Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikaebus Argument - tõestusvahend; põhjend Aspekt - vaatekoht; nähtuse üks külg Audiitor - õpetajat teadmiste kontrollimisel abistav õpilane kaskaegses koolis Automatiseeritud ladu - ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile Aviis - teatekiri B Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit Börs on institutsioon, mis pakub kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele (börsimaakler) ja teistele väärtpaberituru osalistele tegeleda aktsiate ja teiste väärtpaberitega kauplemisega C Cross-docking (Cross-docking) - logistilise tegutsemise meetod/
Avatud ladudes hoitakse laste, mis pole väga ilmastikutundlikud nagu näiteks killustik või puit. Kinnistes ladudes hoitakse siis ilmastikutundlikumaid kaupu. Konkreetsemalt jagatakse laod järgmiselt: Privaatladu on ettevõtte omanduses olev ladu, mida kasutab kauba ja lao omanik või lao rentnik.Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Avalik ladu on Ladu, mis kuulub teenusepakkujale, kes osutab laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel . Automatiseeritud laod on laod, kus läheb minimaalselt tarvis inimressurssi.Tänapäeval on arvutid nii arenenud ja selle tõttu on ka palju laod juba automatiseeritud. Automatiseeritusel
· tootjad ostavad aluste tootjatelt perioodiliselt juurde EUR aluseid ja nn. ühekordse kasutusega aluseid. Mitmeid kordi suurem on seejuures suhteliselt odavate, nn. ühekordse kasutusega kaubaaluste osatähtsus · hulgifirmad ostavad tootjatelt uusi ja vahendajatelt kasutatud kaubaaluseid, kuna üldjuhul on väljastatavate aluste kogus suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus · laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ostavad aeg-ajalt juurde nn. ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid samal põhjusel, mis hulgimüügiettevõtted. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, kuna need on uutest keskmiselt kaks korda odavamad. Kaubaalused liiguvad jaotusahelas üldjuhul alati koos lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride ladudes ning
Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks laooperaator kasutas üht või mõnda laohoonet mingis kindlas asukohas. Suuremad laooperaatorid rajasid laokomplekse ka ühe geograafilise regiooni ulatuses. Järgmine samm laoteenuste osutamise ulatuse laiendamises on organisatsioon, kes osutab laoteenuseid ülemaailmselt. Liikumine globaliseerumise suunas on stimuleeritud suures osas riiklike kaubandusbarjääride äralangemise ja kitsenduste vähenemise poolt. On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri. Samuti on paljudel Euroopa kontsernidel oma laod USA-s
Automatiseeritud ladustamise ja otsingu süsteem. Süsteemi kasutatakse ladudes, kus kauba käsitsemine on automatiseeritud Automatiseeritud ladu (Automated warehouse/order picking) Ladu, kus kauba käsitsemise operatsioonid teostatakse automaatselt, ilma inimese poolse sekkumiseta. Süsteemi juhib arvuti ja toimingud teostatakse laorobotite poolt. Avalik ladu (Public warehouse) Avalik ladu on enamasti teenusepakkuja ladu, kes pakub laoteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avaliku lao operaator ei oma ladustatud kaupa ja laoettevõte on üldjuhul sõltumatu firmadest, kelle kaupu ta ladustab. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL))
tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on riigisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunud lähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 9. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 10. Logistikapartnerilt oodatakse võimet pakkuda terviklahendusi ettevõtte logistiliste vajaduste muutudes oodatakse logistikapartnerilt võimet pakkuda paindlikke terviklahendusi. Selleks, et ära areneks rahvusvaheliseks, mängib järjest olulisemat rolli
kergesti kõrvaldatavad vastupidavad tarneahela etapis, mis algab kaupade paigutamisega alustele ja lõpeb kaupade mahatõstmisega alustelt. Korduvkasutusega kaubaalused: tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavad valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest materjalist mugavaks tõstukitega käsitsemiseks konstruktsiooniga, mis võimaldab neid tõsta erinevat tüüpi tõstukitega (ka siirde- ja tugiratastõstukitega) 21. Kaubaaluste ringlemine 1. Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kuid väljastatavate aluste kogus on suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus. 2. Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit (aluse hind on lülitatud kauba hinda). 3
Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride 19 ja hulgiladudes ning kaubanduskeskustes toimub pidev kaubavoogude koondumine (konsolideerumine) ja jaotamine ( dekonsolideerumine), tekib vahekäsitsemiste juures aluste täiendav vajadus ja ettevõtted on sunnitud neid arvestatavates kogustes juurde hankima. Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt järgmiste skeemide kaudu.: · Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kui väljastatavate aluste kogus on suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, sest nad uutest keskmiselt kaks korda odavamad. · Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne
deebetis. Otsestesse materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse kindla toote valmistamiseks. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu koos maksudega ning muud tootmise otsekulud on kõik ülejäänud tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude. Teenuseid osutavas ettevõttes sõltuvad müüdud teenuste kulud tehtud teenuste iseloomust. Näiteks laoteenuseid osutavas ettevõttes on põhitegevuse kuludeks hoone rent, laotõstukite kulum, laotöötajate töötasu ja muud hoone ekpluatatsiooniga ja teenuste tegemisega seotud otsesed kulud ning neid kulusid kirjendatakse kasumiaruandes müüdud teenuste kuluna. D müüdud kaupade, teenuste kulu K tootmiskulude koondkonto Toorme ja materjali soetusmaksumusele lisanduvad tootmisettevõttes ka tooteks muundamise kulud: • toorme/materjali otsekulud; • otsesed tööjõukulud;
ted ehk firmad, kes ei tegutse muudes valdkondades. Levinum on siiski kombinatsioon avaliku lao teenuste ja muude logistikateenuste osutamisest. Avalikud laod on enamasti logistikateenuseid pak- kuvatel ettevõtetel ekspedeerimisfirmadel, maanteevedajatel ja sadamaoperaatoritel. Avalikuks laoks on ka terminal, kus saadetised peatuvad veoprotsessis lühiajaliselt enne edasisaatmist. Kui kliendil on vaja suuremahulisi laoteenuseid ja ta soovib, et ladu toimiks täpselt nii, nagu see talle on vajalik, on tegemist lepingulise laoga. Laoteenust ostetakse pikaajalise koos- töölepingu alusel, tavaliselt 35 aastaks. Eestis on niisuguseks lepingulise laopidamise teenuse- pakkujaks rahvusvaheliselt tegutsev ettevõte Havi Logistics AS, kes tegutseb lepingulise laopida- jana paljudes Euroopa riikides. Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laopidamise vorm. Pikaajaline leping nõuab
ja ühtlaste käitlemismahtude puhul on eraladu sageli ökonoomseim ladustamis- võimalus. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida / laotegevust korraldada. Üldkasutatava lao omanik ja -pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu. Tavaliselt osutatakse seal tavapäraseid laoteenuseid lühiajaliste lepingute alusel. Lepinguline ladustamine. Kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Laoruum või osa sellest, infosüsteemid, tööjõud ja töökorraldus on kohandatud kliendi logistikasüsteemi erivajadustele. Tavaliselt osutatakse lepingulise ladustamise teenuseid pikaajaliste lepingute (vähemalt 2–3 a) alusel. Otsetarne (direct / drop shipping) puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata
vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on rügisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunudlähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 1. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele - kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 6. Logistikapartnerilt oodatakse võimet pakkuda terviklahendusi - ettevõtte logistiliste vajaduste muutudes oodatakse logistikapartnerilt võimet pakkuda paindlikke terviklahendusi. Selles, et äri areneks rahvusvaheliseks, mängib järjest olulisemat rolli teenusepakkuja võrgustiku geograafiline katvus ja standardiseeritud kvaliteet
Selleks, et vedada materjale tarnijailt klientidele, on vaja teha transporditööd. Ladudes ja terminalides, kus kaubad ajutiselt peatuvad, tehakse laadimisel, komplekteerimisel ja pakkimisel laotööd. Kui kauba omanik sooritab veo- ja laotoimingud ise, võib rääkida füüsiliste toi- mingute voost. Kui veo- ja laoteenuseid ostetakse logistikapartneritelt, räägitakse teenuste voost. Käsitledes tagastuslogistikat on tegemist lisaks tavapärasest vastupidises suunas liikuva materjalivooga, mida nimetatakse tagastusvooks. Tagastusvoog võib sisaldada materjalivoo eri
Kui esimesel korrusel paiknevad kaubaalused pole sirges rivis, on suurem oht neid tõstuki ja/või muu kaubaga vigastada. Keegi laotöötajaist võib paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt ümber ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis tegemata. Kui vahepeal jooksvat inventuuri ei tehta või toodete ja koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita, võidakse avastada viga alles korralise inventuuri käigus. Ettevõte, kes osutab klientidele laoteenuseid, võtab selle eest tasu. Hoiustamistasude arvutamine toimub kaasaegsete laoarvestusprogrammidega automaatselt. Juhul kui kaup on hoiukohal kirjeldatud ja seotud kindla kliendiga ja laotarkvara hindade registris on määratud hoiustamishinnad, arvutab laotarkvara hoiutasu automaatselt. Kui kaup on jäetud hoiukohale mingil põhjusel kinnitamata, ei arvutata hoiutasu ja laopidajal jääb see kliendilt sisse nõudmata. Ladudes, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid hoiukohti, on selle
Kui esimesel korrusel paiknevad kaubaalused pole sirges rivis, on suurem oht neid tõstuki ja/või muu kaubaga vigastada. Keegi laotöötajaist võib paigutada kaubaaluse seisva kaubaga alumiselt riiulikorruselt ümber ülemisele ja jätta vastava ümberpaigutamise arvutiprogrammis tegemata. Kui vahepeal jooksvat inventuuri ei tehta või toodete ja koguste õigsust hoiukohtadel ei kontrollita, võidakse avastada viga alles korralise inventuuri käigus. Ettevõte, kes osutab klientidele laoteenuseid, võtab selle eest tasu. Hoiustamistasude arvutamine toimub kaasaegsete laoarvestusprogrammidega automaatselt. Juhul kui kaup on hoiukohal kirjeldatud ja seotud kindla kliendiga ja laotarkvara hindade registris on määratud hoiustamishinnad, arvutab laotarkvara hoiutasu automaatselt. Kui kaup on jäetud hoiukohale mingil põhjusel kinnitamata, ei arvutata hoiutasu ja laopidajal jääb see kliendilt sisse nõudmata. Ladudes, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid hoiukohti, on selle
annaabi.ee 
