ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
Fifth level 1967.a 2009.a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone. Kaetud lameda viilkatusega. Kujundatud hilisemate ümberehituste käigus pseudo -klassitsistlike stiilivõtetega. Aknad kinnimüüritud. Säilinud katusekarniisid. Otsaseinas suur, uhke pealt ümarkaarne kahepoolne kalasabamustris laudisega sissepääsuuks, viiluväljas püstovaalneaken. · Hoone pikikülje panduse alt pääseb kahe kaarava kaudu keldrisse. Aaspere mõisa kuivati Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2010.a Kasutatud materjal · http://www.ra.ee/fotis/index.php
Fikseeritud aken Liugaken Pöördaken Kahekordne rippaken Tiibaken Metallist aken Lükandaken Nurgaaken Eendaken Katuseaken Ventilaatoraken Uksed Uks on juurdepääsetav tõke, mis on varustatud seina avas, et võimaldada juurdepääsu hoone ruumi siseküljele. Hoone sisemised osad on ühendatud ustega. Uksi liigitatakse lähtudes: Komponentide paigutusest Ehitamismeetodist Tööoperatsioonist Kasutatud ehitusmaterjalidest Vertikaalse laudisega põõn-uksed Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse põõnaks, nagu on näidatud joonisel allpool. Üldised mõõtmed põõnal on 100150 mm laiused ja paksus 2030 mm. Horisontaal laudise üldmõõtmed on 100200 mm laiused ja 2530 mm paksused Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades. Diagonaaltoega põõn-uksed Redigeeri Ukse tugevamaks muutmiseks on diagonaalsed põõnad, mis asuvad joonisel näidatud põõnade vahel.
Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel 20mm tasanduskiht 160mm aurutõke, soojustus 10mm SBS rullmaterjal Välisviimistlus Elamu sokkel jätta puhasbetoonpinnana. -4- Välistrepp ja pandus hoone ees on puidust ning ehitatakse terrassi osana. Terrassilaud on sügavimmutatud pruun laud. Tehnilise ruumi trepp ja pandus on betoonist ja jätta puhaspind. Välisseinad kaetakse laudisega. Katuse kattematerjaliks on SBS kate. Aknad on puit alumiinium pakettaknad, klaasvitriin on alumiiniumist konstruktsioonil; toon tume. Siseviimistlus Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks kipsplaati ja krohvi. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi, mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ja hoiuruum). 5.Elektrisüsteem Eramu elektrisüsteem lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele,
,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega. Kuna ,,Tallinna maja" kivitrepikoda häbeneti agullikuks, siis varjas A. Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse. Kummalgi korrusel asub neli kahe-kolmetoalist korterit. Elutoad on küll läbikäidavad, kuid üldiselt tunduvad ruumide propotsioonid head. Arhitekti A. Hellati arvamist mööda tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et korterite ruumijaotus on äärmiselt lihtne ja endastmõistetav, kui just need omadused ongi plaani suurimasks vooruseks, sest on püütud saavutada minimaalsete ehituskuludega kõige tarvilikumad mugavused ja otstarbekam
PUIT- SISEVOODER [ Puit loob kodu ] ENNE ALUSTAMIST PIDAGE PLAANI Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaal- laudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näiteks riiuliga. Lae katmisel voodri- lauaga on vaja arvestada akendest ja valgustitest tuleva valgusega laua suund valitakse tavaliselt valgusallikaga samasuunaline. Kõrge lae korral võib vertikaalse laua lõpetada seina üla- või alaosas horisontaalpaneeliga. Voodrilaudu võib pai- galdada ka nurga all. Seina saab jaotada väl-
seestpoolt välja poole ehk sisenedes saab looduse ja arhitektuurisõber ise aru, et tegemist on hoonega, mille eesmärgiks on luua inimeste ja looduse vahel dialoogi. Hoone koosneb kolmest tiivast, mis paiknevad mäe sees ja peal, ümber keskse tuuma – aatriumi. viimistlusmaterjalid on loodusliku tooni ja olemusega, sulandades uue loodusmaja ümbritsevasse miljöösse. Katus on kaetud piirkonnale iseloomuliku valtsplekiga, seinad lehise laudisega, mis ühtlase algviimistluse tagamiseks raudsulfaadiga töödeldud on. Kasutatavate materjalide värvitoon ja viimistlus on naturaalne ning ajas muutuv sh väärikalt ja loomulikult vananev. Winston Churchill on öelnud “meie kujundame hooneid, hiljem kujunavad hooned meid” – Ka uus loodusmaja võiks kujundada inimeste arusaamu ning suunata neid keskkonnasäästlikule käitumisele . Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus
sobivad seinapalgid kas siis olemasolevate vanade palkidega või uute käsitööpalkidega, mis vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka
märgata ka prügisorteerimist ning väljas asub kaks prügikonteinerit, mida tühjendatakse kord nädalas. Prügikonteinerid asuvad majast umbes 60 meetri kaugusel. Kodu jätab väga hoolitsetud ja korraliku mulje. Loomulikult on lapse asju vedelemas, kuid see on käib asja juurde, kuna lapsega tegeletakse pidevalt. Teisel korrusel on kaks magamistuba, üks laste oma ja teine vanemate oma. Teisel korrusel ollakse ainult magamise ajal. Väljast poolt on maja kaetud värvitud laudisega. Maja ees on üks sissepääs ja majataga on teine sissepääs koos avatud verandaga. Verandal on laud ja toolid kus on ehitatud peale pleksklaasist katus millest paisteb ka valgus läbi ning on vihma eest kaitstud. Seal armastatakse ilusate ilmadega ühiselt olla ning grillida. Aed on suur ja hubane ning ilus roheline muru. Eelnevalt on arvestatud ka juba lastega ning rajatud liivakast, mänguväljak ja pallimängu plats. Kuna majal on peale kamina veel ka keskkütte , siis saab katlamajja ka
Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. PUITMATERJALI MÕÕDUD Sõrestikuseina postid ja alusplangud 5 x 15 või 5 x 20 cm. Sarikate ristlõige sõltuvalt sildest 5 x 15 - 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 - 1,2 m. Vöötala ristlõige 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige 4 x 18 - 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Postide samm mitte üle 4 m ja minimaalne ristlõige 10 x 15 cm. Peatalade ristlõikeks sobib 15 x 25 cm.
hilisematel puitelamutel. Vahel harva võib sellistes hoonetes leiduda ka kõrgema kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid. Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka laudiseta, kuid juba alates 18. sajandist hakati puitmaju meil linnades laudisega katma. Tüübilt sarnaste vanabalti majadena on ehitatud ka köstrimaju, pastoraate, koole, mõisahooneid ja vanemaid taluhäärbereid ning mõisate moonakatemaju väljaspool linnu. Linnades olid seda tüüpi hooned algselt enamasti ühepereelamud, kuid hiljem on enamik neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud pärinevad 17. sajandist, enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1.5), väiksemates
ei satuks kontakti plekist kattega. Alusehitus (2) nTihe laudis tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu lumi võib kukkuda kõrgemalt tasandilt. Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, katusesildade ja lamavaltside alla. n nTihe laudis peab ulatuma katuse murdekohal vähemalt 500 mm mõlemale poole. Lõõride ümber peab tiheda laudise laius olema vähemalt 1000 mm. nTiheda laudisega aladele, kohtadesse, kuhu vesi võiks koguneda, näiteks pleki äärevoltidesse, laotatakse plekk-katte alla isoleerivast materjalist kiht. Vaskplekist valmistatud kattekihi alla soovitatakse isoleeriva materjali kiht paigutada üleni. Isoleeriv kiht toimib töö tegemise ajal laudise kaitsena sademete eest ja hiljem summutab müra. 103
arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puit- elementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. Kõige lihtsam kütmata abihoone uks on 20 mm laudadest kahe horisontaalse põõna ja ühe diagonaaliga nende vale (mõlemad 25 x 120 mm). Põõnad ja diagonaal on ühendatud katte- laudisega naelte abil Välisuksed Koostas: Meeli Kams 56
neljakandiliseks tahutud palkidest, mis toetusid külgseintel asuvatele müüritaladele, mis omakorda toetusid paest konsoolide ridadele. Suuremate kandeavade korral kasutati ruumi keskel olevat ematala (ematalasid), mida toetati raidkiviposti(de)ga. Keldri ja ülemise korruse talalaed kaeti reeglina paeplaatidega, pööningul (ülemisel lael) lisaks sellele veel paksu mullakihiga. See oli keskajal nii tule- kui ka pommikindel konstruktsioon. Muudes kohtades olid talalae talad kaetud laudisega. Kangialuste pikkade käikude laed olid reeglina kaetud silinder- või servjoonvõlvidega, mis olid tihti varustatud rauast riputusrõngastega, väiksematel ja vanematel hoonetel kasutati aga ka seal talalagesid. Elamute, samuti ka kõikide muude hoonete fassaadid olid kaetud reeglina heleda lubikrohviga, mis jättis katmata raidkividetailid, nurgakvaadrid ning sageli ka eenduvad kivinukid. Krohvipind oli
2- 3 cm nii nagu see norm on ületuste puhul. See kehtiks ka siin. Kas Te olete käinud ka mõnes teises Eesti supelrannas? 55 Olen käinud, kuid rohkem järve ääres. Seal saab ratastooliga küllalt lähedale minna. Minu eelis on need kaks keppi millega ma lähen sest toolist. Toolis on hea istuda riideid vahetada. Kas Te kuskil välismaal olete ka käinud supelrannas? Soomes olen käinud. Soomes on täiseti erinevad. Soomes olen käinud mitmel mererannas. Seal on ka laudisega teed ja saab teed mööda vette. Seal on hea, seal on kohe sügav, ei pea otsima madalast veest sügavamaid kohtasid. Kas Te päevitate ka rannas? EI. Päike ei ole üldse hea. Päike võtku mind, mina ei võta teda. Ja minu haigusega ei ole palavus üldse hea asi. Külm on hea. Pigem Te naudite seda supluse osa? Jah. Suplus on tähtis. Aasta läbi. Kas olete näinud või kohanud teisi sama aktiivseid inimesi? Ratastoolidega? Jah. Mmmm, ei tule ette küll, võib-olla pole ajad kattunud.
rookatus raamides puitaknad 6004 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk, sees Lai laudis, soojustatud Eterniidiga kaetud Lai laudis, peal linavilt ja 2 klaasiga omaette Soojustatud põrand ja lagi, 40 cm alumine osa kaetud laudisega kergkruusaga laastukatus kergkruus raamides puitaknad renoveeritud uksed 6005 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk Lai laudis Eterniit Värvitud punnlaudis, peal linaluu- 1 klaasiga puitaknad 20 cm savi segu
sest, paksemast lainepapist. Lainepapi kasutusvõimalusi pakkimisel on palju. Sellega võidakse kaitsta kaubaalusel ole- vaid tooteid nii külgedelt kui ka pealt. Juhul kui pakendi pind ei tohi puutuda kokku kaubaaluse laudisega, asetatakse sellele enne toodete paigutamist kaubaaluse mõõtmetega lainepapist leht. Tootjad turustavad lainepappi rullis, lehtedena ja kasutamiseks valmis, karbi kokkuvolditud pinna- laotustena. 12 Pakendid ja pakkimine 313
annaabi.ee 
