Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lauaarvutite" - 21 õppematerjali

Monitorid
5
odt

Monitorid

väidetavasti eluohtlik. Selle monitori sees on väga palju volte ja kui oma käsi taha kasti juude panna ja sealt on midagi kahjustatud võib saada surmava elektrilöögi. Kineskoopmonitoril külje pealt on raske ekraani näha ja kineskoopmonitor on eest suurem ja tagant läheb madalamaks kui eestpoolt. LCD monitor- LCD monitor on õhuke ja kerge arvuti mis näitab pilti läbi kristallse vaate. LCD ekraane on väga palju sülearvutitel ja ka on lauaarvutite monitoridel mis on LCD monitorid. LCD monitorid näitavad paremini värve ja kui vaadata külje pealt või kaugemalt näeb pilti täiega selgesti võrreldes kineskoopmonitoriga millega ei näe mitte midagi kaugemalt ja külje pealt diagonaalis. LED monitor- LED monitoridel on tunduvalt parem pildi kvaliteet mis sarnaneb peaaegu juba päriselule ja see monitor on ideaalne filmide vaatamiseks ja arvutimängude mängimiseks hämmastaval graafikal

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
18 allalaadimist
GRUPITÖÖ-HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine
4
docx

GRUPITÖÖ: HARJUTUSTÖÖ- Arvutiga töötamine

Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Me leidsime järgmiseid materjale ja uurisime neid ergonoomika küsimuste seisukohalt. 1. Mida puudutab Eestit, siis kõige põhjalikumalt oli jutt riigiteataja leheküljel: https://www.riigiteataja.ee/akt/27096. Siin on hästi öeldud lauaarvutite nõuetest ning õigest arvutiklassis asjade paiknemisest. 2. Mis puudutab Euroopa Liidu tasandit, siis paremini õigest lauaarvuti asukohast öeldud leheküljel: https://osha.europa.eu/en/publications/e-facts/efact13. 3. https://www.osha.gov/SLTC/etools/computerworkstations/in dex.html on USA lehekülg, mis põhjalikult käsitleb tööohutust üldiselt. See konkreetne link on pühendatud arvutiga töötamise kohta ergonoomika seisukohalt. 4

Ergonoomika → Ergonoomika
23 allalaadimist
Arvutite koostetehnoloogia
16
docx

Arvutite koostetehnoloogia

1992. aastal aga tuli välja sama firma esimene Thinkpad, mis on tänapäevalgi üsna levinud sülearvutiseeria. Aasta-aastalt on rüperaalid muutunud tänu tehnoloogia kiirele arengule üha väiksemaks ja odavamaks ning neile on lisandunud palju lisaseadmeid nagu veebikaamera, Touchpad või TrackPoint, mikrofon ja kõlarid. Samuti ei jääda enam lauaarvutitest märkimisväärselt maha riistvarakomponentide võimsus poolest. RIISTVARA Emaplaat Kui lauaarvutite puhul on emaplaadid standardiseeritud, siis sülearvutite puhul määrab üldiselt emaplaadi kujunduse ja suuruse tootja ning seega on niinimetatud white box sülearvutite ehitamine, parandamine ja uuendamine kallim kui lauaarvutite puhul. On olnud mõned üritused luua ühtne süsteem, aga need ei ole vähemalt seniajani osutunud eriti edukateks. Muutmälu (RAM) Kui kõikidel uuematel lauaarvutitel on kasutusel DIMM-tüüpi muutmälu, siis sülearvutite juures

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
Arvuti riistvara
9
doc

Arvuti riistvara

Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud

Informaatika → Arvutiõpetus
122 allalaadimist
Arvutite riistvara alused
14
docx

Arvutite riistvara alused

.....................................6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
12 allalaadimist
Pistikud ja liidesed
10
docx

Pistikud ja liidesed

iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. Kasutatakse lauaarvutites. PS/2 See on kõige tavalisem hiire ja klaviatuuri liides. Lilla on klaviatuuri oma ja roheline hiire oma. Muidugi paljud tänapäeva hiire ja klaviatuuri otsikud on USB poeale üle läinud. Kasutatakse lauaarvutites enamjaolt kuid ka sülearvutites IDE (PATA) See liides on lauaarvutite emaplaadid, millega saab ühendada kõvaketaid, dvd/cd seadmeid jpm. emaplaadiga. (see IDE on ka muidugi ka kõvakettal endal ja ka DVD/DV seadmel) Kasutatakse rohkem lauaarvutites. FLOPPY Sarnaneb täielikult IDE-ga kuid on natukene väiksem pikkuselt. Nagu nimi ka ütleb kasutatakse seda Floppy ühendamiseks emaplaadiga. Kasutatakse lauaarvutites. MOLEX Need pesad on enamjaolt toiteks. Toiteplokist antakse toitev vool edasi nende

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
Arvuti kõikvõimalikud pesad
6
doc

Arvuti kõikvõimalikud pesad.

On tuntud ka nimetuste all IEEE 1394, iLink ja High Performance Serial Bus (HPSB). Kui esialgne standard määras ära andmekiirused 100, 200 ja 400 Mbit/s, siis IEEE 1394b lisas 800, 1600 ja 3200 Mbit/s. FireWire toetab nn. käigultühendust, mitut erinevat kiirust ühel ja samal siinil ning isokroonset andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse. Lauaarvutite juures kasutatav 6 jalaga FireWire pistik. Sülearvutites kasutatakse 4 jalaga pistikut ning müügil on üleminekukaableid, millel on ühes otsas 4 ja teises otsas 6 jalaga pistik. On olemas ka pistikuadapterid, millel üks pool on emane 6 jalaga pistik ja teine pool 4 jalaga isane pistik Kiirem FireWire 800 vajab 9 jalaga pistikut. 18. RJ45 : Tuntud kui ka 8P8C on võrgukaabli ots. 19

Informaatika → Arvuti õpetus
17 allalaadimist
Kõvakettad
12
odt

Kõvakettad

HDD ­ Hard Disk Drive ­ Kõvaketas. SSD ­ Solid State Drive ­ Välkmälu ketas, Flash mälul baseeruv andmekandja. IBM ­ International Business Machines ­ Ettevõtte nimi kelle on suur osa riistvara ja tarkvara arengul läbi ajaloo. platter ­ ketas ­ Kõvaketta sisemine metall ketas millele talletatakse andmeid. seek time ­ otsimis aeg ­ aeg mis kulub lugemis- ja kirjutamis peal valmistumiseks, et käsku täita. SATA ­ Serial Advanced Tehnology Attachment ­ lauaarvutite kõvaketaste ühenduvus standard. IDE ­ Integrated Drive Electronics ­ lauaarvutite kõvaketaste ühenduvuse standard, SATA eelkäia. 12

Informaatika → It eetilised, sotsiaalsed ja...
25 allalaadimist
Arvuti riistvara ja printerid
10
docx

Arvuti riistvara ja printerid

keelsest terminist motherboard). Protsessorid,mis, miks, kuidas, ajalugu, tootjad, põlvkonnad INTEL vs AMD jne : Arvuti “südameks” on protsessor. Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Esimestel Pentium-protsessoriga arvutitel oli taktsagedus 75 MHz. Kaasaegsete lauaarvutite taktsagedus on 1-3 GHz. suuremad protsessorite tootjad: INTEL (Intel Corporation) on x86 arhitektuuriga mikroprotsessorite tootja ja ettevõtte aastaaruande põhjal maailma suurim pooljuhtkiipide tootja. Intel toodab protsessoreid, emaplaate, kiibistikke, võrguliidese kontrollereid, mikroskeeme, välkmälusid, graafikakaardi protsessoreid ning teisi seadmeid, mis on seotud side ja arvutitega. AMD (Advanced Micro Devices) on firma, mis tegeleb arvutiosade

Informaatika → Arvuti õpetus
3 allalaadimist
WIFI
9
docx

WIFI

3.1 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku? Selleks, et kasutada wifi avalikke levialasid või alustades traadita internetiühendust kodus tuleb esmalt kindlaks teha, et on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisseehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord arvutit käivitades

Informaatika → Arvutivõrgud
47 allalaadimist
Konkurentsianalüüs
5
docx

Konkurentsianalüüs

konkurendid (õpik lk 75). TOOTED samad erinevad Otsesed konkurendid Üldised konkurendid Kõik tavatarbijale sülearvutite Kõik tootjad, kes pakuvad tooteid tootjad. Nt. DELL, HP tavatarbijale. Nt. toiduainete, kodutehnika tootjad. Kaudsed konkurendid Ei ole konkurendid Kõik arvuti tootjad. Nt. Kõik tootjad, kes ei tooda lauaarvutite, pihuarvutite, tavatarbijale. Nt. sõjatehnika terminalarvutite tootjad. (HP, tootjad. ESPRIMO, ASROCK) Allikad:http://www.hotspot.ee/dell%20d600/index.php, http://www.laptopid.ee/index.php?vaata=531, http://www.okidoki.ee/item/477537/ http://en.wikipedia.org/wiki/Dell_Latitude http://arstechnica.com/hardware/reviews/2003/12/t40.ars

Majandus → Turundus
115 allalaadimist
Emaplaat
15
ppt

Emaplaat

Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend­väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro­ATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses

Informaatika → Arvutiõpetus
170 allalaadimist
KÜ-Etteantud teksti vormistamine
16
docx

KÜ: Etteantud teksti vormistamine

dokumente, arvutustabeleid, esitlusi ja hallata meilisõnumeid. Võimalik, et imestate, miks kodukasutajatele mõeldud dokumendiloomis- ja tabelarvutustarkvara sisaldava tarkvarakomplekti nimi on Office. Selleks on ajalooline põhjus. Varem kasutati dokumendiloomis- ja tabelarvutustarkvara peamiselt töökohtades. Kuna see tarkvara loodi esmalt kontoris kasutamiseks, pandi komplektile nimeks Office. Kuigi lauaarvutite kasutamine on praeguseks muutunud populaarseks ka kodukasutajate hulgas, nimetatakse dokumendiloomis- ja tabelarvutustarkvara sisaldavat tarkvarakomplekti ikkagi Office'iks. Käesolevas töös on antud lühike ülevaade MS Office 2007 vahenditest. 1 Software 2 Nimi+eriala 1. Kontoritarkvarapaketi koosseis 1.1 Microsoft Word Word on tarkvara, mille abil saate arvutis dokumente luua. Wordiga saate luua ilusaid

Informaatika → Arvutikäsitusõpetus
4 allalaadimist
Apple
13
odt

Apple

05.10.2011 seisuga -Läinud nädalal Hiinas Shanghais avatud Apple'i kauplust külastas avanädalavahetusel 100 000 külastajat. Näiteks Apple'i Los Angelese kauplus jõudis sama tähiseni kuue aega peale avamist. -Apple'i uues Hong Kongi kaupluses müüdi avapäeval rohkem Mac'i arvuteid kui kunagi varem ühegi Apple'i uue kaupluse avapäeval. -Mac Book Pro ja iMac on USA turul enimmüüdud süle- ja lauaarvuti. Mac-arvutite turuosakaal on eelmise aastaga võrreldes kerkinud 23 protsenti, lauaarvutite osakaal suurenes samal ajal 4 protsenti. -Mac'i kasutajate hulk maailmas läheneb 60 miljonile. -Apple iPod hoiab mp3-mängijate turul enda käes 78 protsendi suurust turuosa. -iPod'e on kokku müüdud üle 300 miljoni. -Apple'i veebipõhises muusikapoes iTunes on 20 miljonit muusikapala. Teenuse avanedes oli seal umbes miljon muusikapala. -iPhone'i müük on aastas kasvanud 125 protsenti. Maailma mobiiltelefonide turul hoiab iPhone enda käes 5 protsendist turuosa.

Ühiskond → Ühiskond
21 allalaadimist
Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus
7
docx

Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus

kuid nagu ikka on tänapäeval need ühendatavad ka USB-ga. PS/2 ots lauaarvutitel, kuhu panna hiirt on tänaseni säilinud. Kui laptopidest rääkida, siis neil on hiire asemel touchpad e. Puutetundlik osa millega saad hiirt liigutada ja laptopide jaoks pole hiir enam lisaseade. Aastal 1988 leiutas George E. Gerpheide puuteplaadi. See on osutusseade, mida kasutatakse kõige rohkem sülearvutites, kus see on tavaliselt paigutatud klaviatuuri alla. Puuteplaate kasutatakse ka lauaarvutite klaviatuurides, kus nad on tavaliselt paigutatud sõrmistiku parempoolsesse ossa. Puuteplaati kasutatakse tavaliselt kursori juhtimiseks sõrme liigutamisega paneeli pinnal. Puutepatjadel on tavaliselt ka nupud, kuigi enamus puuteplaate reageerib koputusele plaadile justkui vasakpoolse klahvi vajutusele. Arvutihiired võiks tulevikus areneda sinnamaani, et enam ei peaks midagi kätega tegema vaid sul on ajus kiip mis liigutab arvutil hiirt nagu sina ise tahad. MP-3 mängijad

Informaatika → Informaatika
7 allalaadimist
Arvuti ergonoomia-labor nr 10- ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE
22
docx

Arvuti ergonoomia (labor nr.10): ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE

töökoht ning õige asend tagavad kõrge tööviljakuse ning hea ja kestva tervise. Kui töötaja saab mugavalt oma asendit muuta, tekib vähem väsimust ning monotoonsust. Et töötaja ei peaks pidevalt kummardama, end venitama ega sirutama, on oluline, et tööpind oleks ergonoomilise kujuga ning igal esemel oleks oma koht. Seega ergonoomiliselt kujundatud töökoht loob parema meeleolu. 4. Kuna ergonoomika laboris pole lauaarvutite vahekaugus suur, (mõõdetav lauaarvuti oli kõrvalolevatest lauaarvutitest ~90 cm kaugusel, taga olevast lauaarvutist ~80 cm kaugusel ning ees olevast lauaarvutist ~100 cm kaugusel) ei tulnud tulemused eriti täpsed. Samuti olid mõõdetava lauaarvuti läheduses (~20cm mõõdetavast lauaarvutist vasakul ning ~50cm mõõdetavast lauaarvutist vasakul) 2 sülearvutit. Läheduses olnud

Ergonoomika → Ergonoomika
48 allalaadimist
Kõvakettad
7
docx

Kõvakettad

Kõige kiiremad "firma" HDD pöörlevad kusagil 10,000 või 15,000 rpm-il ja suudavad saavutada andmete edastamist kuni1 Gbit/s ja pistelise andmete edastamise üle 1,6 Gbit/s. Kõvakettad mis töötavad 10,000 või 15,000 rpm-il kasutavad väiksemaid kettaid et leevendada suurenenud jõu vajadusi (mida suurendab õhutakistus) ja sealjuures tavaliselt suudavad vähem andmeid hoida kui paremad lauaaruvti HDD-d. ·"Mobiilsed HDD-d" ehk läptopi HDD-d, mis on füüsiliselt väiksemad kui nende lauaarvutite ja firmade sarnased vennad, kipuvad olema aeglasemad ja väiksema mahuga. Tavaline selline HDD-l on kusagil kas 5200, 5400 või 7200 rpm-i, milles 5400 rpm-iga on kõige esinduslikum. 7200 rpm-iga HDD-d kipuvad olema kallimad ja väiksema mahuga, samas 5200 rpm-iga mudelis tavalised omavad väga suuri mahu võimalusi. Kuna nende kettad on füüsiliselt väiksemad, on ka neid vähem mahutavust kui suuremad lauaarvuti kõvakettad.

Informaatika → Informaatika
25 allalaadimist
IEEE 802 11 ehk WiFi
38
doc

IEEE 802.11 ehk WiFi

"traadita internet". Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku? Selleks, et kasutada wifi avalikke levialasid või traadita internetiühendust kodus, tuleb esmalt kindlaks teha, kas on olemas selleks vajalik varustus. Enamikes uutes sülearvutites ja ka paljudes uutes koduarvutites on juba sisse ehitatud juhtmeta internetti võimaldavad saatjad. Nende puudumise korral on võimalik osta traadita internetti võimaldav adapter, mille saab arvutiga ühendada PC card sloti või usb porti abil. Lauaarvutite puhul saab kasutada USB adapterit, või on võimalik osta adapter, mille saab ühendada PCI slotti arvuti kastis. Paljud need adapterid saavad kasutada rohkem kui ühte 802.11 standardit. Olles installeerinud traadita interneti adapteri ja selle töötamiseks vajalikud draiverid, peaks arvuti olema võimeline automaatselt üles leidma kõik olemasolevad internetivõrgud. See tähendab, et järgmine kord mõnes wifi levialas arvutit käivitades peaks ta automaatselt informeerima olemasolevast

Informaatika → Arvutivõrgud
18 allalaadimist
Arvutivõrgud eksamiks
28
docx

Arvutivõrgud eksamiks

numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub. Kui NAT marsruuteri taga asub server siis tehakse nii ,et NAT marsruuter edastab kogu sissetuleva info alati serverile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP + RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht

Informaatika → Arvutivõrgud
411 allalaadimist
Tehnoloogia eksamivastused
46
doc

Tehnoloogia eksamivastused

töötavad marsruutimisalgoritmid. Keerukamad marsruutimis-algoritmid võivad kasutada mitme eri mõõdu kombinatsiooni. Mõõdumuutujatena võidakse kasutada teepikkust, usaldatavust, hilistust, ribalaiust, koormust, sidekulusid. 23. Marsruutimise protokollid Autonoomsüsteemide sisese suhtluse protokollid. RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse

Tehnoloogia → Tehnoloogia
28 allalaadimist
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle. 1.4.1 Arvutikorpus ja toiteplokk Lauaarvuti korpusi liigitatakse kuju järgi järgmiselt. slim desktop desktop minitower miditower fulltower Joonis 12. Lauaarvutite liigitus korpuse kuju järgi. Korpuste peamised liigid tüübi järgi on toodud järgmises tabelis; käesoleval ajal võib leida vanemaid AT6 -korpusi, lõviosa korpustest on aga tüübist ATX7 . Korpuse tüüp määrab ära, milline emaplaat sinna sobib (suurus, kuju, pistikupesade asetus), millised on sellele korpu- sele sobiva toiteploki pistikud jmt. Foto 15. AT-emaplaadi

Informaatika → Informaatika
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun