Vajan ju julgust, et lapsevanematega vestelda, lapsevanemate koosolekuid pidada ja tundlikel teemadel kõneleda. Vajan julgust, et lastele õppetegevust läbi viia, et laste ees esineda. Kui kardan, meenutan endale, et hirmust üle astudes olen mina võitnud. Pärast põhikooli lõppu ütles mulle mu klassijuhataja: „Piia, sinust saab ühel päeval lasteaiakasvataja!“ Ta tundis mind hästi, vahest ehk paremini kui ma isegi. Nüüd usun, et headest suhtlejatest saavadki lasteaiakasvatajad, ja veel head lasteaiakasvatajad. Ei kujuta ette, et oleksin keegi teine. Nüüd olen õpetajana töötanud juba peaaegu aasta. Julgust läheb vaja iga päev. Praktika alguses kartsin kõike, ka lapsi ja seda, kuidas nad mind vastu võtavad. Kui käidi minu õppetegevust vaatlemas, siis ma kartsin veel rohkem. Tänu praktikale ja kogemusele on tulnud julgust rohkem juurde. Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust üle astuma
puudujääk. Väidetakse, et ajalooliselt ja geneetiliselt on inimkehad kohanenud tarbima umbes 7-800 mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust saaksid selgitada-reguleerida nii toitumisnõustajad, perearstid, lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad ning kindlasti toitlustusettevõtted. Tänaseks on TAI juba andnud piisava panuse aktiivsemate ja hoolivamate inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Allikad: http://ajakirinaised.ee/kilo_ja_kalor/2394/ www.kliinikum.ee/infokeskus/mk.../Valvearsti%20raamat.doc http://minuoma.ee/tervis/?p=270 http://paleo.ee/2012/11/lugeja-kusib-kas-koik-toidud-tuleb-valmistada-soolata/ Naatriumi puudus organismis 2013
´´Minu unistuste õpetaja´´ Birgit Roosileht Meie ümber on palju inimesi. Nad kõik on meile suuremal või vähemal määral eeskujuks, nad juhendavad ja õpetavad meid nii nagu nad arvavad, et on parim. Õpetajad on lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad, vanemad, õed-vennad, sõbrad ja kõige suurem õpetaja on elu ise. Me oleme ümbritsetud inimestest, kes meid kogu aeg õpetavad, inimestest, kellelt me eeskuju võtame. Milline oleks siis see kõige parem õpetaja- eeskuju, see inimene, keda mina oma elu jooksul kohata tahaksin, tunda tahaksin? Minu unistuste õpetaja oleks keegi, kes meenutaks Vana-Kreeka õpetlast. Ta esitaks õigeid küsimusi, kuid mitte kunagi ei ütleks vastuseid
olid 18.eluaasat täis. Mulle ei meeldi, kui hiljem nurisetakse selle üle, et miks halvad erakonnad juhivad meie riiki ja Eestis ei ole hea elada, eriti kui seda teevad inimesed, kes pole oma võimalust kasutanud, et hääletada selle poolt kes talle meeldis. Eestil on raskusi majanduskriisiga ning seetõttu pole meie riigi areng väga tõhus olnud. Alles hiljuti juhtunud õnnetuses, mis toimus lasteaias, hukkus 3-aastane pisike poiss. Atraktsioonid polnud piisavalt turvalised ja lasteaiakasvatajad polnud kas hoolsad või neid töötab liiga vähe seal lasteaias, sest lapsi on palju ning iga laps vajab mingi hetk tähelepanu- sellega tahtsin öelda ka seda, et palgad on väiksed ja püütakse pisikese tööjõuga teha ära suurt tööd. Oma ühiskonna heaks saame ära teha nii palju, et olla korralik kodanik ning taluma raskusi ja pingeid. Elades siin, tunneme et meil on raske, kui kui vaadelda Aafrikas või kus mujal
Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada. Õpetajakoolitus Alushariduse õpetajad omavad enamast bakalaureusekraadi ülikoolist või polütehnikumist ning neil võib olla nii õpetaja- kui ka lasteaiaõpetajaharidus. Kvalifikatsiooninõuded on samad nii lasteaiaõpetajatele kui ka neile, kes õpetavad alusharidust koolides. Lasteaiakasvatajad võivad olla ka klassiõpetaja haridusega. Klassiõpetajatelt, kes õpetavad esimest kuut klassi, nõutakse ülikooli magistrikraadi. Sisseastumiseksam klassiõpetajaks õppima minnes koosneb kirjalikust eksamist, õpetamisoskuse demonstreerimisest ning intervjuudest. Aineõpetajad, kes õpetavad põhikooli viimast kolme klassi ning gümnaasiumiastet, vajavad magistrikraadi oma õpetatavas aines ning lisaks sellele ka pedagoogilist koolitust
(Alas, 2009) 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE Üks tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega. Inimene saab igalt poolt tagasisidet nii positiivset kui ka negatiivset, mis mõjutab tema mina-pilti. Erinevatel eluperioodidel on inimestel erinevad tähtsad ja usaldusväärsed inimesed, kes kujundavad nende enesehinnangut (lapsevanemad, vennad-õed, lasteaiakasvatajad, õpetajad, eakaaslased, abikaasa jne). (Alas, 2009) Levinud on seisukoht, et inimese mina-pilt kujuneb esimese viie eluaasta jooksul. (Alas, 2009) Nende esimeste eluaastate jooksul on väikse lapse jaoks tema vanemad kõige tähtsamad, targemad ja usaldusväärsemad. Lapse arengule mõjub tugevalt vanematepoolne armastus, mis paneb aluse lapse enesehinnangu kujunemisele. Ka esimene tagasiside tuleb just nimelt lapsevanematelt, see tähendab, et nad peavad erilist tähelepanu pöörama enda
ning ennetada. Eestis on liialt keskendutud passiivsele tööturupoliitikale.(Uus ettevõtluskultuur, Töölerakendamise uus kultuur, uuendustega kohandumise uus kultuur, võrdsete võimaluste uus kultuur) 8)Kuivõrd esineb Eesti tööturul soolist diskrimineerimist? Too näiteid. Kuidas oleks võimalik soolist diskrimineerimist tööturul vähendada? Naised saavad meestest madalamat palka. Samas ei ole meessoost lasteaiakasvatajad ja lapsehoidjad populaarsed. Tööle võetakse ikka naisi. Võimalik lahendus teavitada ühiskonda (reklaamid). Tuleb inimestele näidata, et paljude tööde puhul on mehed ja naised võrdsed. Kindlasti saab ka seadustega seda probleemi lahendada. On loogiline, et suurt füüsilist koormust nõudev töö ei ole naiste tervisele hea ja raske füüsilise töö puhul tuleks rohkem palka maksta. Aga mujal, kus meeste ja naiste panus töösse on võrdne, tuleks maksta võrdset palka.
Tegelikus elus ei maksa neid tegelaskujusid jäljendada, kuna liigne leplikkus ei viita õilsameelsusele või ürgnaiselikkusele, pigem viitab see orjameelsusele teenida isandat. Kuni selline käitumine on naiste poolt aktsepteeritav või isegi naiselikuks peetav, seni ei ole mõtet rääkida palgalõhest ja sookvootidest, siin ei aita ka soolise 6 võrdõiguslikkuse volinik ega eurodirektiivid. Ametikohtadel, mida täidavad peamiselt naised (lasteaiakasvatajad, õpetajad, meditsiinitöötajad jne) jääbki palk madalaks senikaua, kuni naised sellega ise lepivad ja soost tingitud kannatusi paratamatuks peavad. Elust enesest on näiteid, kus samale tööle kandideerides, küsides naise käest palga suurust on vastus ebamäärane ja enamasti alla keskmise. Sama küsimust mehe käest küsides teab ta kindlalt, et väärib palka üle keskmise ja seda öeldes on ta enesekindel mitte kõhklev.
Kui tööleping lõpetatakse ettevõtte likvideerimise, pankrotistumise, töötajate koondamise või vanuse tõttu peab tööandja maksma töötajale hüvitist(kahe kuni nelja kuu keskmine palk). Töötaja mittevastavuse korral peab tööandja maksma ainult ühe kuu keskmise palga. Muudel juhtudel hüvitist maksma ei pea. Ebaseadusliku vallandamise vaidlustamiseks on aega üks kuu. Puhkuse riiklik norm 28 päeva. Alaealistel, invaliididel, riigi-, valla- ja linnaametnikel 35 päeva, lasteaiakasvatajad ja õpetajad 56 päeva. Tervistkahjustavatel aladel töötajatel lisapuhkus kuni 14 päeva. Lisapuhkus ka ühele vanemale alla neljateistaastase lapse korral. Rasendus- ja snnituspuhkuse üldkestus on 70 päeva enne ja 56 päeva pärast sünnitust. Töölepingut ja tööettevõtulepingut eristab peamiselt vabaduse ja vastutuse ulatus. Tööettevõtja teeb tööd, millal ise tahab, kasutab oma töövahendeid, materjale. Tööettevõtja peab ise endale tellimusi otsima.
Nende sõnul peab muutma ühiskonnas valitsevaid väärtushinnanguid, seda eriti igasuguse laste vastu suunatud vägivalla suhtes. Laste vastu suunatud vägivald muutub sageli nendepoolseks vägivallaks, mida tõendab alaealiste kuritegevuse statistika. Samas vägivald laste vastu, ja seda on ka laste seksuaalne ärakasutamine, on tihti peresisene, millest võivad aru saada vaid lapsega vahetus kontaktis olevad inimesed pereliikmed, naabrid, õpetajad, lasteaiakasvatajad, treenerid jne. Meie kõigi kohus on sekkuda vähemagi kahtluse korral, informeerides asjaomaseid ametkondi ja võttes sellega lapse ühiskonna kaitse alla. Tegelikult on tegemist sama naabrivalve põhimõttega tagada sotsiaalse kontrolli tõhustamise kaudu elukeskkonna turvalisus. Me peame muutma arusaama, et teiste perede probleemid ei ole minu mure. Kui need probleemid kahjustavad otseselt lapse huve ja arengut, peavad need muutuma kõigi mureks ja hoolitsuseks kasvava
Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse sageli paljude kaaslaste koordineerimist, mis viitab sellele, et sel mängul võib olla sotsiaalseid funktsioone sõprade leidmises ning võitlemis- või domineerimisoskuste harjutamises. [1] Sotsiaalsete klasside erinevusi on täheldatud laste sotsiaalses draamamängus lasteaedades ja mängugruppides. Kui lastel, ükskõik mis põhjusel, ei ilmne lasteaias eriti fantaasiat või sotsiaalset draamamängu, siis näib, et lasteaiakasvatajad saavad seda ergutada mängu õpetades. Seda meetodit tutvustas esimesena Smilansky (1968).[1] Mitmed teadlased on uurinud soolisi erinevusi laste kujutlusmängus. Erinevused kujutlusmängu sageduses ei ühti, kuid sotsiaalse draamamängu rollide valimisel esineb soolisi erinevusi. Tüdrukud etendavad tavaliselt koduseid stseene - poes käimist, imiku pesemist jne. Poisid jäljendavad meessoo rolle harvem, kuna tavaliselt ei ole nad saanud jälgida oma isasid tööl
ees ühiskonna sablooniline mõtlemine selle teema kohta, mis ütleb talle, kuidas on vaja käituda ja miks just nii. Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele Esimesed, kes lapsele annavad nõu seksuaalsuse kohta on vanemad või hooldajad. Näiteks imiku-ja väikelapseeas areneb välja lapse võime usaldada teisi inimesi, sel ajal tekib ka esmane arusaam soost ja sugudevahelistest suhetest. Samuti hakkavad lapsed mõistma, et on teistest sõltumatud isikud. Lasteaiakasvatajad ja algkooliõpetajad mängivad olulist rolli lapse seksuaalse harimise juures. Lasteaias puutuvad lapsed kokku teiste lastega ning jagavad omavahel uusi teadmisi üksteise soo ja seksuaalsuse kohta. Koolis antakse noortele algteadmised anatoomiast ja õpetatakse seda, kuidas positiivselt suhtuda oma kehasse ning kuidas tagada isiklikku ohutust (Part K. 2007). Seksuaalaktiivsus ei olnud teismelistel nende antisotsiaalse käitumise põhjuseks, siis kui
korduvalt taluma hirmu, alandust, ärevust, ahistust jne. Selle tõttu arenevad lapse tundmused aga ühekülgseteks, mis põhjustab lapse mõistmatuse teda ümbritsevate inimeste tunnetest ning oskamatuse neile tunnetele adekvaatselt vastata. (Soonets 1997) Suutmatus suhelda ennast ümbritsevate inimestega võib lapsele avaldada aga rohkem kahju, kui me arvata oskame. Samuti pärssub selle tõttu ka eakohane areng, mille ta saaks suheldes rohkem nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega (nt. lasteaiakasvatajad, õpetajad), kes teda ümbritsevad. Kui last koheldakse emotsionaalselt vägivaldselt, siis ta kasvab õnnetus, vihases, nukras keskkonnas, tal kujuneb madal enesehinnang, kitsas tundemaailm, usaldamatus teiste inimeste suhtes, raskused teistega arvestamisel ja teiste inimeste armastamisel (Soonets 1997). Psühholoogiline vägivald kahjustab lapse vaimset arengut psühholoogiline ehk vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete
1.2 Lapse käelisuse tuvastamine Käelisuse kujunemisel on kõige olulisem roll vanematel ja lasteaednikel. Sageli antakse lapsele pliiats ja öeldakse, et võta õigesse kätte, laskmata lapsel otsustada. Lapse arengut soodustab sünnipärase käelisuse säilitamine. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Lapse käelisust saab tuvastada erinevate vaatluste, mängude ja testide abil. 1.2.1 Vaba vaatluse meetod Lihtsaid käelisuse teste võivad läbi viia lasteaiakasvatajad ja hooldajad. Selgitust annavad vaatlused kumba kätte võtab laps pliiatsi, pulga. Tähtis on jälgida, kummas käes hoiab laps nuga ja kahvlit (toidu tükeldamine ja suhu viimine), kuidas ta nuga ilma kahvlita (võid leivale määrib) ja kahvlit üksinda kasutab. Jälgida, millise käega laps märku annab, kumma käega ta ust või akent avab, tuld lülitab või millise käega ta voolib. Tasub uurida lapse kohta varajase lapsepõlve fotosid ja videoid
väidetakse, et ta ise üksi ja individuaalselt (vaid OMA OSKUSTEGA) ja tänasel päeval on oma palga välja teeninud. Kuid tee, kuidas ta on saavutanud oma teadmised, on olnud ju pikk, sinna kuulub ka kooliharidus, ülikooliharidus jne, mistõttu tema informaatika-alased teadmised on vaid jäämäe tipp. Tema teadmistesse on investeerinud väga paljud inimesed. Samamoodi investeerivad meisse politseinikud, lasteaiakasvatajad, päästetöötajad jne, kes kõik pakuvad teenused, mille järgi on suur nõudlus. *** Marxi põhjuslike seoste mudelit võiks kujutada nii: MAJANDUS põhjustab POLIITIKAT ja KULTUURI, mistõttu muutused MAJANDUSES toovad kaasa muutused POLIITIKAS ja KULTUURIS. Järgnev tabel ei kajasta Marxi loogikat selles mõttes, et ta ei räägi ei modernismist
annaabi.ee 
