paariks päevaks koju viia, võib seda teha lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse loaga. 9 Lapsendamise protsess 2. Avalduse esitamine kohtule: Maavalitsus kogub koostöös lapsendajate ja kohaliku omavalitsusega vajalikud dokumendid ja esitab need koos lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2). 10 Lapsendamise protsess 3. Lapse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi muutmine: v. Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja
Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Eestkoste all olevat last võib lapsendada üksnes eestkostja kirjalikul nõusolekul. Eestis mitte elav isik võib Eestis elava Eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul.Lapsendamise otsus:Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise
lapsele Lapse ära võtmine : kui see on ohtlik lapsele Vanemad tervitavad alkoholi narkotsi Lapse julm kohtlemine vanemate mitte kohustuste täitmine pole osalenud lapse kasvatamises 1 aasta jooksul siis viiakse ta lastekodusse õigused võetakse ära kohtu teel . lapsi võib ära võtta sotsiaalametnik Lapsendamine toimub lapse ja vanemavahel ja määramata ajaks lapsendad saab nii mees kui naine ja vähemalt 25 aastane ja kes on võimeline last ülal pidama . Lapsendaja lapsendatava vahe võiks olla 25-40 lapsendamine toimub kohtus st maakohtus Sotsiaaltöötaja esitab andmed kohtusse. Siis uuritakse seal lapsendaja tausta ja kui laps on vähemalt 10 aastane siis ka tema arvamust ainuke kinnine kohtuistung ( saladus ) Kui laps on lapsendatud siis võib muuta tema nime ja perekonnanime ära antakse uus sünnitunnistus eeskostja on lapse seaduslik esindaja ja hooldaja on see kes hooldab teda hooldaja pole seaduslik
nimestikku Legitimatio per rescriptum principis-vallaslapse seadustamine toimus spetsiaalse käskkirjaga Võidakse võtta perekonda võõraid mittelihaseid lapsi-lapsendamine. Arrogatio- tähendab isiku, kes pole minu perekondliku võimu all, perekonda võtmist.See toimub rahvakoosolekul ülempreestri osavõtull ja nii lapsendaja kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel. Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt
tunnistada lapsendamise kehtetuks üksnes vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) §-dele 166-170. PKS § 166 lg 1 määrab üheselt, et lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks on kehtetu/puuduv avaldus või nõusolek. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda juhtumid, mille korral nimetatud alus esineb. Antud kaasuse kontekstis võib põhimõtteliselt tulla kõne alla PKS § 166 lg 2 p 3, mis sätestab, et avaldus on kehtetu kui lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Konkreetsel juhtumil on lapsel tõsiseid probleeme tervisega ning terviseseisund omakorda on oluline isikut iseloomustav tunnus. Seetõttu võib lapsendaja olla eksinud lapsendatava isikus ja seeläbi on tema avaldus kehtetu. Kokkuvõtlikult on perekond Kasel põhimõtteliselt võimalus esitada kohtule taotlus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks PKS § 166 lg 2 p 3 alusel seoses sellega, et nad
Eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse ning ära hoida soovimatut sekkumist/ diskrimineerimist päritolu alusel. Saladust tohib avaldada avalikes huvides. Sünnitõendilt ei tohi nähtuda lapsendamist. Bioloogilise vanema eest uute isikuandmete varjamine. Täisealisel lapsel on õigus lapsendaja nõusolekul saada maavalitsuselt teavet lapsendamise fakti ja perekonna kohta. Rahvusvaheline lapsendamine-kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Komisjoni pädevusse kuulub nõusoleku andmine lapse Eestist välisriiki lapsendamise taotlusele ning lapse välisriigist Eestisse lapsendamiseks. Lapsendamine Eestist teise riiki võib toimuda juhul, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eesti Vabariigis. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
Isad annavad oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majapidamiseks. Peale selle määrati Augustuse ajal, et kõik see mis poeg sõdurina on omandanud kuulub talle ja on lahus isa varandusest. Perekonda võidi võtta ka võõraid mittelihaseid lapsi, mida võib nimetada ka lapsendamiseks laiemas mõttes. See tähendab siis võõra isiku perekonda võtmist.Toimus esialgselt rahvakoosolekul ülempreestri osavõtul ja nii lapsendaja, kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul ei olnud see võimalik, sest neil ei olnud õigust rahvakoosolekutest osa võtta. Kitsamas mõttes lapsendamine, on teise perekonnapea võimu all oleva isiku perekonda võtmine. Viimasena võib vaadelda isavõimu lõppemist. Isavõim oli eluaegne , seega normaalseks lõppemisviisiks oleks isa surm. Siiski oli mõningaid erandeid. Poeg võib vabaneda isa võimu alt teatavatesse ametitesse astudes, näiteks konsuliks saamise puhul
vanemate, sugulaste ja seaduslike hooldajate suhtes, ja et asjaosalised isikud oleksid nõutaval juhul andnud teadliku nõusoleku lapsendamiseks, olles vajadusel saanud nõuannet; b) tunnistavad, et lapsendamist teise riiki võib pidada lapse hooldamise alternatiivvariandiks juhul, kui last ei saa paigutada kasuvanemate või lapsendajate perekonda või kui tema eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda tema kodumaal; c) tagavad, et teise riiki lapsendatava lapse suhtes kohaldatakse samasuguseid kaitseabinõusid ja norme nagu omal maal lapsendamise korral; d) võtavad tavitusele kõik vastavad abinõud kindlustamaks teise riiki lapsendamise korral, et asjasse puutuvad isikud ei saaks sobimatut materiaalset kasu; e) soodustavad vajadusel käesolevas artiklis seatud eesmärkide järgimist, sõlmides kahe- ja mitmepoolseid kontakte ja kokkuleppeid ning püüdes nende raames kindlustada, et lapse
hooldajate suhtes, ja et asjaosalised isikud oleksid nõutaval juhul andnud teadliku nõusoleku lapsendamiseks, olles vajadusel saanud nõuannet; b) tunnistavad, et lapsendamist teise riiki võib pidada lapse hooldamise alternatiivvariandiks juhul, kui last ei saa paigutada kasuvanemate või lapsendajate perekonda või kui tema eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda tema kodumaal; c) tagavad, et teise riiki lapsendatava lapse suhtes kohaldatakse samasuguseid kaitseabinõusid ja norme nagu omal maal lapsendamise korral; d) võtavad tavitusele kõik vastavad abinõud kindlustamaks teise riiki lapsendamise korral, et asjasse puutuvad isikud ei saaks sobimatut materiaalset kasu; e) soodustavad vajadusel käesolevas artiklis seatud eesmärkide järgimist, sõlmides kahe- ja mitmepoolseid kontakte ja kokkuleppeid ning püüdes nende raames kindlustada, et lapse paigutamist
soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel. · Isik, kes teab lapsendamissaladust, ei tohi seda avaldada, kui selle avaldamine ei ole vajalik avalikes huvides. Rahvusvaheline lapsendamine PKS § 165 Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. 41 Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Eestil on otselepingud lapsendamiseks kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soome. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine PKS § 166; tähtaeg PKS § 168 lg 2 Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta (keeld PKS § 167).
1. üldine kohtualluvus - kostja elukoht (TsKMS § 79 lg 1); 2. erandlik kohtualluvus - abieluasja kohtualluvus - reeglina abikaasade ühise elukoha järgi (TsKMS § 102 lg 3); - põlvnemis- ja ülalpidamisasjas reeglina lapse elukoha järgi (TsKMS § 103 lg 3 lause 1 ja lg 4 lause 1). 3. hagita asjade kohtualluvus - eestkosteasi - reeglina eestkostet vajava isiku elukoha järgi (TsKMS § 110 lg 3); - lapsendamisasi - lapsendatava elukoha järgi (TsKMS § 113 lg 2); - põlvnemise tuvastamise ja vanema kande vaidlustamise asjas pärast isiku surma isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi (TsKMS § 115). 10. Abielu taastamine. Kui surnuks tunnistatud abikaasa on elus, loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud.
nimestikku Legitimatio per rescriptum principis-vallaslapse seadustamine toimus spetsiaalse käskkirjaga Võidakse võtta perekonda võõraid mittelihaseid lapsi-lapsendamine. Arrogatio- tähendab isiku, kes pole minu perekondliku võimu all, perekonda võtmist.See toimub rahvakoosolekul ülempreestri osavõtull ja nii lapsendaja kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel. Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt
normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Keeleseaduse § 22 põhjal on Eesti kodaniku nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju samane Eestis kasutatavaga. Perekonnanime staatust perekonnaõiguse seisukohalt reguleerib 12. oktoobril 1994 vastu võetud perekonnaseadus (RT I 1994, 75 jj) . Selle § 5 käsitleb perekonnanime valikut abiellumisel, § 31 perekonnanime pärast abielulahutust, § 47 ja § 48 lapse perekonnanime ja selle muutmist, § 85 lapsendatava ees- ja perekonnanime, § 114 leidlapse ees- ja perekonnanime. Varasemaga võrreldes uuenduseks on abiellujatele antud võimalus liita oma perekonnanimele abikaasa perekonnanimi. Nimemuutmisi reguleerivad perekonnaseaduse paragrahvid 126 ja 140. Perekonnaseaduse § 140 järgi kohaldatakse nime muutmisel Eesti Vabariigi riigivanema 1934. aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91) sätteid, välja arvatud 1. ja 3. peatükk ning § 8 1
annaabi.ee 
