kui mitme seadmega ja millises järjekorras lastitakse-lossitakse kaupu, kasutab kunda sadam tehnoloogilisi töökaarte (LISA 3), mis nad on välja töötanud. Järgnevates punktides kirjeldan ma erinevate lastide tööprotsesse, mis on korraldatud tehnoloogiliste töökaartide järgi. 1) Ümarpuit. Ümarpuidu lastimisel tuleb läbi teha mitmed operatsioonid. Kõik algab sellega, et tuleb valmis seada kai lastimistöödeks. Kui kai on ettevalmistatud, siis võib lasta laeval sadamasse tulla. Kui laev seisab, hakatakse kaile tooma autodega ümarpuitu, kust hüdraulilise mobiilkraanaga tõstetakse last autolt laeva. Dokkeril on ülesandeks paigutada last trümmis nii, et ruumikadu oleks võimalikult väike. Kui laeva trümm on täis suletakse laeva luugid ning jätkatakse laeva lastimist tekile. Laeva lastimisel
.. on ) , mis on keskkaaretasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi vaheline nurk praktikas näitab kreeninurka roolikambri krenomeeter ; trimminurk (vene keeles ) , mis on püstpiki- tasandi ja veeliinitasandi lõike ning põhitasandi ehk rõhttasandi vaheline nurk praktikas piirdutakse vööri- ja ahtrisüvise vahe leidmisega ja nimetatakse samuti trimmiks t (vene keeles ) arvutatakse t = T F - TA . Kuna laevadel ekspluatatsioonis peale lastimist on kreeninurk lubamatu, siis laeva trimmi määrab: keskmine süvis TM ning vööri- ja ahtrisüvise vahe e. trimm t mõõdetud püstsirgetel (vööris vee puutepunktis ja ahtris roolipalleri telgjoonel). 1.5. Laeva koordinaatide süsteem Laeva staatikas on kasutusel ristkoordinaatide süsteem, mis on laevaga seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand;
vööri ja ahtri süviste diagrammid, kuid on olemas teoreetilise joonise elementide kõverad või hüdrostaatika elementide tabel (GHS General Hydrostatic Data), siis on võimalik määrata laeva trimm ja püstuvus alljärgnevate lahendustega. Laeva alg trimm ja -püstuvus määratakse valemitega: ( XG - XB ) t = TF -TA = 100 MTC GM = KM - KG Laeva trimm peale lastimist (või lossimist) määratakse valemiga: [ XB - ( XB)1 ] + m[ XB - ( XB )1 ] MTC t1 = TF1 - TA1 = 100( MTC )1 +t ( MTC )1 .
Üldiselt moodustab ballast 20 50 % kandevõimest. Ballast, mis pumbatakse tankidesse kohe pärast lossimist, seguneb lastijääkidega ja muutub õliseks ballastiks (dirty ballast). Enne uue lasti pealevõtmist tuleb õline ballast pumbata sadama õlise ballasti mahutitesse, kui sadamas sellised on. Õlise ballasti pumpamine merre pole ei sadamas ega mujalgi lubatud. Mere õlireostuse vältimiseks ballastveega kasutatakse tankeritel eraldatud ballastitanke, puhta ballasti tanke ja lastimist tankide pesuveele. Tankide pesuvesi säilitatakse tankerite pardal eraldi tankides, mida nimetatakse pesuveetankideks (slop tanks). Pesuveetankide mahutavus peab olema piisav kogu pesu- ja muude õliste vete säilitamiseks pardal ja õli ning vee eraldamiseks settimise teel. Settinud puhas vesi pumbatakse üle poordi. Pesuveetankide mahutavus peab moodustama ettenähtud protsendi (harilikult 3 %) lastimahutavusest (oil carrying capacity) ja sõltub
vaheseintele nii lähedale kui võimalik. Kui laeva pealisehitus ei asu ahtris, peab tekilast ulatuma viimase luugi ahtripoolse otsani. Last peab paiknema nii lähedale poordile kui võimalik Tühikud, mis tekivad püsttugede, umbreelingu ümber ja lootsi vastuvõtukoha juures, ei tohi ületada 4 % laeva laiusest. 3.6.3 Paketeeritud saepuidu tekile stoovimine Paketid, mis kiirendavad tunduvalt laeva lastimist, võrreldes paketeerimata puidulastiga, põhjustavad ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega. Selliste pakettide tekile stoovimisel tekivad suured tühikud, mis rikuvad tekilasti kompaktsust. Kui on oht, et sellised tühikud tekivad, tuleb stoovida trümmidesse, mitte tekile. Tekile lastitavad paketid peavad olema kokku köidetud ja pingutatud lintidega, mis reisi jooksul ei tohi lõdveneda. Lõdvenenud
peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa; jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Spetsialiseeritud segalastlaevad Liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. (Langh Shipping Co) Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, Liinilaev, Tramplaev. Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega
jagunenud kas pigem korraldavateks või pigem planeerivateks. Kui lähtuda üksikreisidest, siis on laevaoperaatori kohustuseks saata alusele laadimis- ja lossimiskorraldused ning lahendada nii lasti kui ka alusega seotud probleeme. Samuti peab laevaoperaator olema aeg-ajalt ühenduses laevaomanikuga kooskõlastamaks laeva puudutavaid tingimusi või selleks, et küsida sadamaterminalide nõutavat informatsiooni laeva kohta. Laevade lastimist ning lossimist planeeritakse koostöös kaubaoperaatorite ehk laevaagentidega. Laevaoperaatori tegutsemise eesmärk on tagada alusele selle pidev kasutamine ehk kauba vedamise võimalus. Lisaks eelnevale käsitleb laevaoperaator ka kõiki laeva kulusid puudutavaid küsimusi. Üksikreisi puhul on laevaoperaatori ülesanne kontrollida kõiki prahiarveid ning jälgida, et need vastaksid lepingus sätestatud tingimustele. Samuti peab ta pidama laeva ülemäärase seisuaja ja seisutasude arvestust
Sellest hetkest peale vastutab kaubavedaja kauba seisukorra, riknemise, puudujäägi ja kao eest seni, kuni ta annab kauba üle kaubasaajale või tema esindajale. Lasti vastuvõtt algab võimaluse korral tema ülevaatusest laos. Ülevaatuse eesmärgiks on lasti taara seisukorra kontroll enne lastimise alustamist. Kui taara kohta on märkusi (määrdunud, vigastatud, lekked), saab neid esitada kaubasaatjale enne selliste kaubaüksuste laevale lastimist. Laeva esindajal on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist enne lastimise algust. Tükklast võetakse laeva kaubaüksuste kaupa, s.t. loetakse ära kõik laevale lastitud kastid, kotid, pallid, tünnid, vaadid. Kaubaüksuse massiks loetakse tema standardne mass. Lasti lugemine on kaubalugeja e. talimani (tallyman) ülesanne. Paljudes riikides loevad kaupa vannutatud kaubalugejad. Laeva lastimisel loevad kaupa harilikult kaks kaubalugejat, üks kauba saatja, teine laeva poolt. Lugemise
jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Sageli on universaalse segalastilaeva üks trümm kohandatud külmutusreziimiga lasti jaoks, tavaliselt on selleks ahtritrümm. Spetsialiseeritud segalastilaevad See laeva alaliik on väga sarnane universaalse segalastilaevaga. Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned.
· jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; · universaalsed külmutuslaevad. Sageli on universaalse segalastilaeva üks trümm kohandatud külmutusreziimiga lasti jaoks, tavaliselt on selleks ahtritrümm. Spetsialiseeritud segalastilaevad See laeva alaliik on väga sarnane universaalse segalastilaevaga. Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned.
jahutustemperatuurilised laevad, mis veavad jahutusreziimil kaupa; universaalsed külmutuslaevad. Sageli on universaalse segalastilaeva üks trümm kohandatud külmutusreziimiga lasti jaoks, tavaliselt on selleks ahtritrümm. Spetsialiseeritud segalastilaevad See laeva alaliik on väga sarnane universaalse segalastilaevaga. Erinevus on selles, et liinilaevana on see kasutusel kindla kaubaliigi jaoks. Lastimisel on palju erikinnitusvahendeid, mis kiirendavad oluliselt lastimist ja suurendavad selle ohutust. Segalastilaevu võib kasutada selliste kuivpuistlastide nagu näiteks vilja ja maagi transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned.
antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti. Põhilised tingimused maagiveolaevadel on: · Piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. · Meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalist kõrgemat topeltpõhja; · Võrdlemisi väiksed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist. 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega lastiruumd, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust.
ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise,
kaubakäitlustoiminguteks mitmesuguseid kalleid, suure tootlikkusega tõste- ja teisaldusseadmeid. Kasutusel on eri tüüpi kraanad, terminalitraktorid, mai- ja kassettalused, konteinerite virnastid ja teisaldajad, puistelastide käsitlemise seadmed jne. Olulisel kohal on laevade lastimist ja lossimist tõhusal viisil võimaldavad sadamakraanad. Sadama portaalkraana (pukk-kraana) (gantry crane) Moodsad portaalkraanad on tootlikud tõsteseadmed. Võrreldes vanemat tüüpi kraanadega on para- nenud eelkõige kraanade töö kiirus ja tõstejõud
annaabi.ee 
