Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles? ‘ . Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna. Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju
2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid
*Antiik-Rooma ühiskonnas oli seitse kuningat ja küngast. Kuulsam kuningas on Romulus, sest tema oli esimene ja tema jagas riigi rahva ka kaheks. *Rooma rahvad jagati patriisideks (kõrgemad rahvad, aristokraatide moodi) ja plebeideks (lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad. *Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega. - *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus.
Rooma keisri Romulus Augustuluse. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 1 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu (~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale-
395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 – 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus. Pärimuse
a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG 3 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus. Pärimuse
· 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. ROOMA KUNINGATE AJAJÄRGU JA VABARIIGI AJAL: 1.1. Rooma riigi teke ja kuningate ajajärk (753 509 eKr): Latiinidega asustatud Latiumi maakonda Kesk-Itaalias, Tiberi jõe alamjooksu(~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linna (= linnriigi). Küngastevaheline soostunud ala täideti ja sinna rajati koosoleku- ja turuplats- foorum (ld k turuplats). Kõige järsumate nõlvadega künkale- Kapitooliumile (ld k Capitolium) rajati linna kindlustatud keskus.
kreeklastelt lüüa (507 Aricia lahingus). Varane vabariik 509 264 509 Tarquinius Superbuse kukutamise järel valiti ülestõusu juhid Brutus ja Tarquinius Collatinus esimesteks konsuliteks. 501 seati ametisse esimene diktaator ja 494, pärast plebeide esimest secessiooni, valiti esimesed rahvatribuunid. Pärast Porsenna ja etruskide lüüasaamist astus roomlaste vastu välja Latiini linnade liit. Latiinid said Regilluse lahingus (499) roomlastelt lüüa ja 493 sõlmisid roomlased Latiinidega liidu, kus Rooma ühelt poolt ja kõik Latiini linnad üheskoos teiselt poolt esinesid võrdsete partneritena. Sellega seadustati Rooma suhteline domineerimine Laatsiumis. 451 ja 450 oli ametis kaks järjestikust 10-liikmelist komisjoni (decemviri) seaduste üleskirjutamiseks: pandi kirja 12 tahvli seadused. 406 396 nn III Veji sõda: roomlased diktaator Camilluse juhtimisel vallutasid 10- aastase piiramise järel Veji linna. 390 Gallide sissetung Itaaliasse
Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid. Suhtutakse hästi Romulusse, latiinide ja sabiinide puhul tuuakse pigem välja positiivseid poole. Ülejäänud va servius tullius, tuukase välja negatiivseid pooli, suhtuti halvasti. Võimalik, et oli tunduvalt rohkem kuningaid. Igale kuningale on antud mingi roll Rooma riigi ülesehitamisel. Romulus- temale omistatakse senati asutamine. 753-509 ekr. Senetus- senex, auväärne, nõuandev roll kuninga kõrval, estab
vahepeal Roomlastega abiellunud, siis sõda ei tulnud ning rahvad sulandusid. Teine kuningas pärimuse järgi oli Numma Pompilius. Numma Pompilius olevat ajanud rahumeelset poliitikat, oli rajanud mitmeid käsitööliste ja preestrite asutusi. Kolmas kuningas oli Tullus Hostilius, kes erinevalt eelkäijast oli ajanud vallutuspoliitikat, talle omistatakse Albalonga vallutamine ning Rooma mõjusfääri laiendamine. Neljas kuningas oli Ancus Marcius, tema olevat samuti olnud sõjakas, sõdis latiinidega, võitis neid. Muudes saavutustes omistatakse talle silla ehitamine üle Tiberi jõe ja Ostia rajamine Tiberi suudmesse. Viies kuningas on etruski päritoluga, ta kannab nime Tarquinius Priscus, tema olevat lasknud ehitada Kapitooliumi künkale templi ja teda peetakse ka Circus Maximuse rajajaks. Kuues kuningas kannab nimetust Servius Tullius, tema on tuntud oma ühiskonna reformi poolest, pärimuse järgi olevat ta tapetud oma väimehe poolt kellest sai Rooma viimane kuningas
vahel ning Kesk-Itaalia rannikualadel. Umbes 8. sajandil eKr tekkis latiinidel kogukondade liit (keskus Alba Longa). Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ning neil olid ühised pühamud. 6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased. 496 eKr võitsid roomlased latiine Regilluse järve ääres. 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu. Tänu roomlaste survepoliitikale alustas latiinide liit 340 eKr Rooma-vastast ülestõusu nn Latiinide sõda), mis lõppes 338 eKr latiinide lüüasaamisega. Latiinide liit kaotati, osa nende linnu liideti Rooma riigiga, osa allutati lepingutega. Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (ius sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90–88 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse.
VII laul kohtub latiinide hõimu kuninga Latiniusega, tütar Lavinia, kel peig Turnus.. Oli ka vaenulikke hõime. VIII laul A ja tema poolehoidjad vs vaenulikud hõimud. A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas). IXXII laul võitlused ja õnnetused. Lõpus sai A valitsejaks, Turnus ettepanekuga, et tema ja A võitlema. Turnus saab kahevõitluses surma ning A saab Turnuse pruudi endale. Iuno lepib sel tingimusel, et A ja temaga tulnud segunevad latiinidega ja võtavad omaks keele ning kombed. Kõik on ette määratud. 5.2. L. Tolstoi elu ja looming, "Anna Karenina" (1 rom) 18281910. Isalt päris krahvitiitli, ema oli aristokraatlikust perest (Volkonskaja). Lapsepõlv möödus Jasnaja Poljana mõisas, mille ema sai kaasavaraks. Ema suri, kui T oli 2a.ne, isa, kui oli 9).Siiski oli lapsepõlv suht õnnelik, sest oli suur suguvõsa ja palju hooldajaid. Elas jõukas peres. Tal oli 3 õdevenda. Kuni ülikooli minekuni sai haridust kodus.
Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat). Itaalia lääneranniku kreeka linnade seas oli tähtsaim Kyme (lad k Cumae). Kyme türann Aristagoras oli 6. 5. sajandi vahetusel tihedates sidemetes etruskide ja latiinidega ning etendas olulist rolli Rooma kuningavõimu kukutamisega seotud sündmustes. Sitsiilias, kus kreeklasid jagasid saart selle lääneosas kindlustunud foiniiklaste ja sisealadel asuvate põliselanike, peamiselt sikelitega, kujunesid vastuolud euboialaste rajatud joonia ja mitme emalinna poolt rajatud dooria linnade vahel. Joonia linnadest tähtsamad Katane (tänapäeva Catania) ja Leontini paiknesid idarannikul või selle
VII laul kohtub latiinide hõimu kuninga Latiniusega, tütar Lavinia, kel peig Turnus.. Oli ka vaenulikke hõime. VIII laul A ja tema poolehoidjad vs vaenulikud hõimud. A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas). IX-XII laul võitlused ja õnnetused. Lõpus sai A valitsejaks, Turnus ettepanekuga, et tema ja A võitlema. Turnus saab kahevõitluses surma ning A saab Turnuse pruudi endale. Iuno lepib sel tingimusel, et A ja temaga tulnud segunevad latiinidega ja võtavad omaks keele ning kombed. Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi
annaabi.ee 
