Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees
TUTVUSTUSEKS Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes vrvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid
putukaid otsivad. Paljunemine Erinevate paradiisilindude käitumine on mängimise ajal erinev. Iga isaslind proovib emaslindu enda juurde meelitada muljetavaldava pulmatantsuga, millele ta pühendab rohkesti aega. Sageli koguneb mitu isaslindu ühisele mänguplatsile, kus nad ennast tantsu ja laulu abil näitavad. 15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm
matvast lumekihist. Kaskede (ka teiste lehtpuude) lehed hoiavad end veel tihkelt pungades. Pajud on oma urvad juba kõigile vaatamiseks välja toonud. Kahtlemata on oma ,,süü" kevade saabumisel päikesel. Käib ta ju järjest suurema kaarega ning eredama valguse, soojendavama jõuga meist üle. Päevad muutuvad järk-järgult pikemaks, ööd aga seevastu lühemaks. Tänu päikesele saabuvad ning on saabumas põhja poole ka rändlinnud, kes võivad endale juba siit toitu leida. Puude latvades on nii hiljuti saabunud kui ka talvel kohapeal olnud linde üha sagedamini märgata. Teevad need end ju häälitsemisega tähelepandavaks. Mida suve poole, seda rohkem tunnused süvenevad, kirja pandud sai aga praegu need, mis praeguseni tähele pandud. Mulle tundub, et iga aasta tuleb kevad teisiti, aga alati jõuab kuidagi ootamatult kiirest kätte suvi. Seejuures jääb tihti aga looduse ilu märkamata, sest
võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidi ajastu (algas 141 miljonit tagasi ja kestis 76 miljonit aastat): Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde.
vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidi ajastu: Kriidiajastul elas meres ohtrasti mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Merisiilik Laevuke (peajalgne) Dinosaurused Arheopteryx
laulu põhjal, seetõttu liikide omavahelist ristumist ei toimu. Eriti olulised on ka hoiatushüüud. Hoiatussignaalid on paljudel linnuliikidel sarnased, samal ajal erinevad hoiatushääled, mida tehakse näiteks röövlinnu lähenemisel õhust või siis maapealse vaenlase lähenedes (Miksike, http://www.miksike.ee). Olla kuuldav, mitte nähtav Mitmete värvuliste, näiteks rästaste või tsiitsitajate isaslinnud istuvad lauldes kõrgetel kohtadel, näiteks puude latvades, laternatel või televisiooniantennidel. Sealt on neid hästi näha ja kuulda. Teised linnud, näiteks varblased, laulavad lennu ajal. Näib, nagu oleks laulmine nähtavas kohas linnu jaoks üsna ohtlik. Laulvat varblast või musträstast märkab aga iga kiskjaline. Tegelikkuses on see veelgi keerulisem. Tuleb välja, et parimad lauljad hoiatavad kiskjaid: "Siin ma olen ning tunnen end nii hästi, et ei maksa proovida mind kinni püüda". Kiskjad püüavad tegelikult pigem
nähtusena kui inimtekkelisena. Häiringud põlengute näol esinevad mistahes vanusega kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise tõenäosus suur. Tule puudumisel ökosüsteemis võib täheldada orgaanilise aine (peamiselt puidu) kuhjumist. Metsapõlengutes, kus tuli liigub ka puude latvades ning tegemist on tugeva leegi ja kuumusega, hukkub suurem osa organismidest. Pinnatule puhul säilib osa elustikust, pms puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega
pterosaurused. kestis algas 195 Ilmusid esimesed linnud. juura 54 milj. milj. a. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke a eest roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud algas 141 õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti milj. a
a eest hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus algas 141
Vombat elab erakuna ja omavahel ühenduses olevate urgudesüsteem on vombati jaoks ohukorral ideaalne varjupaik. Vombat kaalub 20-40 kg ja ta pikkuseks on 70-110 cm. (Parish 2005:24) 1.2.3. Sugukond: Koaalalased Koaala näeb välja nagu armas karuke, kuid tegelikult on ta kukruline, kelle jäsemed on kohastunud puude otsas ronimiseks. Maapinnal liigub ta oma lühikstel kõveratel jalgadel küllaltki kohmakalt. Koaala elab peaaegu eranditult eukalüptipuude kõrgetes latvades. Täiskasvanud koaala sööb päevas vähemalt 500 g eukalüpri lehti. Koaala ei joo, eluks vajaliku niiskuse kogub ta eukalüpti lehtedest. ,,Koaala" tähendab aborigeeni keeles ,,ei joo". Koaalapoeg veedab esimesed 6 elukuud ema kukrus. Järgneva kahe- kolme kuu jooksul ronib ta päeval ema turjale, ööd aga veedab kukrus. Koaalad on kaitse all, kuid neile on ohtlikud lõõmavad tulekahjud, mis hävitavad neile sobilikke eukalüpti metsi. Koaala kaalub 8-11 kg ja ta pikkuseks on 60-80 cm
ultraviolettkiirguse intensiivsus suur. UV-kiirgust on vaja kõigile elus organismidele, aga kui seda on liiga palju siis muutub see ohtlikuks tekivad vähid ja kuivastumine. Sellepärast ongi vihmametsades erinevad liigid kohastunud end kaitsma suure kiirguse eest. Enamus liike elab vihmametsa alumistes rinnetes just sellepärast, et päikeselt tulevad kiirgused selge taevaga neid ära ei lämmataks. Sellel ajal saavad paljud loomad tegutseda just puude latvades. Enamus loomadest eritavad rasva, et ennast kaitsta UV-kiirguse eest ja teravad küünised ja tugev hüppevõime et ebameeldival hetkel kähku varju alla v kuhugi pessa pugeda. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega
ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriit Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde.
Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge. Kuu, mille ümber särab küll palju tähti, kuid mina tahaks kumada vaid sellele ühele. Vahel olen kui tuuleiil, mis õrnalt kohiseb su kõrvus, sasib su juukseid, vallatleb puude latvades ja laulab unelaulu väikestele lindudele. Tuul, mis uitab üksi aasal. Tuul, mis tahaks sinugi haarata kaasa ja hoida. Vahel olen kui pehme rannaliiv su jalgade all- veidike kuum ja veidike torkiv, aga meeldivalt mõnus, et teda igatseda kui ta su talla alt kaob. Rannaliiv, mis joonistab vagusi, ehitab torne ja pudeneb su käte vahelt kui peod avad. Vot selline olengi- unistav, mõtlik, veidi omapärane, vahel väga kurb, vahel piiritult õnnelik, vahel üksik, vahel liigagi sõbralik..
läbipääsematuseni kõrgeks. Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni, hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi ootama oma meeste tulekut. XXXI Matu rääkis kunagi lastele, milliseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi
Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni, hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi ootama oma meeste tulekut. XXXI Indrek ja väike Andres Matu rääkis kunagi lastele, milliseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja
Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni, hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi ootama oma meeste tulekut. XXXI Indrek ja väike Andres Matu rääkis kunagi lastele, milliseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju järgi teha, kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis niisama sellist valet juttu. Poisid püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei tundnud või aru ei saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja
Risti Krõõt tõttas kõhe ööpimedusest hoolimata Priidu ja sulaste seltsis sepa juurde. Seppa 178 ei olnud kodus, sulased ütlesid, et ta juba hommikul vara ei tea kuhu välja läinud. Maie ei olnud keegi silmaga näinud. Krõõt tahtis nüüd sepa elumaja läbi otsima hakata, aga majapidaja ning sej-lid ei lubanud seda». Krõõt jäi oma seltsilistega ukse taha ootama, öö oli soe ja pime. Pehme tuul mühises puude latvades. Ajuti kuuldus metsast öökulli kisa ja hundi ulgumist, mis nagu valus piste Krõõda südamest läbi käis. Oli Mai .. vahest metselajate roaks saanud? Sulased jäid tukkuma. Priidu kõndis unega võideldes sajandat korda ümber maja. Krõõt üksi seisis liikumatult ukse ees, kuulates ergu kõrvaga iga vaiksemat kõminat ja vahtis kängunud silmil pimedusesse. Südaöö oli ammu möödas, kui sepa rasked sammud kuuldavale tulid ja ta
annaabi.ee 
