2)ootamine- resursside ebaeffektiivne planeerimine, materjali puudus 3)ebavajalik transport, või järjekord- põhjutatud täämahust, või materjali hulgast mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt. 4)Valed protessid- töödetakse ebaühtlase metoodika ja erineva töövahendiga, mis ei võimalda protsesse standartiseerida, ega juhtida 5) üleliigne laovaru põhjustab materjalide liikseid laokulusid, tarned hilinevad, halb tehnoloogia ebavajalikud liigutamised igasugune tegevus mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalik kliendi soovide täitmiseks 6)deffektid on raiskamine (on igasugune tegevus, mis ei lisa toote ja teenusele väärtust), toyota filosoofia optimaalsed ressurssid, stabiilsed ja standardid protsessid, nähtav juhtimine Tänapäevane tarneahela kontsepsioon ? süsteemne operatsioonide kogum, mis jälgib materjali , info ja
Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust. Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega. Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida. Optimaalne ostupartii Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi. Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist: Nõudlus on ühtlane.
müügivajadus, turvamotiiv ja spektulatiivne motiiv ehk on oodata hinnamuutusi, mis võimaldavaf järgmist partii odavamalt/kallimalt osta/müüa. Varude juhtimise üheks põhiküsimuseks on see, kui palju kaupu tasub korraga tellida ehk milline on optimaalne tellimiskogus. Tellitava partii suuruse määramisel püütakse toimida ökonoomselt. Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimuskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks. Laokulud suurenevad ladustatava ühiku kohta ostukoguse suurenedes. Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid tooteid. Pikema tellimuse tegemine on küll töömahukam, kuid osa tellimisega seotud kulusid on ühesugused, sõltumata selle suurusest ( sidekulud, infotöötlemiskulud jne). Ka veokulud tooteühiku kohta on väiksemad
Seevastu konsolideerimine esindab tõmbemudelit, mille puhul tooted "tõmmatakse" klientide poolt tarnijate käest. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientedele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsolideerimine kui distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad toodetele lisaväärtust, suurendades kauba aja- ja ruumikasulikkust. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu:
90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK) 10/9/2012 14:21 10/9/2012 15:51 50.0% 71.0 (71.0/100.0 punkti) Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine
ettevõtte ootustele. Tulevikus ning hea koostöö korral võime maksetingimusi muuta ning raha alati ka ette maksta. Transpordiliigi laseme Aasia koostööpartneril endal valida, tulenevalt hinnast meil endal pole mõtet 1000 särgi jaoks tervet merekonteinertit tellida, kui arvatavasti meie koostööpartneril on rohkem saadetisi Euroopasse ning saame seetõttu ka enda kauba transpordi odavamalt. Laokulusid meie ettevõttel otseselt pole, särkide Eestisse jõudmisel hakkame koheselt tegutsema nende aktiivse laiali jagamisega. Vajadusel siiski arvestame võimalusega, et peame neid lühiajaliselt mõnel pinnal hoiustama. 5.3. Tootmistegevus Särkide valmistamiseks kasutame täielikult allhanget ning ise ei tooda mitte midagi. Laovarusid me ei hoia ning seetõttu laomajandus puudub. Personali esialgu ei palka, teeme oma meeskonnaga kõik tööd ise ära.
ennekõike sellest, kas on vaja omavahel ühendada kahte polümeerkaablit, kahte paberkaablit või paber- ja polümeerkaablit. Ka pinnases või veekogudes kasutatavate muhvide konstruktsioonid erinevad. Ensto Elekter AS-i keskpingekaabli otsamuhv välispaigalduseks on joonisel 5.22. Joonis 5.22 Keskpingekaabli otsamuhv välispaigalduseks Kaablite ristlõiked on enamasti 3×25…3×240 mm2. IEC soovitatud kaabliristlõigete skaala on tabelis 5.4. Vähendamaks paigaldus- ja laokulusid on eelisristlõigeteks 3×50 mm2, 3×120 mm2 ja 3×240 mm2. Kaabli ristlõike valikul tuleb lähtuda lubatud pingekaost ja tagada, et kaitseaparatuuri rakendusvool ei ületaks kaablile kestvalt lubatud voole antud paigaldustingimustes. Kaitseaparaadi rakendusvoolu määramisel tuleb lähtuda konkreetse kaabli töövoolust ja vähimast kahefaasilisest ning suurimast kolmefaasilisest lühisvoolust vastavalt lubatud soojustingimustele.
Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas aga säiliks vajalik klienditeeninduse tase (ehk kiirus, et kõik oleksid õnnelikud saadud teenusega). Kontseptsioon võeti kasutusele koos õhulennuga ning kauba vedamisega siis. See näitas, et kuigi lend ise on kallim kui muud variandid, siis tegelikult võttes arvesse ka teisi kulusid tuleb see ikkagi odavam. (lühike kohale toimetamise aeg vähendab säilitus-ja laokulusid. LK 72 arvutusülesanne läbi teha! Kulude kompromiss (cost trade of) – Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamisel, teised suurenevad. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. -- Suboptimeerimise vältimine – suboptimeerimine leiab aset kui igas logistika tegevusvaldkonnas eraldivõetuna püütakse saada maksimaalseid tulemusi. Seega ei vii kogu tervikliku logistikategevuse maksimaalsele
vajalik klienditeeninduse tase. Kontseptsioon võeti kasutusele seoses õhukaubavedude arenguga pärast II MS. Esialgu oli tegemist õhutranspordifirmade müügivõttega. Eesmärgiks oli näidata, et ehkki õhuveo maksumus ületab märkimisväärselt muude veoliikide maksumuse, on see paljudel juhtudel kõiki logistikakulusid arvesse võttes siiski odavam veovariant- lühike kohaletoimetamise aeg võimaldab vähendada säilitus- ja laokulusid. Kulude kompromiss- Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne
sisseseade ja käsitlustehnika amortisatsioon või rent ja hooldus, kommunaalkulud: valgustus, küte, side, valve, lumekoristus jne.) Oma varade kasutamise puhul on mõttekas arvestada ka oma varadesse seotud kapitali alternatiivkulu (vt. kapitali hind väärtuse lisamise peatükis). Vähestes pfirides võivad oma ja rendiladude kulud muidugi muutuda (näit laotööliste ületunnitöö, küttekulu sõltuvalt ilmastikust jms.). Sisenevate ja väljuvate kaubavoogude suurus võib laokulusid mõjutada (laotööliste ületunnitöö, täiendavad töölised töövõtulepinguga), kuid mitte hoiustatavate koguste suurus. Laoteenuse sisseostmise puhul on tegemist laopidaja poolt kasseeritavate kaubakäsitlustasudega (maha- ja pealelaadimise, komplekteerimise, pakkimise, sildistamise jms. eest), mis sõltuvad ladu läbivatest kaubamahtudest. a) hoiukulud (storage cost). Need on kulud, mis sõltuvad laos hoiustatavate kaubakoguste suurusest
Distributsioon esindab logistika tõukejuhtimise mudelit, mille käigus paiskavad tootjad valmistooted turgudele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsoli- deerimine kui ka distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad toodetele lisaväär- tust, suurendades toodete aja- ja ruumikasulikkust. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida- mine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Nii on pidanud mitmed suurtootjad maailmas rajama täiendavaid ladusid oma
kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsoli- deerimine kui ka distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki – parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad toodetele lisaväär- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR tust, suurendades toodete aja- ja ruumikasulikkust. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida-