!! , pöörab silma alla-välja) VI Eemaldajanärv:
kokku ajakirjanike kutsealaste küsimustega. Luiga seisukoht oli, et ajakirjanik peab olema haritud, erialaselt oma tööks ette valmistatud, sest "ajakirjandus ei ole kutse, kuhu võivad tulla inimesed, kes mujale ei sobi või kes tahavad vähese vaevaga hõlpsasti ära elada" . [2006. a lõpus Kirjandusmuuseumis peetud ettekande põhjal.] Vt: Kruus, O. Toimetajast Georg Eduard Luigast ja rahvuslikust laulust "Lapsepõlvekodu". Luup 21.3.1996. Põhiandmed Epp Laugu artiklist "Tuntud ja tundmatu Georg Eduard Luiga (1866- 1936)". Eesti ajakirjanduse ajaloost IX. Tartu 1994, lk 59-72. Aru, K. "Päevaleht 1905-1941". Päevaleht ja tema ajastu. Tallinn 2005. Tsensuur Tsensuuri mõistest Mis on tsensuur? Mõistet on püütud defineerida, kuid nii nagu paljud teisedki kultuuri- ja ühiskonnanähtused, satuvad definitsioonid tihti iseendaga vastuollu. Tsensuurist on pikemalt arutlenud Michael Scammell vene kirjanduse professor
enam avada), nägemishäired, valud. Vastunäidustused Eelkirjeldatud juhtudel puuduvad. Varustus Silmaloputuspudel, vesi, vajadusel Ringeri lahus või 0,9% NaCl-lahus, vatipulgad. Protseduur Avage ettevaatlikult silmalaug (kui võimalik). Loputage silma kraaniveega või kui seda ei ole, siis isotoonilise kristalloid- infusioonilahusega (nt Ringeri lahus, 0,9% NaCl-lahus). Jälgige, et seda ei voolaks teisele kehaosadele! Kui laugu pole võimalik avada, siis manustage silma lokaalanesteetikumi (nt Alcaine’i silmatilgad) või parenteraalselt tugevat valuvaigistit. Eemaldage võimalik mustus ettevaatlikult haavasidemega. Loputamisel kontrollige silma ka laugude alt, vajaduse korral ülemist silmalaugu vatipulga abil pahupidi pöörates (arsti või õe pädevuses olev võte). Jätkake silmaloputust ka transpordi ajal. Patsient tuleb kiiresti silmaarsti valvega haiglasse transportida.
annaabi.ee 
